Translate

reede, 23. august 2019

Erinevaid päevi


Mis päev täna on? Molotov-Ribbentropi pakti 80. aastapäev, ütleb ERR. Lisaks kõik kirjutavad 30 aasta möödumisest  Balti ketist. Keegi pole veel maininud, et see on Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev. Ehk Musta lindi päev. Ei näe täna massiteabes ka pealkirju 40 aasta möödumisest Balti apellist.

Juhtumisi kuulsin, kuidas Heinz Valk paar päeva tagasi roosiaias rääkis reporterile/televaatajatele Balti apelli kohta midagi sellist, et 1979. aastal väga vähesed inimesed teadsid sellest jmt. Ega Kuku klubis pruukinud sellest kuulda ja kuuldugi võis hiljem üsna ebamääraselt meenuda. 😸 

Ajaloolise tõe huvides tasub mainida, et Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl edastasid vastava uudise ja lugesid ette apelli teksti, nende raadiosaadete kuulajaid oli sel ajal arvatavalt ca pool täiskasvanud elanikkonnast. Lisaks avaldati see Lisandustes  ja levis ka eraldi tekstina omakirjastuslikul teel.

Omaette küsimus on, miks hr Valgu nime alla oli teles kirjutatud "vabadusvõitleja". Minu teada oli ta nõukogude okupatsiooni ajal karikaturist, hiljem perestroika aegu aga Rahvarinde oraator. Siis kui  juba 95% eestlastest võitles vabaduse eest. Tema ei olnud isegi 40 kirjale allakirjutanute seas, kus on nt Priit Aimla ja Toomas Kall. 
Vabadusvõitleja on seni olnud termin, millega tähistatakse Eestis tegutsenud dissidente, kuna viimase kasutamist ei peeta teatud põhjustel (ajalooline taust, okupeeritud riik jmt) siin sobivaks ja see on kasutusel Venemaal tegutsenud teisitimõtlejate tähistamisel. Vabadusvõitleja oli tavapäraselt KGB poolt jälitatav, millega kaasnesid raskused õpingute ja töökohtade osas, ametlikud kutsed vestlusele, läbiotsimised, ülekuulamised, lõpuks vahistamine, süüdimõistmine ja vabaduse kaotus. Heinz Valk kuulus privilegeeritute hulka Kunstnike liidu liikmena, pole kuulnud, et tal oleks olnud mingit avaldamiskeeldu vmt. Tema näitel saab piiri tõmmata nende vahel, kes olid vabadusvõitlejad, ja nende, kes perestroika ajal muutusid poliitiliselt aktiivseks. Aga Kuku klubi liikmete "vabadusvõitlus" 70ndatel ja enne Gorbatšovi on selgelt följetoni teema. 
Ja Heinzi võiks nimetada "elukunstnik".

Tänase päeva uudis selle kohta, et Oleg Ossinovski on Leedu valitsuse ja nüüd ka kohtu poolt arvatud seal julgeolekuohuks, on kaudselt täienduseks mõne postituse tagusele jutule schröderlastest meie poliitilisel maastikul, kus ma Ossinovskit raudtee- ja transiidiärimeeste hulgas jätsin mainimata. 
 
Homme, 24. augustil on Ukraina iseseisvuspäev ja sellel puhul sobib gruusia päritolu andeka viiuldaja Lisa Batiashvili esituses Igor Loboda Reekviem - Pühendatud vabadusele.

teisipäev, 20. august 2019

JMVM

ehk Jalgrattamatk Vooremaale


Oo voored, vaatad küll, et nad on suhteliselt lamedad ja üks voor üles sõita ja mõnusalt alla kihutada on ju lust, aga voor üles-alla, jälle voor üles-alla, kolmas voor üüüles-alla, siis selle taga ilma suurema languseta veel väike tõus; lisaks kõik need kohad, kus tänu optilisele pettele justkui väga tõusu polegi, aga üsna hull on edasi pressida. Ooo voored.

Ei noh tore oli muidugi. Ikka sai rattaseljast ujuma ka. Ja õhtused järvevaated. Igasugu vesilinnud. Kajakad hämaruses reas istumas võrguujukitel. Paat, kalaparved, õnged. Ööliblikad. Päevased toored ploomid, väikesed tee äärest näpatud maisitõlvikud, mõned vastu tulevad punaseks värvunud näoga ratturid, kes just võtavad tõusu, millest ise mõnusa hooga alla kihutad. Oooo voored.

