HÄID JÕULE!

Esimese advendi aegu vaasi toodud kirsioksad on taas jõuludeks õide puhkenud.

Lisame osa jõuluöö kesksemaid tegelasi ja püüame mitte välja teha, et lund pole

Puud langevad? Üleujutused?

Soovigem, et täna kõik õnnelikult koju jõuavad ja kellegagi midagi ei juhtu.

Kuidas pildistada tuult pimeduses, seda küll ei tea. Kui on natuke valgust ja selle peegeldusi, siis on teda märksa lihtsam püüda.

Variatsioonid. Cyndi Lauper

Täna on hea õhtu Miles Davise kuulamiseks, nt Human nature kontsertesitusi või mõned lood Müncheni 1987. või 88. aasta kontserdilt.

Helid: kass lakub mokkasid, naabritüdruk harjutab trompetit, tuuleiilid õues, auto märjal asfaldil, hakid tõusevad kraaksudes lendu, seinakell tiksub, vaikus, akna pragudes ulub tuul, kass tõuseb ukse najale kahele käpale ja tõukab ukse lahti, tiksumine, uks vajub kinni, vaikus, akna vahel ulub tuul pisut kauem ja kõvemalt, vaheukse hinged kägisevad, kass hõõrub vastu jalgu ja teeb küsivat mmrrr, piisad krabisevad vastu akent, kirjutuslaua tool kääksatab, buss sõidab mööda, tuul, auto sõidab läbi lombi, vaikus, kell tiksub.     

464 aastat vana tuul

Aga üldiselt tuul on ju positiivne tegelane, alternatiivne energiaallikas, ajab laiali pilved jmt.

Ellujäämise kunstid edasijõudnutele

Variatsioonid - vist Gogol

Ülienergilise Laine Randjärve pidev ebaõnnestumiste jada

 Kui põhjalikumalt ette võtta, siis ka Balzac, Flaubert ja Zola

Vaatan hommikul ajalehti ja Jänese auklik nahk juba ripub Päevalehes. Tõhusalt töötavad Laine kaasreformaritest konkurendid. Õudne lugu. Kui mõni mees, kel pehme juhitool kipub uue ministri haldusalas alt libisema  (põhjusel, et minister adub, et tegemist on valdkonna võhikuga), tahab ise istuda kultuuripealinna projektijuhi toolile, lajatatakse lehelooga armutult. Komisjonil on nüüd  lihtsam valikut langetada, mõnel Tartu LV inimesel tuleb ka rahulikum uni, tulevik kangastub helgem. Põhimõtteliselt positiivne märk, kui tühikargajad parteilased kitsikuses omavahel kisklevad. Meisterliku löögi tõenäolise tellija võiduvõimalustele tasub tänase seisuga panustada.

Artiklist on lugeda, et Jänesest on jätkuvalt heal arvamusel Ansip, meenub, millise üksmeelega need kaks, vastavalt kultuuri- ja peaministrina, kunagi avalikult ja neile eriomasel matslikul moel maestro Neeme Järvit mõnitasid. Niisiis - kui tandem Ansip ja Seli põhimõtte pärast tahavad näidata, et nende tahtmine endiselt maksab ja teenijad raekojas tehku, nagu kästakse, siis läheb provintsilinn Tartus aastal 2020 veel huvitavaks. Aga nad pigem ei hakka pingutama. Lisaks on Tartus nüüd kohmakal moel tegutsemas ka Jaan Toots, kelle teemal ajaloos/uurimistoimikus on jäädvustatud tore dialoog, osatäitjad Neiku ja Otsalt -

"Paar päeva hiljem arutasid Seli ja Otsalt, kas peaks ka [Jaan] Tootsi sünnipäevale kutsuma.

Otsalt: “Mis sa tast arvad?”

Seli: “Kuule, ma ei tea. No ikka. Talle meeldib, et ta on selles süsteemis, tahab kogu aeg olla. Sokutab oma poega sadamasse tööle, kurat.”

“Ah nii. Noh, eks Toots on Toots, noh. Ise tahab Küüdi nõunikuks saada ju hullusti. Käib nagu uni peale.”

“Ministri nõunikuks?”

“Ei, Küüdi. Peadirektori.”

“Tal ei ole töökohta praegu, jah?”

“Ei, ta tahab pensionit ka saada, noh.”

“Tahab pensioni saada...Tal minu teada on tööasjadega nagu hapu.”"

Igatahes vahva eelmäng ellujäämise kunstide vallas, annab lootust, et tuleb suurejooneli etendus Euroopa mastaabis. 

ja eelmise teema lisa

Tänu ERR-ile saame teada, et

"Tartu linnavolikogu otsustas asutada Sihtasutuse Tartu 2024, mille eesmärk on jätkata 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna programmi ja tegevuste ettevalmistamist ning elluviimist koos kohalike ja välismaiste partneritega.

Sihtasutusel Tartu 2024 on viieliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Tartu linnavalitsuse ja -volikogu, kõrgkoolide, kultuuripealinna tegevustesse kaasatud Lõuna-Eesti omavalitsuste ning kultuuriministeeriumi esindajad. Lisaks on sihtasutusel üheliikmeline juhatus, kuhu praegu kuulub veel senine Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna juht Erni Kask. Kask ei pruugi sellele ametikohale aga jääda, sest Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul korraldab linnavalitsus peagi konkursi juhatuse liikme leidmiseks, kes määratakse ametisse viieks aastaks.

