Translate

pühapäev, 25. juuli 2021

Suvine taas

 Olin sel nädalal Võrumaal ja eemal  netist, nutist, uudistest ja  tüütust plärast. Leebed ilmad, ilus loodus ja kenad inimesed. Järvel sõidetud, kalagi püütud, ujutud. Ei teinud sellest idüllist ühtegi pilti. Siiski -  mõned suvised pildid on sellest, kuidas noort piiritajat lendama tuleb õpetada. 


No mis teha, kui leiad abitu linnupoja sõidutee servas väga kohmakalt mööda maad liikumas. Õnneks olid tiivad terved,  lind korras, vaja vaid kärbseid ja parme püüda ning väikese harjutamise tulemusena hakkas  taipama, et noka otsa torgatud putukas tuleb alla neelata. Nüüd on lind headesse kätesse usaldatud ja küll ta elu pärast üht õnnetut päeva jälle lustiliselt ja lennates  edasi läheb. 

 

(Piiritajale lendamise õpetamiseks tuleb tema peopesale võtta (kummikinnas peaks käes olema!) ja kätt üsna kiiresti ülevalt alla tõmbama, mistõttu tema tiivad füüsika toimel laiali lähevad, instinkt juhatab õigeid liigutusi tegema jne.) 


Tulin sellest nö isolatsioonist tagasi ja infoväljale kappama ja midagi pööraselt rõõmustavat ei leidnud. Uus tselluloosi tehase plaan. Mula rohepöördest võib ju ajada, aga metsa peaks ikka korralikult raiuma, eksole. Ja vee läbi tehase laskma, muidu voolab niisama. Kui siis metsa enam ees ei ole, on tuhamäed ka kaugemale näha. Ja väike mereveereostus Sillamäel käib hea elu juurde.

Vabadusvõitleja Enn Tarto lahkus siit ilmast. Poliitikutest oli ärasaatmisel näha Ratast ja Lotmani ning mõnda inimest endistest konservatiividest, Tartu linnapea oli kohal, Mart Niklus, Lagle Parek ja Eve Pärnaste muidugi. Seoses Nikluse ja Tartoga meenub lugu, kuidas Tarto saabus vangilaagrisse, kus varem oli istunud Niklus,  juhtkond ja valvurkond olid mures, et läheb jälle suureks jamaks, tuleb ülitülikas eestlane jne. Aga rahunesid maha, sest Tarto oli väga stoiline ja rahulik poliitvang, kes ei kuulutanud pidevalt välja näljastreike ja ei kirjutanud kaebusi.  

Uut presidenti pole ikka veel leitud ja istuv vana president korraldas praamiõnnetuse ja pani ühendusele  Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahel punni ette.  Muidugi ta ei ole süüdi, ma tean. 


Igapäevased numbrid kasvavad, peagi on kolletel ka ilusamad nimed kui eelmistel, punk ja rock kolle, folkkolle, ooperikolle, koguperekolle jne. Kolmas laine tuleb meeleolukalt, aga neljas laine novembris saab olema üsna nõme - uus tüvi, kolmandad süstid jmt, selge see, pole vaja bussijaama mustlaseidel ennustadagi lasta.

Aga jupp suve on veel ees, tomatidki puha rohelised, liblikaid ei ole veel viitsinud pildile püüda ...

 

Ühe Võrumaa liblika pildi siiski tegin, olgu see lootuse ja muutuse, lõputute võimaluste ja täiustumise sümbolina hea enesetunde nimel siia lõppu lisatud. 

 


teisipäev, 13. juuli 2021

Piisavalt suvine

 Foto kahe põrnika ideaalsest pulmareisist pildistasin 8. juunil 

ja see oli palav päev. Aga läks veel kuumemaks. Maanteedele pandav asfalt ei tahku, puudelt langevad kuivanud lehed, börsil on labiilsed väikeinvestorid, kes punaseid numbreid nähes tormavad odavalt müüma, ametlik seisukoht viiruse leviku suhtes on fatalistlik ja neljapäeval kõrbes mu arvuti toiteplokk läbi. Vaatasin nurgas seisvasse doonorarvutisse ja võtsin mitmeks päevaks pausi, enne kui hakkasin raali lahti kruvima ja asendusjupi juhtmeid paika sättima. Aga...

kolme ja poole päevaga vaatasin ära kõik neli hooaega sarjast The Good Place. ! ! ! HA!

(Ausa ülestunnistusena pean lisama, et külastasin vahepeal ka Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskust ning vaatasin H.Visnapuu ja L.Otsa näidendit "Keisri usk". L.Otsalt tahaksin küsida, kas ta tõesti usub, et etenduse lõpus lavale rivistatud näitlejate poolt esitatav muistne rahvalaul tagab, et publik saab katarsise?  Kas seda ei ole juba liiga palju kordi tehtud? Aga muidu polnud vigagi.)

The Good Place on lahe sari. Seal on isegi paar prohvetlikku kohta (segatuna absurdiga, mis näitab uues valguses, millised kannatused võivad tabada inimkonda, kuna keegi oli otsustanud süüa nahkhiirt (nagu nad väidavad), (UWAGA! spoiler! - sarjas pajatab tegelane haiguspuhangust, mis puhkes, kuna ta suudles nahkhiirt - see on tegelikult väga tähtsusetu detail TGP-s). Lisaks mitmel tasandil huumorile ja pakutavatele algteadmistele moraalifilosoofiast, ports ebazen'i, paratamatud paralleelid Dantega (kelle surmast peagi möödub 700 aastat) jpm.



Ah et kõik peale minu olid seda juba vaadanud... Muidugi.

esmaspäev, 5. juuli 2021

Ei toidupost, ei reisipost

 Hea hommikune munapraadimislaul


Kõlbab nii hot dog'i jäljendava omleti 

 

 

(riivitud kartul üle panni laotada ja praadida kuldseks võrguks, lahti klopitud muna (antud juhul rohelise tilliga segatud, mõistagi pisut soola ja pipart) peale valada, hiljem puistata peale riivitud juust ja lisada juustuleht, siis viimaks praetud viiner/vorst  ja kokku rullida; viie minutiga jõuab küll, kui kasutada kahte panni)


kui ka œufs bénédictine või Eggs Benedict'i valmistamisel 

 
Käisin eile Piusal ja minust sai karjääriujuja (fotol veesilm karjääris). 
 



 
Sellist Piusa koobaste pilti on tehtud kindlasti sadu
 
 ja tuhandeid kordi, nüüd on minul ka isiklik pilt 
olemas.
 

Külmad koopad, värvilised liivad


ja liblikad (pildikeeles on lihtsam seda edasi anda ja hoiab ka ruumi kokku),




ning muud Mägi-Eesti lõputud võlud ja mõnud lisaks.