Translate

teisipäev, 20. aprill 2021

20. ja 21. paralleelid

Ma loodan, et nädala lõpus hakkab esimene kirss õitsema. Juhul kui ilm väga jahedaks ei pööra. Muidugi lubatakse, et pöörab. Aga olen nii optimistlik. 

Juhtusin pealiskaudselt uurima, et mis siis toimub turgudel tähenduses aktsiad, fondid, börsid jmt. Ning  jäi mulje, et osa väärtpaberitega toimuvast ja turgude hea seis tulenevad sellest, et optimistlikud ja seiklushimulised inimesed, kes ju massiliselt kodus peavad istuma, on hakanud väikeinvestoriteks ja kauplevad järjest suurema õhinaga. Seepeale võtsin jälle riiulist Marxi raamatu Groucho and me (The Autobiography of Groucho Marx by (of all people) Groucho Marx). Ja lugesin esmalt neid peatükke, kus kirjeldatakse suurt börsipalavikku ja sellele järgnenut ca 100 aastat tagasi. Seal oli ka mõistlik mõttetera, et kui väärtpaberitest hakatakse kirjutama esilehtedel, on aeg börsilt jalga lasta. Kui praegune olukord kestab kuni sügiseni, mil osa pensionide rahast inimeste kätte jõuab, siis ehk saame näha mõnda aega kestvat hoogsat investeerimispidu. 

Ja kui pandeemia saab läbi ja kõik tüved on langenud nagu RMK lageraie järel, kas siis kordame 21. sajandil veel kord ka möirgavaid 20ndaid?

Jälgin harjumuspäraselt moskoovias toimuvat, eesti analüütikute ja poliitikute seisukohti ja arvamusi sel teemal eiran, aga mõni ikka puutub kätte ja olgu toodud üks üsna tüüpiline näide:

Indrek Kiisler ja EV istuv välisminister arutavad ERR-is:

"Venemaa ja Nõukogude Liidu ajaloost teame üsna palju samme, kus dissidendid või riigile mittesobivad isikud saadetakse riigist lihtsalt minema. Kas Eesti oleks põhimõtteliselt valmis andma Aleksei Navalõile varjupaika? Kui ta seda ise sooviks?

Ma usun, et Eesti kaaluks seda tõsiselt. Kuid Aleksei Navalnõi on see, kes otsustab, et millisesse riiki ta sooviks pöörduda, kui Venemaa teda välja lubab. See oleks loomulikult väga tervitatav, kui Venemaa pakuks sellist võimalust härra Navalnõile." Tsitaadi lõpp.

Esiteks võiks teada, et erinevalt n liidust, kus tõepoolest võeti teisitimõtlejatelt mõnel korral (kuni perestroikani oli neid kordi väga üksikuid ja enamasti seotud emigreeruda soovivate juutidega)  kodakondsus ja saadeti riigist välja, moskoovias praegu seaduse järgi ei ole võimalik sündinud moskoovia kodanikuga seda teha. Teiseks võiks aru saada, et praegu ei ole vähimatki põhjust arutada selle üle, et AN tahaks kuhugi teise riiki suunduda, kogu loo iva on otse vastupidine. Ja mida välmin väga tervitatavaks peab? Arusaamatu hoiak, et "Venemaa teda välja lubab" ja "pakuks sellist võimalust". Nagu mingi kooliõpilane/lapsuke avaldaks omi mõtteid. 

Samal ajal liigub lehekene prokuratuurist kohtu poole, et Navalnõi Korruptsioonivastase Võitluse Fond kuulutada mordoris ekstremistlikuks organisatsiooniks. Mis tähendab, et kõikvõimalik jälitamine ja repressioonid võivad tabada sadu ja tuhandeid Navalnõi vabatahtlikke abilisi, kuna selle sammu eesmärk on kogu antud liikumise likvideerimine. Sel on mingi ajalooline paralleel Helsingi gruppide likvideerimisega eelmise sajandi 70ndate ja 80ndate vahetusel, kuid antud juhul on mordor märksa barbaarsem kui Brežnevi aegne nn kommunistide võim, ehkki ka see oli hull küllalt. Kas kõik liigub mordoris tuntaval suletuma ühiskonna poole, kus kaovad viimasedki võimalused poliitiliste erimeelsuste väljendamiseks ja voldemar muutub autoritaarsest juhist täiemõõduliseks ja tuntavalt hullumeelseks diktaatoriks, seda vb mõjutab homseks planeeritud demonstratsioonide ulatus. Kui suuremate linnade tänavatele tuleb rohkem kui pool miljonit protesteerijat, siis on väike lootus; kui vähem, siis langeb lähipäevil mordori peale pilkane pimedus vähemalt kümneks aastaks. 


 

Et siis korduvad 1930ndad? "Võime korrata," ütlevad orkid.

Hr Toomas Ilves säutsus kurjalt, et peaks kõik moskoovia kodanikud panema raudse eesriide taha, mis on esmapilgul muidugi selline siiras ja julge jne seisukoht, aga ega TI vist tea, et voldemari sõpradel ja nende pereliikmetel ja teistel suurtel sulidel seal on juba ammu mitu kodakondsust ja neid lihtmoskoovlaste probleemid selles osas ei taba.  

