Translate

reede, 31. märts 2017

Vene propaganda Postimehes

 

 Tõde võib vahel olla valus

Okupatsiooni poolt eesti rahvale ja meie ühiskonnale tehtud kahju ei ole võimalik mõõta. Hävitatud eliit, elulaad, ohvrid, kannatused. Kui venelased tahavad taastada oma impeeriumi, poseerida päästjate ja vabastajatena, avavad igal aastal uusi ausambaid Stalinile ja tahavad ükskõik millisel moel, olgu siis või läbi pisarate, et nendega asutaks ühele positsioonile, siis "Tänan, EI!"

Õnneks on veel väike hulk venelasi, kes on säilitanud adekvaatse arusaama ajaloost ja tegelikkuse taju. 

Sissejuhatuseks järgnevale vene teemale muusikapala ja video






Häiritud vene ema pani suure kella külge oma mure, et tema tütar peab teises klassis õppides lugema raamatut, milles jutustatakse umbes sama vana lapse vaatevinklist lugu küüditamisest ja hirmsatest venelastest. Vene ema olla sellest traumeeritud ja lapsel olla ka sellega seoses ebamugavusi.

Ilmus see lugu eile Postimehes.
http://arvamus.postimees.ee/4063909/hairitud-lapsevanem-vene-opilastel-on-eesti-koolis-raske-kuulata-kuuditamistest-ja-hirmsatest-venelastest?_ga=1.106595590.482560174.1466791581

Postimees ajab nagu ikka kas rumalusest või ka peidetud ärihuvide tõttu, natuke seda kremli propaganda asja, toob sisse ja võimendab teemasid, mida idanaabril on tore hiljem tsiteerida.
Või vähemalt paneb selliseid pealkirju, mis löövad kergeid mõrasid eestlaste eneseteadvusse. Business as usual.

Sm Vene Emal soovitaks ma järele mõelda mõne küsimuse üle.
1. Milliseid pretensioone saab koolis loetud raamatuga seoses meile, eestlastele, olla?
Ehk nagu venelased ise sellisel puhul küsivad: " Какие претензии к нам?"

2. Kui inimesed saadavad korda midagi kohutavat, nagu venelased seda tegid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas jne, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Afganistaanis, Tšetšeenias, Gruusias jne; ja käesoleval ajal Ukrainas - küsitakse: "Kuidas te seda oma lastele (ja lastelastele) mõtlete seletada?"
Ehk siis: "Как вы будете это объяснить своим детям?"

3. Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega, on taas võimalik rääkida tõde, muuhulgas ka okupatsiooni kohta. Seda õigust me kellegi tunnete riivamise tõttu ei pea küll loovutama.
4. Vene ema võib olla mõnevõrra ebameeldivas olukorras, sest ta jäi pärast okupatsiooni lõppu elama maale, mis oli tema rahvuskaaslaste poolt okupeeritud. Sellele probleemile peab ta leidma lahenduse mitte georgi linti kandes ja räusates, vaid ajaloolist tõde mõista püüdes.  

Tegelikult tahtsin hoopis rändlindude teemal kirjutada, jääb järgmiseks korraks. 

reede, 17. märts 2017

Aasta 2017 suur projekt

 
XX sajandi alguse vene futuristide visioon

... on muidugi paberivabrik Tartusse. 😲

 Tänane hea uudis, Eesti on jälle ühe tabeli tipus. Proovime aru saada. Postimees kirjutab:
"Maailma majandusfoorumi värske aruande kohaselt on Eesti kõige ettevõtlikum riik Euroopas."
Ja tekstist võib muuhulgas lugeda, et "(...) pärast majandusseisakut (...) on siin toimunud majanduse stabiilne taastumine. Põhiliseks tõukejõuks on seejuures olnud institutsioonide ja tööturu efektiivsus ning piduriks vähene innovatiivsus."

Tööandjad pidasid üleeile aastakonverentsi. Raul Rebane rääkis seal puuduvatest unistustest ja nende asendamisest tahtmisega rohkem raha omada, muidugi, õige, elementaarne. (Vt minu varasemaid postitusi.😉) Hr Rebane võib vahel rääkida suhteliselt banaalseid asju, aga ta ei räägi rumalusi.

Toomas Tamsar rääkis reklaamlausetena leierdatud idamaiste tarkustega vürtsitatud ettekandes  sellest, et peab rohkem töötama, 6 tunnine tööpäev on jama jmt. (Lubatagu siinkohal märkida, et olen tööandja ja juba rohkem kui 10 aastat on minu töötajatel  6 tunnine tööpäev; toimib väga hästi.) Korraldage töö pisut paremini, siis näete, et 8 tundi on raiskamine.

