Translate

pühapäev, 12. juuli 2020

Hooaegsed toidunaudingud

Friteeritud suvikõrvitsaõied



Hommikul korjatud (siis kui õis lahti ja saab kontrollida, ega keegi selles ei ela) isasõied täita nt pehme juustuga, lisada samasse midagi soolakat (nt anšoovist, kappareid vmt), kasta (muna+vesi+ jahu+peeneks riivitud parmesan (vmt)+peenestatud küüslauk+hakitud piparmündi lehed) suht (parajalt) voolavasse tainasse ja kuuma õli sees frittida kuldkollaseks, enam-vähem krõbedaks.

reede, 10. juuli 2020

Loodus, piknik


Oh linnud, linnud. Aias pesitseb ärevushäirega lepalind, kes on võimeline nädalast nädalasse hommikust õhtuni sagedusega kord sekundis kuuldavale tooma läbilõikava lühikese hoiatusvile. Muudkui tiksub, ei ta söö, ei ta joo. Loodushelist võite seda kuulata. 

Psühhiaatrid, targad mehe, võtke linnud arvele!  (Jüri Üdi, George Marrow 1011. uni).





Hoburästal oleks teadagi, mis diagnoos, käib silmakirjalikult ausa näoga ümber maasikaid katva võrgu ja teeskleb täielikku huvipuudust, ükskõiksust, teadmatust (vt kõrvaloleval pildil).





Üleeile oli päikeseline päev, just sobiv retkeks rappa, murakale. Raba ääres  metsaservas on kõrge õitsev rohi ja taimede kohal tiirutas hulk maiseid rõõme nautivaid erinevaid liblikaid.


Murakasaak sai piisav, et teha proovikogus murakamarmelaadi, mis minu kujutluses on ülima naudingu ja maitseelamuse kehastuseks, ebamaise nektari võrdkuju, hea elu, puhas kuld, mooside kuningas ja viis Eesti keskmist palka. 


Väljasõidu ja rabaskäiguga sobis ka väike piknik. Le Déjeuner sur l’herbe (Monet' moodi). 😺






Kui enne einet püüdsin teha fotosid liblikatest nende sabas läbi rohu kahlates, siis nüüd võisin

Niidu-võrkliblikas, vb
1) külili

2) lesides ja ruttamata

3)valida

paremat pildistamise nurka samal ajal kui liblikas maiustas lihapirukaga.





Või jalutas korviserval,
või piknikulinal,
või õlgkaabul.



Omas kindlameelsuses ja järjekindluses ning järjemeelsuses ning kindlakindluses püsin ikka kursil, et sügiseks oleks veerandsajast liblikast tehtud enam-vähem korralik foto, see võimete kohaselt liigiliselt määratud ja meelde jäetud. (Esialgu teen määramisel veel vigu, ma tean; aga loodan siiski ühe korrektsete nimetustega postituseni jõuda.)




 



(Eelnevast lähtudes - mul on tekkinud kiusatus 
 esimest korda elus võtta kätte Lehte Hainsalu
raamat, konkreetselt teos  Koerliblikas, ja saada selgust, miks on raamatu kaanel kujutatud mingit hoopis "ägedamat" liblikat.)

pühapäev, 5. juuli 2020

Maasikad ja Bosch



Aasta 2020 jääb Eesti ajalukku kui suure maasikakriisi aasta. 😸

Naabrite peenral on maasikad küpseks saanud, seega oleks nüüd hea võimalus pildistada hoburästaid. Õigupoolest jäid rästad natuke hiljaks, nokajäljed said alles esimesele kolmele marjale, kui pere jõudis maakodust tagasi linna, korjasid küpsed viljad ja katsid taimed võrguga. Minu mõte pildistamisest mõtteks jäigi. 
 


Avalikus inforuumis on maasikate teema märksõnad, et neid on palju, nad on küpsed, nendega on nagu loodusõnnetusega, oh häda! 
oh häda! Toodagu kohe palju päästvaid võõrtöölisi, makstagu kohe maasikakasvatajatele kopsakas kompensatsioon.

Hieronymus Bosch on maiste naudingute kujutamisel maalile paigutanud lugematu hulga maasikaid ja võib arvata, et kui inimestele öelda, et te jääte sel suvel ilma maasikateta, siis see mõjutab neid alateadvuse kaudu ning tekitab rõhuva tunde. 





Aga maasikatel on erinevat sümboolset
tähendust rohkem, kui siinkohal jõuan
 üles lugeda. seega parem panen pildi.
 
 




******
Õhtupoolikul jooksid naabermajade lapsed, kolm väikest tüdrukut, õuele, seljas jänesekostüümid. Tormasid otsejoones batuudile hüppama. Üks tüdrukutest hüüdis: "Mängime, et me oleme hundid või konnad!"

Huntidel olla nõnda, et kui nad on kindla korra järgi mõnda aega rivis liikunud, siis nad mingil hetkel peatuvad ja algab "hunditants". See tähendab, et karja liikmed karglevad täiesti suvaliselt ringi, püherdavad ja mängivad ja hierarhia sel ajal ei kehti. Selle eesmärgiks võib olla pingete maandamine. Siis rivistuvad taas vastavalt positsioonile ja jooksevad, kõik omadel kohtadel, rivis edasi.

*****

Kõik muutub. Isegi küünikud pole enam endised.

Nüüd seletab sõnaraamat, et küüniline on
"kõige üle irvitav, kõike madaldav, häbematu; jõhkralt avameelne. Äärmiselt küüniline inimene. Eriti küüniline huligaansus. Rääkis kõigest küünilise avameelsusega, otsekohesusega. Küüniline suhtumine, arvamus, vastus, nali. Küünilises toonis öeldud sõnad."

Diogenes muidugi oli huligaan, aga "küünik" ei tähendanud siis "alatu inimene," nagu praegu sageli kasutatakse.  

Kuidas oleks, kui seadusi ja õigusemõistmist täiendada ja peenendada edaspidi ka nt "eriti stoiline huligaansus," "eriti solipsistlik huligaansus," "eriti materialistli huligaansus," "eriti positivistlik huligaansus" jne? Oleks tubli samm edasi. Viitaks, et inimeste teod tulenevad nende sügavamast tunnetusest maailma ja muidu elu-olu suhtes. (nt solipsist sõidab vastu kivi, sest ta on veendunud, et kivi eksisteerib ainult tema teadvuses; stoiku-politseinik teab, et olulisim on iga juhtumi puhul see, millise järelduse me sellest teeme, kuidas suhtume jne).  

*****

Õpin ikka liblikaid tundma, pildistan ja uurin välja, et mis liigil nimeks. Nimede osas ei ole palju rõõmustavat, sest reeglina on liblikad palju ilusamad kui nende nimed. Koerliblikas.


Seda liblikat on Hieronymus Bosch kujutanud oma maalil Maiste naudingute aed


Selle maali ja Boschi kohta on YT-st võimalik vaadata head dokumentaali


El Bosco, El jardín de los sueños

või mõnda muud, nt
The Garden Of Earthly Delights


võib ka leida pildi animeerituna

siit





 *****
Justkui "vaksik" poleks liblika jaoks veel piisavalt alandav, nimetavad nad ühe neist "nõgivaksikuks".