Eesti Rahva Muuseum

Mehr Licht! Gib mir mehr Licht!

Arvata võis, et pühade ajal tehakse kellegi poolt mõni selline plaan, millest mul tuleb osa võtta. 

Ja sedapuhku oli osa plaanist Eesti Rahva Muuseumi uue hoone külastamine. Sõbrad ja tuttavad, daamid ja härrad, on seal juba korduvalt käinud, aga ikka kontserte kuulamas, nüüd oli plaanis ehe muuseumi külastus. 

Ei tea, kuidas uus maja oleks mõjunud, kui varem poleks pilte näinud. Kas pikali asendis pilvelõhkuja? Või Universumi Aedviljabaas nr 1? Kuna kõik tunduvad selle hoone välimusega rahul olevat, siis peaks olema hästi. Väline vorm, jäägu kõrvale; asume sisu juurde. 

Kolm näitust: püsiekspositsioon, mida nimetatakse "Kohtumised", püsinäitus "Uurali kaja" ja kunstinäitus, mille nimeks on vist "Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes". 

Viimasena nimetatud näitus on hea. Palju maale. On tuntud ja on ka selliseid, mida ei teadnud või ei mäletanud. Ja nagu kuraator Reet Mark (kui ma ei eksi) ilmselt kavandas, on mõni pilt ka natuke naljakas. Nagu näiteks torukübarates mässajad Jüriöö ülestõusu kujutaval maalil (vt fragment). 

"Uurali kajast" rääkides - veevulin ja linnulaul on alati tervitatavad. Olgu siis Tallinna lennujaamas või kusagil muuseumis. Pimedust olen ka mitmel pool ekspositsioonides kohanud, nt Turu lossis avati 2004. a selline väga kohtvalgustega jne näitus, Stockholmis on osa aardeleidudest üsna pimedas ruumis, Tbilisis on üks väga hämaralt valgustatud muuseum jne.

Aga "klaasist majas" poleks küll sellist pimedust oodanud. Eriti kuna samas on  palju väikeses kirjas tekste. Põhjarahvad ei ela ju pimeduseriigis. Kui neil on polaaröö, siis on ju polaarpäev ka.

Täiesti omamoodi produkt on (ja vajaks eraldi teemana käsitlust) püsiväljapaneku põhiosa ehk siis "Kohtumised". Uuskeeles "poolprofessionaalne väljapanek". Raha oli, võimalus Eesti erinevatest kogudest kraami kokku kanda oli, tehnilisi lahendusi kasutada, sisekujundust luua, näitlejaid ja lavastajaid palgata jne jne, kõike oli ja seda on näha. Aga väljapanek on kaos. Kahjuks ei ole see vahva kaos.    

Kotiga valgust kanda pole mõtet, seega võib teema ammendatuks ja lõpetatuks lugeda.
(Jäägem rahulikuks hoolimata sellest, et "edukad" ja "huvitavad" muuseumid hakkavad järjest avama ruume, mis kujutavad keskaegseid piinatubasid, bordelli jmt.)

      

Ülestõusmispühad

Häid Pühi!

Kristus on ülestõusnud!

No milleks?

 Suure nädala algus

 Eile põles Leedus Šiauliai lähistel Ristimägi ehk Kryžių kalnas. Õnneks sai tules kannatada vaid ca 10 ruutmeetrine osa mäe servas. (Süüdlaseks, st süütajaks, osutus esialgsetel andmetel 73 aastane Juozas V, pensionär Panevežisest.)

Ristimägi on küll maantee kõrval ja muidugi peatub seal üsna palju turistibusse. Aga kui õnnestub mäel siiski enam-vähem rahus ja vaikuses viibida, siis on see müstiline paik ja elamus. 

Nõukogude ajal hävitati seda buldooseritega ja riste pandi korduvalt põlema. Aga ei aidanud.

Taolises põlengus sulanud tinast risti korjasin üles mäe lähedalt kruusast. Risti esialgne vorm on huvitavalt muutunud. 

  
1993. aastal käis Ristimäel Johannes Paulus II ning kuulutas selle lootusele, rahule, armastusele ja eneseohverdusele pühendatud paigaks.

