Tuulehood ja virvendused

Eriolukorrale tõmmatakse täna joon alla. Käisin eile looduses, märkasin talvikest, kes laulis "siit, siit, siit saab Riiga". Väga õige.👉

(Hea pilt see pole. Tegin  viletsa pildi. Aga kinnitan, et see ei ole orav.)

Kohati on huvitav korrelatsioon  viirusega toimetulemise ja riikide keskmise intelligentsusnäitaja vahel. Üldiselt mida kõrgem viimane, seda edukamalt on õnnestunud levikut piirata.

Erandite hulgas on muidugi Venemaa ja Rootsi.

Nemad ikka kipuvad erandlikud olema ning neid mõistusega mõista enamasti ei olegi võimalik.

Laupäeva hommikul loen Postimehest, et Rootsis tähtsal positsioonil olev eesti päritolu perearst räägib meile, et see on linnalegend, et Rootsi püüdleb krooniviiruse suhtes ajada poliitikat, mille eesmärgiks on karjaimmuniteedi teke. Õhtul loeme ERR-ile asja tutvustava Rootsi endise peaepidemioloogi Johan Giesecke öeldut, et  Rootsi valitud tee viiruse vastu võitlemisel on ainuõige ja selle eesmärgiks on karjaimmuunsus ja lisaks olla sama teed minemas ka Taani, Norra ja Soome. "Nad imiteerivad Rootsit." wow. Tuli meelde putini telepöördumine  moskoovia elanikele mõne päeva eest; natsliider kinnitas, et venemaa saab nii väga hästi hakkama, et teised riigid järgivad mordori eeskuju. Et kremloidid  nakatunute ja surmade arvuga tugevalt manipuleerivad (regioonid annavad edasi numbreid vastavalt soovitatud piirmäärale), et kodanikud juba väljale lastakse, pole üllatus. Nagu ei üllata, et rootsi iga  kodaniku pähe võibki korraga mahtuda vähemalt kaks vastandlikku seisukohta, mis üheaegselt õiged tunduvad.  Kuna Rootsi on sedavõrd ideologiseeritud maa ja individuaalne mõttetegevus ning üldisest eristuv seisukoht on seal tabu.

IMHO tegid Eesti riik ja eesti inimesed sel kummalisel ajal õigeid samme ja valikuid. Peagi on olukord tõenäoliselt üsna sarnane eelnenud harjumuspärasele. Üldjoontes eeldaks, et väike ja keskmine ettevõtlus tärkab pisut vintsutatuna,  aga nagu rohi (mis sel kevadel on ka väheke niru). 

Ja tuul puhub, puud õitsevad.

Taas külvatakse ja istutatakse.

Ilm on vilets ja raha on vähe.

Muidugi sätivad oma hääle esivirisejate eeskujul paika kõik need, kes seeläbi loodavad igirahulolematutele meele järele olla ja publikut veenda, et nemad lahendanuks olukorra suisa hiilgavalt ja ei mingeid ebamugavusi.

Selline praktiline alatus, vist mahub  utilitaarse eetika raamidesse.

Ja lõpetuseks... et ma ikka tegutsen edasi lokaalselt, järelikult võin vabalt globaalselt mõtelda, eksole.

Ma ei usu, et eksisteerib üldse tõsiselt võetav "majandusteadus", seepärast julgen pakkuda, et mõistlik oleks pärast Chinese Communist Party viirust osa tootmisest  Euroopas taastada lõpetamaks olukorda, kus "kõik jupid tulevad Hiinast". Ma mõistan, et investeeriti, toodeti, teeniti, aga sama trendi jätkudes ei ole Euroopal peagi enam mingeid häid väljavaateid.  Olla sihtkoht turistidele Hiinast?  Üks suur tore disneyland.   Samas kui eurooplased on üsna kehvad teenindajad. Ja siit tulenevad järeldused.

 Sai kirja palju lühiajalisest, ajutisest, vähetähtsastki... keskpikasperspektiivis vaates.
Seepärast lõpetuseks midagi, mis kõlab üle aegade, on kestev ja olulisem.

