Translate

reede, 10. juuli 2020

Loodus, piknik


Oh linnud, linnud. Aias pesitseb ärevushäirega lepalind, kes on võimeline nädalast nädalasse hommikust õhtuni sagedusega kord sekundis kuuldavale tooma läbilõikava lühikese hoiatusvile. Muudkui tiksub, ei ta söö, ei ta joo. Loodushelist võite seda kuulata. 

Psühhiaatrid, targad mehe, võtke linnud arvele!  (Jüri Üdi, George Marrow 1011. uni).





Hoburästal oleks teadagi, mis diagnoos, käib silmakirjalikult ausa näoga ümber maasikaid katva võrgu ja teeskleb täielikku huvipuudust, ükskõiksust, teadmatust (vt kõrvaloleval pildil).





Üleeile oli päikeseline päev, just sobiv retkeks rappa, murakale. Raba ääres  metsaservas on kõrge õitsev rohi ja taimede kohal tiirutas hulk maiseid rõõme nautivaid erinevaid liblikaid.


Murakasaak sai piisav, et teha proovikogus murakamarmelaadi, mis minu kujutluses on ülima naudingu ja maitseelamuse kehastuseks, ebamaise nektari võrdkuju, hea elu, puhas kuld, mooside kuningas ja viis Eesti keskmist palka. 


Väljasõidu ja rabaskäiguga sobis ka väike piknik. Le Déjeuner sur l’herbe (Monet' moodi). 😺






Kui enne einet püüdsin teha fotosid liblikatest nende sabas läbi rohu kahlates, siis nüüd võisin

Niidu-võrkliblikas, vb
1) külili

2) lesides ja ruttamata

3)valida

paremat pildistamise nurka samal ajal kui liblikas maiustas lihapirukaga.





Või jalutas korviserval,
või piknikulinal,
või õlgkaabul.



Omas kindlameelsuses ja järjekindluses ning järjemeelsuses ning kindlakindluses püsin ikka kursil, et sügiseks oleks veerandsajast liblikast tehtud enam-vähem korralik foto, see võimete kohaselt liigiliselt määratud ja meelde jäetud. (Esialgu teen määramisel veel vigu, ma tean; aga loodan siiski ühe korrektsete nimetustega postituseni jõuda.)




 



(Eelnevast lähtudes - mul on tekkinud kiusatus 
 esimest korda elus võtta kätte Lehte Hainsalu
raamat, konkreetselt teos  Koerliblikas, ja saada selgust, miks on raamatu kaanel kujutatud mingit hoopis "ägedamat" liblikat.)

pühapäev, 5. juuli 2020

Maasikad ja Bosch



Aasta 2020 jääb Eesti ajalukku kui suure maasikakriisi aasta. 😸

Naabrite peenral on maasikad küpseks saanud, seega oleks nüüd hea võimalus pildistada hoburästaid. Õigupoolest jäid rästad natuke hiljaks, nokajäljed said alles esimesele kolmele marjale, kui pere jõudis maakodust tagasi linna, korjasid küpsed viljad ja katsid taimed võrguga. Minu mõte pildistamisest mõtteks jäigi. 
 


Avalikus inforuumis on maasikate teema märksõnad, et neid on palju, nad on küpsed, nendega on nagu loodusõnnetusega, oh häda! 
oh häda! Toodagu kohe palju päästvaid võõrtöölisi, makstagu kohe maasikakasvatajatele kopsakas kompensatsioon.

Hieronymus Bosch on maiste naudingute kujutamisel maalile paigutanud lugematu hulga maasikaid ja võib arvata, et kui inimestele öelda, et te jääte sel suvel ilma maasikateta, siis see mõjutab neid alateadvuse kaudu ning tekitab rõhuva tunde. 





Aga maasikatel on erinevat sümboolset
tähendust rohkem, kui siinkohal jõuan
 üles lugeda. seega parem panen pildi.
 
 




******
Õhtupoolikul jooksid naabermajade lapsed, kolm väikest tüdrukut, õuele, seljas jänesekostüümid. Tormasid otsejoones batuudile hüppama. Üks tüdrukutest hüüdis: "Mängime, et me oleme hundid või konnad!"

Huntidel olla nõnda, et kui nad on kindla korra järgi mõnda aega rivis liikunud, siis nad mingil hetkel peatuvad ja algab "hunditants". See tähendab, et karja liikmed karglevad täiesti suvaliselt ringi, püherdavad ja mängivad ja hierarhia sel ajal ei kehti. Selle eesmärgiks võib olla pingete maandamine. Siis rivistuvad taas vastavalt positsioonile ja jooksevad, kõik omadel kohtadel, rivis edasi.

*****

Kõik muutub. Isegi küünikud pole enam endised.

Nüüd seletab sõnaraamat, et küüniline on
"kõige üle irvitav, kõike madaldav, häbematu; jõhkralt avameelne. Äärmiselt küüniline inimene. Eriti küüniline huligaansus. Rääkis kõigest küünilise avameelsusega, otsekohesusega. Küüniline suhtumine, arvamus, vastus, nali. Küünilises toonis öeldud sõnad."

Diogenes muidugi oli huligaan, aga "küünik" ei tähendanud siis "alatu inimene," nagu praegu sageli kasutatakse.  