Kryžių kalną

Skaitykite daugiau: http://lietuvosdiena.lrytas.lt/kriminalai/kryziu-kalno-padegimu-prisipazino-pensininkas-is-panevezio.htm?utm_source=lrExtraLinks&utm_campaign=Copy&utm_medium=Copy

Kryžių kalną

Skaitykite daugiau: http://lietuvosdiena.lrytas.lt/kriminalai/kryziu-kalno-padegimu-prisipazino-pensininkas-is-panevezio.htm?utm_source=lrExtraLinks&utm_campaign=Copy&utm_medium=Copy

Kryžių kalną

Skaitykite daugiau: http://lietuvosdiena.lrytas.lt/kriminalai/kryziu-kalno-padegimu-prisipazino-pensininkas-is-panevezio.htm?utm_source=lrExtraLinks&utm_campaign=Copy&utm_medium=Copy

ja siis sariini pommid ja lõpuks tomahoogid

4. aprilli hommikul saabus Karl oma pesale

Vabariiklastel on selline needus, et nende presidendid valimiste ajal ja vahetult valituks osutumise järel kuulutavad, et pole kavas maailma mastaapides midagi suurt lavastada, ajagem koduseid asju ja nautigem isolatsiooni. Aga siis alles läheb lahti...

Mõjukat jõudu, kel oleks plaan ja tahe lähemal ajal ja võimalikult kiiresti lõpetada Süüria sõda, pole. Seega võib seal veel mõne aasta vältel vägesid liigutada, kaugtuld anda, lennata, pommitada ja linnu maaga tasa teha.

USA 59 tomahooki olid sisuliselt sõnum, et Venemaa taktika "kartke, me oleme ettearvamatud, meid saab pidurdada ainult tuumasõjaga", ei tööta. Sest Trump otsustas samuti natuke närvidel mängida.  Kuna Euroopa ei ole Venemaa sammudele reageerides olnud järjekindel ning sanktsioone lausa mehaanilisel moel laiendanud ja karmistanud, siis USA ettearvamatute (vastu)sammude taktikale praegu alternatiiv puudub. Esmapilgul võib tunduda paradoksaalne, kuid risk suuremat mastaapi katastroofide toimumise ja uute konfliktide tekkimise tõenäosuse osas seeläbi väheneb. Uute provokatsioonide korraldamise osas muutub kreml ilmselt pisut ettevaatlikumaks.

(Äsja avaldasid sel teemal arvamust härrad Stoicescu ja Bahovski, neist esimene ütles:  «Ettearvamatuse monopol on tänase ööga kinnistunud Trumpile. Kõik on murelikud, kaasa arvatud Putin ja Hiina.» Vabandage, aga monopoli asjus (ja Erkki Bahovski mitme seisukoha suhtes)  ma jääksin küll eriarvamusele.)

P.S. Selleks, et kindlaks teha, kas tsiviilisikud Khan Shaykhun'is surid sariini tõttu, piisab saastunud alalt proovide võtmisest lihtsa vahendi abil, mis koosneb pumbast ja vastavast mürke eristavast  ampullide komplektist. 

Ohvritelt ja kannatanutelt võetud proovide alusel on Türgi Tervishoiuministeerium juba kinnitanud, et tegemist oli sariiniga.

P.P.S. Koduteel Süüria kõige kuumemaid kohti, nt Aleppo lähiümbrust külastanud must-toonekurg Karl on juba õnnelikult jõudnud oma pesale Karulas.
Striim otse pesast: http://tv.eenet.ee/must-toonekurg.html    
 

   

Esmalt linnukesed

Linnukesed ja inimesed väljas jauramas

Kesk- ja Kagu-Eestis ei olnud sel nädalal veel hanesid, aga Lääne- ja Edela-Eestis on neid madalatel märgadel põldudel ja kohati ka taeva all tiirutamas juba küll ja küll. Salapärane või vähemalt huvitav nähtus. Tekib küsimus, et kus mingid linnud täpsemalt on ja miks. Õnneks meil linde jälgitakse ja vastav ülevaade on saadaval.

