Translate

pühapäev, 31. detsember 2017

Kirsid muidugi veel ei õitse (aga)

Kirsiõied on uuenemise ja lootuse sümbol.

Tegin katse. Tõestasin, et esimese advendi ajal  kirsilt võetud oksad hakkavad Jõulude ajal vaasis õitsema. 

Kuuse kõrvale neid ei pannud, pole vaja sellist võistlust, aga vaadata on päris tore. 

Pisut kahtlen, kas niimoodi kõlbab sohki teha. 

Lõppevast aastast ei hakka mingeid kokkuvõtteid tegema. Väga vähe on selliseid protsesse, mis 31. detsembriks mingi lahenduseni oleksid jõudnud.

Poliitikas on mitmesuguseid arenguid, mis jätkuvad (just alanud massiprotestid Iraanis, Venemaal toimuv seoses märtsikuise "presidendi valimisega", Ukraina konflikt, arengud Süürias ja Iraagis jne).  

Erinevalt rahvusvahelisest poliitikast, on Eestis siiski võimalik leida nihkeid paremuse poole. Julgeolekus on seoses NATO hoiakute muutusega olukord hoopis parem. Mõne valitsuse poolt tehtud plaani osas ootan huviga, kas sellel võiks olla positiiivsed tagajärjed. Igatahes on meeldiv, et proovitakse (nt bussitranspordi eksperiment ja katse madalamaid sissetulekuid pisut ülespoole kergitada). Väga lihtne oleks olla kriitiline või halada, aga ei näe sellel mõtet.  

Tegin aasta viimasel nädalal tohutu pingutuse ja ei liigutanud tööalaselt mitte lillegi. Püüdsin viljeleda puhkust kodus. 

Seetõttu sattusin juhuslikult lugema mitmeid täiesti asjalikke analüüse liberaalsuse ja libaliberaalsuse ja "populismi" ning Euroopa probleemide ning ideoloogilise diktaadi, paternalismi ja möödunud aegade tsentrismi jne jmt kohta. Sellest oleks huvitav lähematel päevadel kirjutada mingi korrastatum kokkuvõte, lisaks mõni oma mõte varasemate sots maade ja Lääne erinevuste põhjustest; ning jagada. Kui väga tasuvad tööd mind ei eksita sellelt õilsalt rajalt. 

pühapäev, 24. detsember 2017

Jõulud algavad

 Jõululaupäeva eelõhtul

 

Silmapilgutuste meister, Madonna col Bambino, ca 1459

 

Päkapiku jälg

Lumisel metsarajal
Andrea Pisano, Madonna col Bambino, 1340

Ja põdrad taevas!

 


Meekarva pilved

Helesinises taevas

- on Jõululaupäev

 

 

 

 


reede, 22. detsember 2017

Ho-Ho-Ho ehk Kes kardab Jõule?

Jõulud on õige püha neile, kes on veendunud, et valgus võidab pimeduse, headus kurjuse ning et inimene on sündinud vabana ja erilisena. Ja ei peaks eriti muretsema.

Kui inimesel on kristliku õpetuse poolt pakutav kaart puudu, siis hakkab eriliseks olemise asi võtma groteskseid vorme. Igasugu gurusid ja maatarku sigib ja sirgub ja inimesed otsivad meeleheitlikult, millisesse erilisuse nišši neil õnnestuks pugeda.  

Miks räägitakse, et kingituste ostmine on justkui suur õnnetus, mis inimesi sel ajal tabab? Väga tore oli osta igasugu asju alates taignarullist ja lõpetades rannapükstega. Põnevust lisas, et mingi anomaalia tõttu piiksusid pea kõikide poodide kontrollväravad minu koti peale. Sain palju õlgu kehitada ja käsi laiutada ja naeratada, müüjad vastasid samaga. 


((Mitte)(ja)toidu lainel)

Läksin täna mängivast telerist mööda ja jäin hetkeks vaatama kahte tegelast, kes istusid kohvikulauas ja kiri ütles, et on "Otselülitus Tartust."  Lõik läks käima, reporter küsis (nais)toitumisterapeudilt: "Kas me peaksime enne Jõulu paastuma?" "Ei muidugi mitte!" vastas see rõõmsalt. Nii tore.

Sattusin vaatama filmi Chef (2014; Jon Favreau film, mängib ka peaosa). Muhe, kerge, lõbus, lihtne ja tujutõstev. Kriitikute hinnang väga hea. Kokatööst ja heast toidust. Tehke endale mõnusad kuumad võileivad ja vaadake. Kui tahate.



(Eesti film võiks olla sellisest "sibulasupist" (värske kogemuse põhja räägin) (vaid üks paljude sarnaste hulgast), kus puljongipaja loputusvees on kummised ja hamba all kriuksuvad valkjad ribad, mille peale on visatud kuivanud saia tükikesi, otsa asetatud kuhjake värskeid varrekesi ja kaks näpuotsatäit riivitud juustulaadset ainet.)

(Aga valge linaga laud oli ajaloolises barokses saalis!)

See oleks ägeülevõlli art house filmile sobilik taust. 


Tegevus ja intriig lähtuksid meie filmis sellest, et kohvikus/restoranis (kus liigagi sageli/sunnitult käin) on koka asemel tööl ettekandja ema, värvatud 10 aasta eest hädakorras asendama viimast põgenenud kokka. (Ikka niipidiJamittEEt kokk tütart soovitanuks ettekandjaks.) Lisaks - peaks filmis olema stseen, kus supisse valatakse  veini asemel  äädikat. Ja muid selliseid arenenud vaatajale mõistetavaid sümboleid.


On advendiaeg, st paastuaega ja  võiks juhust kasutada ning traditsiooni vaimus rohkem kalatoite süüa.

Läksin turule ja ostsin (üsna rahuldavast valikust) (õiglaste hindadega) mägihõrna ja tuura. Tavaarusaamas on paast lihatoodete vältimine. Tegelikult on mitteliha värk teisejärguline ja loobumine on keskne. Paast on loobumise harjutus. Väga aktuaalne, sest praegusel viletsal ajal on kesksel kohal enesele krabamine. 

Kuidas saaks täisväärtuslik inimolemine   keerelda ja pöörelda krabamise ümber? Õige vastus - ei kuidagi.