Kuidas oleks, kui seadusi ja õigusemõistmist täiendada ja peenendada edaspidi ka nt "eriti stoiline huligaansus," "eriti solipsistlik huligaansus," "eriti materialistli huligaansus," "eriti positivistlik huligaansus" jne? Oleks tubli samm edasi. Viitaks, et inimeste teod tulenevad nende sügavamast tunnetusest maailma ja muidu elu-olu suhtes. (nt solipsist sõidab vastu kivi, sest ta on veendunud, et kivi eksisteerib ainult tema teadvuses; stoiku-politseinik teab, et olulisim on iga juhtumi puhul see, millise järelduse me sellest teeme, kuidas suhtume jne).  

*****

Õpin ikka liblikaid tundma, pildistan ja uurin välja, et mis liigil nimeks. Nimede osas ei ole palju rõõmustavat, sest reeglina on liblikad palju ilusamad kui nende nimed. Koerliblikas.


Seda liblikat on Hieronymus Bosch kujutanud oma maalil Maiste naudingute aed


Selle maali ja Boschi kohta on YT-st võimalik vaadata head dokumentaali


El Bosco, El jardín de los sueños

või mõnda muud, nt
The Garden Of Earthly Delights


võib ka leida pildi animeerituna

siit





 *****
Justkui "vaksik" poleks liblika jaoks veel piisavalt alandav, nimetavad nad ühe neist "nõgivaksikuks".




reede, 3. juuli 2020

Multitasking und Tortilla de patatas


ja Ficedula hypoleuca

 
Kui inime ei oska valmistada hommikusöögiks tasemel mune vähemalt viiel erineval moel,  siis ei veena mind kuidagi, et tol oleks oskusi teha mingit mõistlikku maitsvat toitu. Pošeeritud mune võiks osata teha, selliseid puljongis valmistatud etc; pisut peenemat munaputru ja omletti vähemalt kolmel erineval moel. 
Täna hommikul tegelesin just hispaaniapärase omleti valmistamisega. Lõikusin värsked kartulid õhukesteks ketasteks ja panin keskmisel tulel pannile praadima, samas hakkasin mune lahti kloppima, lisasin soola, palju rohelise pipra terasid (sõrmede vahel katki vajutatud) ja minimaalse koguse jahvatatud muskaatpähklit (muskaadi õite pulbri oleks võinud võtta, hhhmmmm, väheke šikim), samas hüppas aknast sisse kass, hambus must-kärbsenäpp; haarasin kassil harjunud liigutusega turjast ja raputasin, lind pudenes põrandale ja tõusis köögis lendu, kassi lennutasin tuppa ja sulgesin kindlalt ukse, kärbsenäpp lendas vastu akna ülemist, suletud ruutu, segasin pannil kartuleid ja viskasin nende peale hästi õhukeseks lõigatud chorizo vorsti viilud, lind puges aedviljariiuli taha nurka, liigutasin riiulit seinast eemale, lisasin munadele pisut täispiima ja segasin vorsti ja kartuleid (pulss tavapärane, (aga mitte normaalne)), togisin lindu, et ta lendaks taas akna poole, lind läks pliidi ja seina vahele, tõin rohelist sibulat ja hakkisin peeneks, lind tegi ringi lae all, segasin kartuleid ja vorsti, et midagi ei läheks kõrbema, vähendasin kuumust, kuulsin, et lind tegi veel ühe tiiru köögi lae all, valasin munasegu pannile ja puistasin hakitud sibula peale; lindu ei näinud kusagil, oletasin, et lendas ikka aknast välja. Katsin panni kaanega, aeg-ajalt kergitasin kaant ja kergitasin omleti serva, et ülemine toorem muna valguks servadesse ja omleti alla. Mõne aja pärast keerasin omleti teist pidi ja praadisin ülemist poolt, endisele alumisele poolele oli kartulitest ja vorstist moodustunud kilpkonna kilbi mustrit meenutav välimus ja põhimõtteliselt valmis ta oligi.  Minu arvates see on Tortilla klassika, ilma sellise efektita (et lihtsalt sibul-kartul kusagil muna sees) on küll tortilla nimeks, aga midagi ikka jääb puudu.

Ja...
mõni aeg hiljem...

Veerand tunnikest hiljem rüüpasin köögis kohvi ja kuulsin kerget krabinat, tiibade kraapimist vastu seinapinda ja muid helisid, mis kogenud kõrvale reetsid, et lind on ikka veel köögis. Pisut asjade nihutamist, läbirääkimisi ämblikuvõrguse ja tolmuse linnuga, meelitamist ja kerget ähvardamist lõppesid sellega, et lind tõusis taas lendu ja akna poole lennates ta kadus. Nii kiiresti, et ma ei jõudnud vaadata, kas ikka välja, aga usutavasti küll. 

Kas kõiki asjaolusid arvesse võttes võib loota, et linnu vabadusse päästmine annab mulle mingeid transtsendentaalseid plusspunkte?  
Või lohistatakse mind kassisõprade ja kassivaenlaste ühendatud jõul ja avalikkuse parastava rõõmu- ja hukkamõistukisa saatel hukkamispaigale?   No selleks peab alati valmis olema.