Selle kaardi peal: http://birdmap.5dvision.ee/

Kaarti vaadates rulluvad lahti imelised lood.  

Eriti huvitavad on väike-konnakotkad.

Isend Karin alustanud oma lendu Mosambiigi ja Lõuna-Aafrika või Zimbabwe piirilt. Lennanud 5000 kilomeetrit ja juba on kusagil Uganda kandis.

On lennanud üle Etioopia.

Võib ette kujutada, et konnakotkas lendab üle Etioopia ja maandub lõpuks Eestis kusagil endise von Rosenite mõisa metsas. Carl Gustaf von Rosen, väidetavalt just Maarjamaa Rosenite suguvõsast, millest osa liikus 17. sajandil Rootsi, lendas Etioopia taevas aastaid ning õpetas välja esimesi Etioopia lendureid. Tema isa ostis esimese lennuki Soome Vabariigile ning selle tiibadel oli kujutatud svastika, von Rosenite märk (aastaid enne seda, kui sellel tekkis mingi side NSDAP-ga).

Carl Gustaf von Rosen püstitas kauglennu rekordi lennates Stockholmist vahemaandumiseta (ca 31 tundi) Addis Abebasse 1947. aastal. Ja muidugi oli ta mees, kes oma raha eest ostetud lennuki ehitas ümber pommitajaks ning tegi Talvesõjas rünnaku peale tungiva punaarmee vastu. 

 Count Carl von Rosen donated this Douglas DC-2 converted to bomber to FAF in January 1940. Plane was named as 'Hanssin-Jukka'.

Kuuekümnendatel võitles Carl G. von Rosen Biafra vabaduse eest. (Biafrast on kenasti kirjutanud ühes essees Kurt Vonnegut.) 

Ja kohe asub väike-konnakotkas Karin lendama üle Lõuna-Sudaani. Kus on ametlikult välja kuulutatud näljahäda. Ca 3 miljonit inimest põgenenud oma kodudest. Kodusõda, lapssõdurid.

Väike-konnakotkas Mait on aga juba läbinud ligi 10 000 kilomeetrit. Alguspunkt oli sama, mis Karinil, aga Mait on juba Türgis ja üle Antalia lennanud. Aga enne seda veel üle Süüria.

 
Inimesed ja linnud rändavad ja saadavad korda nii üht kui teist.

Vene propaganda Postimehes

 

 Tõde võib vahel olla valus

Okupatsiooni poolt eesti rahvale ja meie ühiskonnale tehtud kahju ei ole võimalik mõõta. Hävitatud eliit, elulaad, ohvrid, kannatused. Kui venelased tahavad taastada oma impeeriumi, poseerida päästjate ja vabastajatena, avavad igal aastal uusi ausambaid Stalinile ja tahavad ükskõik millisel moel, olgu siis või läbi pisarate, et nendega asutaks ühele positsioonile, siis "Tänan, EI!"

Õnneks on veel väike hulk venelasi, kes on säilitanud adekvaatse arusaama ajaloost ja tegelikkuse taju. 

Sissejuhatuseks järgnevale vene teemale muusikapala ja video

Häiritud vene ema pani suure kella külge oma mure, et tema tütar peab teises klassis õppides lugema raamatut, milles jutustatakse umbes sama vana lapse vaatevinklist lugu küüditamisest ja hirmsatest venelastest. Vene ema olla sellest traumeeritud ja lapsel olla ka sellega seoses ebamugavusi.

Ilmus see lugu eile Postimehes.
http://arvamus.postimees.ee/4063909/hairitud-lapsevanem-vene-opilastel-on-eesti-koolis-raske-kuulata-kuuditamistest-ja-hirmsatest-venelastest?_ga=1.106595590.482560174.1466791581

Postimees ajab nagu ikka kas rumalusest või ka peidetud ärihuvide tõttu, natuke seda kremli propaganda asja, toob sisse ja võimendab teemasid, mida idanaabril on tore hiljem tsiteerida.
Või vähemalt paneb selliseid pealkirju, mis löövad kergeid mõrasid eestlaste eneseteadvusse. Business as usual.

Sm Vene Emal soovitaks ma järele mõelda mõne küsimuse üle.