Hakkajad või hädised

Täna möödub 38 aastat päevast, mil siit ilmast lahkus Villem Ernits.

Villem Ernits

Ernits, Pent Nurmekund, Paul Ariste, Valmar Adams, Arnold Matteus, Voldemar Vaga, Uku Masing on need mehed, kelle elutee oli piisavalt pikk, et kehastada ja kanda  EW aegade vaimu läbi nõmeda nõukogudeaja põlvkonnani, kel tuli iseseisvuse ja vabariigiga taasalustada.

Lisaks oli muidugi teisigi, ammendav loetelu pole praegu eesmärk. Lisama peaks nt Jakob Abramovitš Gabovitši ja Betti Alveri jpt.

Jakob Gabovitš, EW sõdur

Villem Ernitsast

räägitud lõbusatest lugudest meenub esmalt järgmine: lõssenkismi aegadel olla Ernits osalenud kellegi teaduskraadi kaitsmisel, kus esineja jutt jõudis meetri pikkuste porgandite kasvatamiseni ja VE ei suutnud siis enam suud pidada ja olla oma remargis märkinud, et hiigelsuurte aedviljade asemel võiks hoopis aretada väiksemad inimesed.

Prohvetlik; kindlasti langeks see mõte praegu viljakale pinnasele. Väikesed inimesed võiksid välja tulla terve hulga loosungite ja põhjendustega, kui ainuõige on olla väike.

Ernitsa ja Adamsi dialoogid olid Kirjandusmuuseumis korraldatud Kreutzwaldi päevadel alati üks lahedamaid etteasteid. Neis oli kirge ja ajaloolist sügavust.

Adamsiga seoses meenub tema pajatus sellest, kuidas ta kogu luuletustest üks jäi tsensuuri taha ja VA küsis tsensorilt põhjendust. 

Viimane kostnud: "Kirjutate siin, et Kesk-Aasias leidub naftat, aga vb see on riigisaladus". Mispeale VA kostnud, et "vb tõesti, aga mulle õpetati seda koolis neljandas klassis". 

Paul Ariste

 Eks neil kõigil oli keerulistel aegadel ka vastavaid olukordi, millest nad vaikisid. 

Jah, unustasin Harri Moora, kes küll läks manalasse eelnimetatutest mõnevõrra varem. Tema kohta pole Vikipeedia ära märkinud, et ta Vabadussõjas osales, ehkki nimetatud küll on, et sai (ja loobus) Vabadusristist. Tolle autasu saamise lugu olla selline, et salk  (HR nende seas) Eesti (õppur)sõdureid olla põõsas kuulipildujaga varjunud ja punased olla kahurist nende pihta laskma hakanud. Eestlasest ohvitser, kel oli  I MS kogemus, vaadanud seda laskmist ja öelnud poistele, et põõsast ei maksa nina välja pista ja kuhugi poole jooksma hakates võib surma saada, sest punased sihivad põõsast, aga ei oska lasta ja mürsud langevadki kuhu juhtub. Poisid pidasid siis oma kuulipritsiga vapralt põõsas vastu ega lasknud vaenlast edasi tungida. Miseest neid ka autasustati. Moora loobunud autasust, sest statuut pani edaspidiseks nii palju kohustusi (vastaval puhul ülikonda kanda etc), et ta pidas seda liiga tülikaks. 

Eks neile eelnenud põlvkond oli ka tugev ja vägagi passionaarne. Ja järgnevas põlvkonnas, mida II MS ja kommunistlik võim armutult rappis, oli midagi sellist erilist, mis okupeeritud Eestis enam ehedal kujul areneda ei saanud. Ja ei tea, kas sarnased jooned veel kunagi samal määral ilmnevadki.  

Vot selle üle võib mõlgutada, et kui hakkajad või hädised põlvkonnad praegu tegutsevad ja peale kasvavad. Ja milline romaan võiks olla mõtteliseks järjeks Tõde ja õigusele.

Vana sõnum

Üks säuts aastast umbes 1880.