Hoopis kahjulik oli Tamsare (pseudo)mõte, mis on kandev ja läbiv paljude mingit võimu omavate eesti poliitikute ja ettevõtjate jt jaoks, et Eesti peaks olema "avatud" ja "julge" ja need teised kulunud trafaretid/sõnad-loosungid tähenduses, et me peaksime trende taga ajama. Rumal ja hukatuslik.
Tõi näite juhita autodest. 😏 Peaksime ilmselt püüdma esikohta, et meil oleks neid ühe elaniku kohta rohkem kui mujal.
Viga peitub selles, et oleme valmis üles korjama asju, mis on "moodsad", aga otsustajate seas pole neid, kes oleksid võimelised ära tundma asju, mis on tõeliselt novaatorlikud ja neile panustama. Siin on tohutu vahe. Rakendada jõupingutusi, raisata ressursse ja joosta tühja millegi järele, mis on kellegi teise poolt leiutatud, mida üldiselt juba teatakse, aga mis võib olla on lühiajaline haip ja trend, tõenäoliselt eilne mood, on tühi töö.



Telefonid aastal 2000;  Jean-Marc Côté, 1899.
(Vt täpsemalt Isaac Asimow,Futuredays: A Nineteenth Century Vision of the Year 2000)

Miks Eestis unistused on kadunud ja loov mõte kidub? Sest uut ja algupärast ideed kuuldes/hinnates mõtlevad võimu omavad tüübid "Hhmm, pole sellest midagi kuulnud, kahtlane, mina ei riski." Kui sama idee on aga kolm aastat hiljem mitmel pool mujal juba edukalt rakendatud, on nad sellest ühtäkki pöörases vaimustuses ja valmis teiste sabas sörkides "meil ka nii tegema".

Pikk jutt lühidalt: jättes kõrvale selle, mida pole mõtetki kritiseerida või mainida - kuni meil ei ole nii suuri mõtlejaid ja julgeid otsustajaid, kes alustaksid kõige lihtsamast, st panustaksid sellele, et meil on ideaalne võimalus kujundada Eesti üheks kõige kvaliteetsema elukeskkonnaga maaks, kus inimesed tarbivad kõrge kvaliteediga kohalikku toitu, hingavad puhast õhku jne jmt, seni tuleb lihtsalt vaadata, et kõige suuremad lollused, mis elukeskkonda hävitavad, teoks ei saaks.    

neljapäev, 2. märts 2017

2018 Antiutoopia

Unistus soometunud Eestist

Järgnev ei ole politoloogiline ja teaduslik tekst. Pigem väike antiutoopiline stsenaarium. Koleda tuleviku vastu suunatud loits.
 
Poliitilise platvormina on soometunud Eesti täiesti kandev, võib turustada kui Eesti Nokia't. Uut ja ammu oodatud edu ja rikkust tõotavat poliitikat hakkavad ellu viima pettunud Kallas, veel pettunum Vähi, kibestunud Mõis, kavalaimad Neivelt, Vare jt. Rahvale lohutuseks kirjutavad midagi Vares-Barbarus-Kaplinski ja Erni-Hiir-Kender. Eakad meenutavad, kuidas Nõukogude eestis õitsesid teadus, haridus ja kultuur. Luuakse "uuenenud" ja "mõistlik" reformierakond ja voilà

"Lenda meie soomusrong!" 





Madalapalgalistele soome palka, töötutele soome abiraha ja pensionäridele soome pensione. 
Kampaania materjale avaldab Edasi, Postimees! 
Liit Keskerakonnaga on seejuures muidugi vaid "tehnika küsimus". Koostöölepe + reaalpoliitika ja reaalne koostöö.

Kui ehitada uus raudtee, võib selle tasuvuse ja kulud mingi nipiga kindlustada tänu kaubavoogudele Venemaa sihis. Seeläbi on ka "paratamatu" ja "geopoliitiline" eeldus "suhete reguleerimiseks" käega katsuda, vajadusel tehtud ka "puust ja punaseks".

Kui eelöeldu tundub kuidagi udune ja ebaselge, siis peaks seda võrdlema muude raudteed ja Venemaad puudutavate seisukohtadega valveekspertidelt. Vt nt:


Варе: контакты с Россией помогут нашей экономике

06 февраля 2017, 15:45
 

Ei oleks seda teemat puudutanudki, kui Kallas poleks täna oma ettekandes üht-teist poetanud, aga samas ka oma mõttekäike kohe pooleli jätnud. Väga kõnekad on just need kohad, kus ta enam ei jätkanud. Üks iseloomulik Kallase, Ansipi jt nooremate nõukogude kolmanda ešeloni tegelaste mõttekäigu näide tänasest päevast: " Muide, Eesti iseseisvuse tasuvusuuring on siiani tegemata! Tõsi, NSVL Riiklik Plaanikomitee tegi ühe uurimuse, mis tõestas, et iseseisev (isemajandav) Eesti ei saa hakkama. See jäeti täiesti tähelepanuta, kui Eesti iseseisvus 20.augustil 1991 taastati!" Nii rääkis Kallas. 
Meenub, kuidas Ansip kord usalduslikult tähendas, et "natuke vara lahkusime Nõukogude Liidust, sealt oleks veel raha saanud," umbes nii.
NSVL Riiklik Plaanikomitee - no kuidas me küll jätsime selle "ülimalt kompetentse" organi seisukoha tähelepanuta, ma ei mõista. Kuulati siis täna Kallast ja liigutati kõrvu. Minnakse laiali tema sõnum meeles.