1. Milliseid pretensioone saab koolis loetud raamatuga seoses meile, eestlastele, olla?

Ehk nagu venelased ise sellisel puhul küsivad: " Какие претензии к нам?"

2. Kui inimesed saadavad korda midagi kohutavat, nagu venelased seda tegid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas jne, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Afganistaanis, Tšetšeenias, Gruusias jne; ja käesoleval ajal Ukrainas - küsitakse: "Kuidas te seda oma lastele (ja lastelastele) mõtlete seletada?"

Ehk siis: "Как вы будете это объяснить своим детям?"

3. Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega, on taas võimalik rääkida tõde, muuhulgas ka okupatsiooni kohta. Seda õigust me kellegi tunnete riivamise tõttu ei pea küll loovutama.

4. Vene ema võib olla mõnevõrra ebameeldivas olukorras, sest ta jäi pärast okupatsiooni lõppu elama maale, mis oli tema rahvuskaaslaste poolt okupeeritud. Sellele probleemile peab ta leidma lahenduse mitte georgi linti kandes ja räusates, vaid ajaloolist tõde mõista püüdes.  

Tegelikult tahtsin hoopis rändlindude teemal kirjutada, jääb järgmiseks korraks. 

Aasta 2017 suur projekt

 

XX sajandi alguse vene futuristide visioon

... on muidugi paberivabrik Tartusse. 😲

 Tänane hea uudis, Eesti on jälle ühe tabeli tipus. Proovime aru saada. Postimees kirjutab:

"Maailma majandusfoorumi värske aruande kohaselt on Eesti kõige ettevõtlikum riik Euroopas."

Ja tekstist võib muuhulgas lugeda, et "(...) pärast majandusseisakut (...) on siin toimunud majanduse stabiilne taastumine. Põhiliseks tõukejõuks on seejuures olnud institutsioonide ja tööturu efektiivsus ning piduriks vähene innovatiivsus."

Tööandjad pidasid üleeile aastakonverentsi. Raul Rebane rääkis seal puuduvatest unistustest ja nende asendamisest tahtmisega rohkem raha omada, muidugi, õige, elementaarne. (Vt minu varasemaid postitusi.😉) Hr Rebane võib vahel rääkida suhteliselt banaalseid asju, aga ta ei räägi rumalusi.

Toomas Tamsar rääkis reklaamlausetena leierdatud idamaiste tarkustega vürtsitatud ettekandes  sellest, et peab rohkem töötama, 6 tunnine tööpäev on jama jmt. (Lubatagu siinkohal märkida, et olen tööandja ja juba rohkem kui 10 aastat on minu töötajatel  6 tunnine tööpäev; toimib väga hästi.) Korraldage töö pisut paremini, siis näete, et 8 tundi on raiskamine.

Hoopis kahjulik oli Tamsare (pseudo)mõte, mis on kandev ja läbiv paljude mingit võimu omavate eesti poliitikute ja ettevõtjate jt jaoks, et Eesti peaks olema "avatud" ja "julge" ja need teised kulunud trafaretid/sõnad-loosungid tähenduses, et me peaksime trende taga ajama. Rumal ja hukatuslik.

Tõi näite juhita autodest. 😏 Peaksime ilmselt püüdma esikohta, et meil oleks neid ühe elaniku kohta rohkem kui mujal.

Viga peitub selles, et oleme valmis üles korjama asju, mis on "moodsad", aga otsustajate seas pole neid, kes oleksid võimelised ära tundma asju, mis on tõeliselt novaatorlikud ja neile panustama. Siin on tohutu vahe. Rakendada jõupingutusi, raisata ressursse ja joosta tühja millegi järele, mis on kellegi teise poolt leiutatud, mida üldiselt juba teatakse, aga mis võib olla on lühiajaline haip ja trend, tõenäoliselt eilne mood, on tühi töö.

Telefonid aastal 2000;  Jean-Marc Côté, 1899.