Kogu kordamise ja ajalooliste paralleelide sekka tasub mainida, et asjatu oleks loota, et mordor võiks kokku vajuda nagu n liit, see ei päde, sest majanduslik alus on põhimõtteliselt erinev ja midagi "teaduslikult korraldatud" plaanimajanduse kollapsi sarnast kahjuks korduda ei saa.


 

esmaspäev, 12. aprill 2021

Liblikad ✅ kevad ✅ sõda 😼

 Eilne päev täitis ootusi, harilikud kevadvaksikud 

👉
 

 


ja koerliblikad 

 👈

 

sebisid võsaservas, 

 

 

üks lapsuliblikas laperdas uimaselt ringi ja jäi kohe silma kahele metsikule jõmpsikale, kes kaotasid enda üle kontrolli ja meeletu jahikirega tõttasid õnnetut putukat püüdma. 👇


 

 

Liblikaga on mul mingi side, sest ehk olnuks huvi teda pildistada, aga nende lastega mul side puudub, ehkki tegin paar pilti noist väänikutest. 👎

 

 

 

 

Eelmises postituses andsin lubaduse midagi arvata orkide koondumisest Ukraina piirile ja viimast ähvardavast ohust; vahepeal on sel teemal kõikjal palju arvatud, pole neid arutlusi eriti jälginud; küllap on juba keeruline olla originaalne, aga sai lubatud, seega järgnevalt põgusalt puudutaks.

Suurte sõdade puhul on näha olnud, et sammud ja vastusammud, mida kõik pooled peavad vajalikuks heidutuse jaoks, võivad lõpuks viia nii kaugele, et enam tagasi keerata pole võimalik ja kõige lihtsam ongi kusagil natuke sõdida, misjärel peab muidugi veel sõdima jne kuni lõpuks ongi sõda kokku soperdatud. 

Samas on ka kogemusi, et järeleandmiste kaudu õnnestub suuremasse sõtta  tüürida. 

Antud juhul on kõige lihtsam oletus, et moskoviidid taovad trumme ja maksimaalselt viivad (poolsajandi suurima kriisi ähvardusel, tuumakonflikti võimalusel mängides) väed nn dnr-i ja lnr-i "rahvavabariikide" aladele. Samm sellel teel kaugemale oleks Krimmist edasi tungida (tuues ettekäändeks viimase varustamise veega).  Muidugi on see voldemari ja kremloidide jaoks sõda USA-ga, soov varakult näidata, et Biden pole Euroopa ega kellegi teise jaoks mingi julgeoleku garant. Sisepoliitiliselt on efekt muidugi nõrk, puhkev vaimustus moskoviitide juures jääb leigeks, aga raskel ajal asi seegi. Miks ma arvan, et kremloidid lisaks ähvardamisele ja vägede liigutamisele (krooniviiruse leviku pidurdamiseks on sõdurite paigutamine välilaagritesse muidugi mõistlik samm) üldse midagi teevad, põhineb sellel, et viimaste ümberpaigutuste käigus on voldemar kuberneride jm tähtsamate ametite peale nimetanud mitu kaitseministri klanni liiget ja järelikult on tal mingid soovid, mida šoigu peaks täitma. Samas võib tegeväes olla üsna palju neid komandöre, kes oskavad orkide tavarelvastuse ja sõdurite ettevalmistuse osas kainelt hinnangut anda ja nende jaoks ei pruugi lahingutegevusse astumine tunduda väga meelitav.  

Just saabus teade, et väljas olla 18 kraadi, seega siinkohal lõpetan. 😺



teisipäev, 6. aprill 2021

Madalrõhkkondmeeleolu

 Oli viljakas päev, täitsin tähtsaid pabereid ja pidasin ametnikuga kirjavahetust ja langetasin (väga piiratud hulgale inimestele) olulisi otsuseid. Samas olin mingis järjest edasi lükkuva, hommikust lõunasse, lõunast tööpäeva lõppu ja lõpuks homsesse töise aktsiooni ootuses ja sellest jäi tunne, et päev on kuidagi ebaõnnestunud. 


 

 

 

 

Täitsin neid ootustundide tühikuid lugedes erinevaid mälestusi, mitte kuulsuste omi, lugedes luuletusi, selliseid, mis varsti koos enamiku kirjandusklassikaga ära keelatakse, aga sellegi poolest ei ole piisavalt silmapaistvad, et avaldataks antoloogiates.


 Ma ei ole siin vist kunagi otsesõnu andnud mõnda lugemissoovitust, täna teen erandi ja soovitan 6. aprillist ja mõneti totralt kulgenud päevast ajendatuna lugemiseks neile, kel mingi huvi võiks olla 60ndate ja SF kontrakultuuri vastu ja tahaksid besuretowearsomeflowersinyourhair tilulilule vastukaaluks midagi paremat, lugeda Emmett Grogani Ringolevio't, mida seni pole viletsa tõlkega õnneks solgitud.   

Võiksin lisada veel mõned luuletused, mis ette sattusid (nt W.B.Yeats The Second Coming jmt), aga vaevalt sellest lõbusamaks läheb. 

Tahtsin täna-homme põgusalt kirjutada sellest, kuidas voldemar on plaaninud USA presidendile vingerpussi mängida ja saadab oma orke Ukraina piiri äärde, aga jääb mõneks teiseks korraks.  


Vormi ja sisu harmoonia nimel lõpetan hoopis täna avaldet Vasja Oblomovi uue looga.