"Sa ei kanna inimkonna vaimset pärandit edasi mitte tänu sellele, et sind kuuldakse, vaid tänu sellele, et sa säilitad terve mõistuse." - George Orwell, 1984
Ilmad on taaskord olnud head. Kevadine ägenemine näikse ka järele andvat ja eelmistel nädalatel valitsenud mängitud tundelisus ja imiteeritud hirmud, kistud õõnes paatos ja ülimalt silmakirjaliku siiruse siirupisse kastetud pöördumistest "hea Jüri" maha jäänud kõdulehk hakkab hajuma.
Kimmo Pohjoneni kontsert Jõgeval oli väga hea. Oli tumedaid lugusid, oli heleda pealispinnaga lugusid, millele ilmusid mõrad; aga oli ka heledaid lugusid. Punk ei vea meid alt.
Ja klassikute peale võib endiselt loota. Ajad muutuvad ja selle taustal on vahel huvitav midagi uuesti lugeda. Suure teose puhul ongi loomulik, et sealt leiab üht-teist ka saja aasta pärast. Orwelli 1984 on endiselt enimloetud raamatute hulgas.
"Oli olemas terve hulk iseseisvaid sektoreid, mis tegelesid proletariaadile määratud kirjanduse, muusika, draama ja üldse meelelahutusega. Nende produktsiooniks olid sopalehed, mis ei sisaldanud peaaegu midagi muud peale spordiuudiste, kohtukroonika ja astroloogia (...)."
"Ja ühes kaugemas boksis istus üks leebe, kohmetu ja unelev Ampleforthi-nimeline olend, kel olid väga karvased kõrvad ja imepärane anne žongleerida riimide ja värsimõõtudega ja kes produtseeris ideoloogiliselt sobimatuks muutunud, aga ühel või teisel põhjusel antoloogiates säilitatavate luuletuste võltsitud või - nagu neid nimetati - definitiivseid tekste." 😺
No ja need lõigud on alles algusest. Kui palju on 2+2, selleni on veel hulk lehekülgi.
2+2 on ka tänasel päeval ja endiselt tõsine proovikivi paljudele. Aga unustagem see tühi-tähi.
 |
| Sõudjate jälg jõel |
 | ||||||||
| Veepiiril konnad mängus |
 | |||||||||||||||||
| Õied puhkemas |