(Vt täpsemalt Isaac Asimow,Futuredays: A Nineteenth Century Vision of the Year 2000)

Miks Eestis unistused on kadunud ja loov mõte kidub? Sest uut ja algupärast ideed kuuldes/hinnates mõtlevad võimu omavad tüübid "Hhmm, pole sellest midagi kuulnud, kahtlane, mina ei riski." Kui sama idee on aga kolm aastat hiljem mitmel pool mujal juba edukalt rakendatud, on nad sellest ühtäkki pöörases vaimustuses ja valmis teiste sabas sörkides "meil ka nii tegema".

Pikk jutt lühidalt: jättes kõrvale selle, mida pole mõtetki kritiseerida või mainida - kuni meil ei ole nii suuri mõtlejaid ja julgeid otsustajaid, kes alustaksid kõige lihtsamast, st panustaksid sellele, et meil on ideaalne võimalus kujundada Eesti üheks kõige kvaliteetsema elukeskkonnaga maaks, kus inimesed tarbivad kõrge kvaliteediga kohalikku toitu, hingavad puhast õhku jne jmt, seni tuleb lihtsalt vaadata, et kõige suuremad lollused, mis elukeskkonda hävitavad, teoks ei saaks.    

2018 Antiutoopia

Unistus soometunud Eestist

Järgnev ei ole politoloogiline ja teaduslik tekst. Pigem väike antiutoopiline stsenaarium. Koleda tuleviku vastu suunatud loits.
 

Poliitilise platvormina on soometunud Eesti täiesti kandev, võib turustada kui Eesti Nokia't. Uut ja ammu oodatud edu ja rikkust tõotavat poliitikat hakkavad ellu viima pettunud Kallas, veel pettunum Vähi, kibestunud Mõis, kavalaimad Neivelt, Vare jt. Rahvale lohutuseks kirjutavad midagi Vares-Barbarus-Kaplinski ja Erni-Hiir-Kender. Eakad meenutavad, kuidas Nõukogude eestis õitsesid teadus, haridus ja kultuur. Luuakse "uuenenud" ja "mõistlik" reformierakond ja voilà! 

"Lenda meie soomusrong!" 

Madalapalgalistele soome palka, töötutele soome abiraha ja pensionäridele soome pensione. 

Kampaania materjale avaldab Edasi, Postimees! 

Liit Keskerakonnaga on seejuures muidugi vaid "tehnika küsimus". Koostöölepe + reaalpoliitika ja reaalne koostöö.

Kui ehitada uus raudtee, võib selle tasuvuse ja kulud mingi nipiga kindlustada tänu kaubavoogudele Venemaa sihis. Seeläbi on ka "paratamatu" ja "geopoliitiline" eeldus "suhete reguleerimiseks" käega katsuda, vajadusel tehtud ka "puust ja punaseks".

Kui eelöeldu tundub kuidagi udune ja ebaselge, siis peaks seda võrdlema muude raudteed ja Venemaad puudutavate seisukohtadega valveekspertidelt. Vt nt:

Варе: контакты с Россией помогут нашей экономике

06 февраля 2017, 15:45
 

Ei oleks seda teemat puudutanudki, kui Kallas poleks täna oma ettekandes üht-teist poetanud, aga samas ka oma mõttekäike kohe pooleli jätnud. Väga kõnekad on just need kohad, kus ta enam ei jätkanud. Üks iseloomulik Kallase, Ansipi jt nooremate nõukogude kolmanda ešeloni tegelaste mõttekäigu näide tänasest päevast: " Muide, Eesti iseseisvuse tasuvusuuring on siiani tegemata! Tõsi, NSVL Riiklik Plaanikomitee tegi ühe uurimuse, mis tõestas, et iseseisev (isemajandav) Eesti ei saa hakkama. See jäeti täiesti tähelepanuta, kui Eesti iseseisvus 20.augustil 1991 taastati!" Nii rääkis Kallas. 

Meenub, kuidas Ansip kord usalduslikult tähendas, et "natuke vara lahkusime Nõukogude Liidust, sealt oleks veel raha saanud," umbes nii.

NSVL Riiklik Plaanikomitee - no kuidas me küll jätsime selle "ülimalt kompetentse" organi seisukoha tähelepanuta, ma ei mõista. Kuulati siis täna Kallast ja liigutati kõrvu. Minnakse laiali tema sõnum meeles.