Kirikute tornikiivrid paistmas puudelatvade kohal, jutud kohalikega poe ees tühjast-tähjast,  vaatamisväärsustele osundavad sildid, vanad kalmistud, õpetatud, mõjuvõimsate meeste valdused, vaimusegadusest haaratud "Poola kuninga" Liivi ja sõdiva noore Rootsi kuninga Karl XII rajad, Reiner Brockmann noorema,  Johan Kõpu ja Elmar Salumaa kirik ja 700 aasta vanune kogudus, mõrvatud mustlaste elupaigad, Jaan Poska sünnitalu pikalt lagunenud ja äsja põhiosas lammutatud Jumalaema Sündimise puukirik (Eesti 100! O tempora o mores!), tammealled, viljapõllud. Lõpuks langed väsinult rohule ja teed paar pilti rõõmsalt ringi kargavatest tirtsudest ja ritsikatest. 

neljapäev, 15. august 2019

Põle Põle Põle

Monetochka avaldas uue loo. Paljude jaoks Venemaal on see otseselt seotud Siberi ulatuslike metsapõlengutega ja sellel teemal valitsuse poolt kostnud ükskõiksete kommentaaridega. Aga laulu meeleolu ja sõnad viitavad millelegi enamale ja osaks saanud tähelepanu ning vastukaja põhjal on ilmne, et selle sõnum on praegu vene noorte jaoks oluline.


   Andekad sõnad ja nagu paljude tema eelmistegi laulude puhul, on autor väga täpselt tabanud mingit ühisnimetajat, vaistlikku olukorrataju. Huvitav on nüüd jälgida, mida teeb Vene meedia, kas kellelgi leidub tahtmist riskida seda eetris lasta, kui see neti kaudu saab tõenäoliselt lähiajal tõeliseks hitiks. 

kolmapäev, 14. august 2019

Jätkuks eelmisele

Siim Kallase äsja ilmunud arvamus EE-s on märk sellest, et Eesti küllaltki mõjukas schröderlaste grupp on jõulisemalt poliitikasse astumas. Olen varemgi kirjutanud, et keski venesõbraliku tiiva ja reformarite, kes konkreetsete hüvede eest on valmis mordori huvides tegutsema, koostöö ja valitsus, on FSB vastaval laual see projekt, mis töötati välja pärast seda, kui Savisaar maha kanti. Schröderlaste punt on teatud pankurite, transiidiärimeeste, meediaomanike jne seltskond, kellele mõningaid miljoneid äritehingute varjus poetada ei ole kremlile probleem. Vare, Mõis, Linnamäe jt. Ega siin midagi keerulist pole, "follow the money" ja siis on selge, kelle südames on palju armastust idanaabri võimujõugu vastu. Et Kallas on kõneisikuks, tuleneb praegu paljuski sellest, et tütreke tuleks siiski võimalikult kähku peaministriks upitada. Ja üksiti päästa reformarite partei.    

neljapäev, 8. august 2019

Sada päeva üksildust

Kaja Kallas on hetkel mu muusa. St järgneva kirjutamisel on tema mind inspireerinud. Tema vankumatu usk, et kohe-kohe saab reformierakond jälle valitsema. Et temast saab peaminister ja Jürgen Ligi liugleb parkettidel ja ulatab ministrikätt teistele kenadele ministritele reformist. Ja isa naeratab vaikselt ja kõik on jälle ilus.

Kui enne Riigikogu valimisi võis karta, et Eesti nomenklatuur on juba piisaval määral formeerunud uueks valitsevaks klassiks, et reform ja kesk moodustavad igavese võimulpüsimise liidu, siis õnneks seda veel ei juhtunud. Ja oma rolli mängis selle juures tahtmatult ka Kaja, mille eest teda peaks tänama. Kahe võrdse suure võimuliit esindanuks ju sellise hulga erinevatel seisukohtadel olevate kodanike huve, et nii Siimu kui Aadu lastelastelgi oleks koht parlamendis, kui mitte valitsuses, kindel.

Kaja on nii süütu olend, et vist ei teagi seda elementaarset poliitilise elukorralduse tava, et reeglina toimiva demokraatiaga riigis kaks suuremat ja teineteisele vastanduvat juhtivat parteid, mis valimistel teevadki häältesaagi osas sageli lähedase tulemuse, tavaliselt ei hakka koos valitsema. Valitsuse moodustab kahest suuremast see, kel õnnestub valimiste järgselt leida toetust ja sõlmida liit väiksemate erakondadega. Sellisena toimib parlamentaarne demokraatia, selles on tema võlud ja valud.

Aga kahjuks peab Kaja nüüd nagu hoolitsev kanaema kandma seda raskust, et erakonna kõige väiksemad ja väetimad ei jääks tuulte räsida ja ilma nokaesiseta. Praegu veel toed püsivad ja struktuurides on piisavalt oma inimesi, kes aitavad reformi liikmeid riigi palgale võtta ja hoida. Aga ametite ümber korraldamisega riigireformi käigus võib paljugi halba nendega juhtuda.

