16,5 +
Laupäeva hiline hommik oli kätte jõudnud ja algaval suvisel päeval aimdus õhus eelnenud vihmahoo värskust, mis rõõmustas hiljutise kuumalaine ja sellele järgnenud jahedate päevade järel selle maanurga elanikke ning tõotas, et lõpuks on taas tulemas hunnitu puhkepäevane ilm.
Laadale linna peatänaval, mida nimetati söögi ja veini festivaliks, oli tulnud ostjaid ja muidu ringi patseerijaid nii linnast kui ümbruskonnast. Tammuti ja taaruti lettide ja laudade poole kiigates kahe vastassuunas liikuva massina, heitunudilmelised lapsed emade käe otsa klammerdumas, alistunud mehed kaasade kõrval lontsimas, käbedad vanaprouad inimsummas kogenult ristlemas.
Järjekord oli rivistunud särisevate väikeste räimedega ja suitseva friteerimispanni kõrvale. Foodtruck'i leti tagant vaatas möödakäijaid ülalt alla müüja, kelle pakkumiseks olid eriti peene maitsega ja prae hinnaga hamburgerid. Põlvpükstes keskealised siilisoenguga mehed kõndisid näpus plasttopsid lahtunud tumeda Müncheni õllega. Emad ja tütred valisid lettide ees seistes suitsuliha ja hulk aastatega kogunenud kogemusi anti selle käigus vanemalt põlvkonnalt nooremale edasi.
Mööda Poe tänavat tõttas väljaku poole seanina lahingrivistuses salgake, mille eesotsas sammus eakas, kuid krapsakas, üsna kopsakas matroon. Tema kannul püsisid ema ja isa, ning rivi lõpus tulid teismelised õde-venda ja pere pesamuna, väheke kriim poisu nautimas oma esimest suvist koolivaheaega. Vanaema heitis pilgu selja taha ning andis korralduse:
"Aidake tal see jäätis ära süüa!"
Korraga, läbisegi ja etteheitvalt hüüdsid õde, vend ja ema poisikesele, kel tilkuma hakanud jäätisepallist olid käed ja põsed muutunud kleepuvroosadeks:
"Ivo, söö jäätis ära! Ivo, söö jäätis ära! IVO! SÖÖ JÄÄTIS ÄRA!"
公案