"See ongi nüüd esimene töö ja pärast seda loomulikult, kui juhataja on ametis, siis saab ka mehitada järgmised vastutusrikkad ametikohad. Kindlasti on vaja edasi tegeleda ja kordades aktiivsemalt turundustööga, välissuhete arendamisega. Siin on väga palju teemasid, mis puudutavad, kuidas inimesed jõuavad siia, kuidas üldse Euroopa inimestega, ka laiemalt üle maailma inimeste teadvusse jõuab, et Tartu on Euroopa kultuuripealinn," rääkis Klaas."

Kuulutan välja konkursi võitja. Kelleks on...  Laine Jänes(-Randjärv)!  

 

Hommikuprogrammis
järgmiseks
sojuzmultfilm

Ellujäämise kunstid 2019

natuke ka teemal voodoo

Ei hakka tegema kokkuvõtteid lõppevast aastast, aga kui teeks ja teemaks oleks vabariigi poliitelu, siis meenutaks üht vana tõde (vana on tõdede puhul mu konservatiivsele poolele armas), et demokraatlik korraldus on selles osas hea, et mitte ainult ei püsi inimeste parematel omadustel, vaid funktsioneerib hästi ka tänu inimeste ebameeldivatele loomujoontele, igasugu urgitsemisele ja intriigidele, võimujanule, alatule demagoogiale jne. Kohati ehk närvesööv, aga küllaltki hästi tasakaalustatud süsteem.

Pisut imelik, advendiajaks on lauale jäänud lugemiseks ja sirvimiseks kaks ramatut, Aja lugu ja inimese aeg Margus Laidrelt ja Algus ja teised ajad Olga Tokarczukilt. Viimase lugemisega (aeglaselt, aeglaselt!) olen üsna kaugele jõudnud, samas vahel lappan ettepoole ja loen mõne koha üle. Eile õhtul lugesin teist korda peatükki, kus kirjas, et "Jumal on igas protsessis. Jumal tuksleb muutustes. Kord ta on, kord on teda vähem ja kord ei ole teda üldse. Jumal ilmutab end isegi selles, et teda ei ole." Ja hiljem muude maailmade muudest jumalatest, huvitavalt. Jutt jõuab 1939. aastasse mil üsna ilmselt on Jumal selja pööranud või koguni lahkunud.

Ilm on viimastel päevadel muutlik, vahel iluski, igav ei hakka.  

hilissügisene tuuline õhtu, parim aeg valgustatud akende vaatamiseks

missateed? missaseda pildistad?

viimane päikeseline päev, just enne lund

esimene lumi ja esimene jää

esimene härmatis

 Margus Laidre sügavmõttelisusega pahviks ei löö, samas midagi valesti ka ei ütle, kui kirjutab, et "Eksitav nii siis kui praegu on usk, et paremad masinad, mis meie elu hõlpsamaks ja mugavamaks teevad, kujundavad märkamatult kõrvalproduktina ka parema inimese. Nii see pole paraku läinud. (...) hoolimata peadpööritavalt kiirest tehnoloogilisest arengust on inimloomuse ees seisvad eksistentsiaalsed küsimused püsinud muutumatuna vanimatest meieni säilinud tekstidest tänaseni."

Laidre on raamatusse koondanud peamiselt varem ajalehes ilmunud tekstid, sellest nende pinnapealsus, samas tänuväärt, et nad kõik said kenasti kaante vahele. Ehk teeb kunagi sama liigutuse ka Ivan Makarov.   

Üldises poliitilises plaanis näib, et "jää hakkab liikuma" ja Jürgen Ligi vingerdab meeleheites, sest reformarite parteilisi kaadreid riigistruktuurides hakatakse vaikselt välja vahetama. Võib olla, et reformaritel pole võimalik muutustega kohaneda, sest nende struktuur on üles ehitatud karjääripartei printsiibil ja st, et kui pole enam jagada positsioone teise-, kolmanda- ja neljandajärgulistele parteiliikmetele, pole loota, et need oleksid jätkuvalt lojaalsed. Läheb kitsaks, algab olelusvõitlus. Eks ole näha, kuhu "prii ja vaba" Jänes maandub, kas Neiku käseb nimetada ta Tartu abilinnapeaks (endisele linnapeale muidugi vilets koht) või vähemalt kunstimuuseumi direktoriks (see oleks parem, sest ei pea tööd tegema ja samas justkui soliidne sinekuur ja hea ooteplatvorm, tore teiste muuseumide direktoritega ja kultuuriosakonna muttidega pläkutada). 

Kui Tartusse veel poliitilisi zombisid varjule tuua, siis muutub paiga kohalik vaim  haigeks ja kõhedust tekitavaks.
 
Aga laulgem ikka Hando Runneli (õnnitlused autasu puhul!) sõnadega, et "Vend oraval on uhke saba, vend jänes jõlgub sabata" ja vaatame, mis sellest sabast peagi saabuval aastal saab.