Muidugi on Kaja endiselt kõige popim plika, selles võib ajalehtede pealkirjade põhjal täiesti veendunud olla ja olemegi, koos Kajaga. Aga kas see populaarsus toimib järgmistel kohalikel valimistel? Kas kesk jääb hätta Tallinnas (Lasnamäel) või ekre äärealadel ja keskmise suurusega linnades? Ei näe alust seda arvata. 

Kevadel, kui Riigikogu saalis lõbutses opositsioon mingi arupärimise või umbusalduse vormis, oli aru saada, et Kaja (nagu ka Siim) on vaimustusega läbi lugenud Douglas Adamsi Hitchhiker'i, aga kahjuks võib arvata, et nad ei ole tõsisemalt järele mõtelnud selle esimestel lehekülgedel kirjas oleva üle, mis kõlab nõnda: 

“This planet has - or rather had - a problem, which was this: most of the people living on it were unhappy for pretty much of the time. Many solutions were suggested for this problem, but most of these were largely concerned with the movement of small green pieces of paper, which was odd because on the whole it wasn't the small green pieces of paper that were unhappy.” 

See tsitaat on küllap kõige rabavamas vastuolus reformarite ajuehitusega ja maailmavaatega.  Viimase kohta võib muuhulgas oletada, et selle vundamendiks on ikka "vana hea"  "baas ja pealisehitus".  See haruldane õpetus, mille alusel jõutakse ikka ja jälle miljonite näljahäda ohvriteni. Aga see olgu mainitud nii mööda minnes.

Väga kummaline oleks, kui reform saaks valitsusohjad taas endale põhjendusega, et "me oleme kogu aeg kõike õigesti teinud" ja "meie oleme ainsad kompetentsed valitsejad". Ei ole oravate poolt kostnud midagi piisavalt sisukat ega ole nad suutnud luua sellist visiooni, mis veenaks. Ja ega uut sisu vanadelt reformaritelt ju tasugi loota.
Nojah, niipaljukest mulle selle muusaga inspiratsiooni peale tuligi.  
 

  
     

pühapäev, 4. august 2019

Variatsioonid. Mark Twain

 Poisikest veetakse peaväljakule
16,5 +

Laupäeva hiline hommik oli kätte jõudnud ja algaval suvisel päeval aimdus õhus eelnenud vihmahoo värskust, mis rõõmustas hiljutise kuumalaine ja sellele järgnenud jahedate päevade järel selle maanurga elanikke ning tõotas, et lõpuks on taas tulemas hunnitu puhkepäevane ilm.   

Laadale linna peatänaval, mida nimetati söögi ja veini festivaliks, oli tulnud ostjaid ja muidu ringi patseerijaid nii linnast kui ümbruskonnast. Tammuti ja taaruti lettide ja laudade poole kiigates kahe vastassuunas liikuva massina, heitunudilmelised lapsed emade käe otsa klammerdumas, alistunud mehed kaasade kõrval lontsimas, käbedad vanaprouad inimsummas kogenult ristlemas. 

Järjekord oli rivistunud särisevate väikeste räimedega ja suitseva friteerimispanni kõrvale. Foodtruck'i leti tagant vaatas möödakäijaid ülalt alla müüja,  kelle pakkumiseks olid eriti peene maitsega ja prae hinnaga hamburgerid. Põlvpükstes keskealised siilisoenguga mehed kõndisid näpus  plasttopsid lahtunud tumeda Müncheni õllega. Emad ja tütred valisid lettide ees seistes suitsuliha ja hulk aastatega kogunenud kogemusi anti selle käigus vanemalt põlvkonnalt nooremale edasi. 


Mööda Poe tänavat tõttas väljaku poole seanina lahingrivistuses salgake, mille eesotsas sammus  eakas, kuid krapsakas, üsna kopsakas  matroon. Tema kannul püsisid ema ja isa, ning rivi lõpus tulid teismelised õde-venda ja pere pesamuna, väheke kriim poisu nautimas oma esimest suvist koolivaheaega. Vanaema heitis pilgu selja taha ning andis korralduse: 

"Aidake tal see jäätis ära süüa!"
Korraga, läbisegi ja etteheitvalt hüüdsid õde, vend ja ema poisikesele, kel tilkuma hakanud jäätisepallist olid käed ja põsed muutunud kleepuvroosadeks: 

 "Ivo, söö jäätis ära! Ivo, söö jäätis ära! IVO! SÖÖ JÄÄTIS ÄRA!"
  
 公案