Kultuur, poliitika, Eesti, maailm, inimesed, linnud, veidrused, minevik ja tänapäev ja homne - neist ja nende võimalike kombinatsioonide hulgast tehtud valik sõnas, pildis ja muus muusikas.
Valiku aluseks ei ole heliteoste kunstiline väärtus ega subjektiivne meeldimus, lihtsalt talletan meeleolu. SellistKацапы! Нехай щастить!
Ei tahaks midagi lisada arvukate ekspertide
arvamustele, seni sündmused sõjatandril kulgevad üldjoontes rada, mida eelnevalt arvasin, aga parandusega, et ülbusest ja lollusest, samuti soovist ülemusele pugeda, on moskoviidid oma ebaefektiivseid elavjõude ebaefektiivselt rakendanud ja organiseerimise tase on sügavalt orkidele omane, mille üle aina rõõmusta. Eks siis baabadel tuleb hakata asendust sünnitama. Et orkid, vabandust (olen vist orkidele seni ülekohut teinud ja ülekohtuselt asjasse seganud 😺), venelased, saaksid paarikümne aasta pärast jälle hulluda ja korrata jne. Vahepeal jalutavad orki emmed oma T-34 väljanägemisega lapsevankritega ringi ja väikelastel on jälle seljas väikesed sõjaväevormid.
Ukrainlastele edu ja kordaminekuid!
Kas venelased ei teadnud, et БМП-d, millega nad sõtta tormasid, on lühend sõnadest
братская могила пехоты?
Ja kolonnid vanadel veoautodel...
no miks mitte!
Võtan üle mitme aja taas Muutuste raamatu ja vaatan, mida sealt järgneva kohta teada saab.
Niisiis, alustan. Sain tulemuse. Märgid viitavad sellele, et tuleb olla vankumatu ja saada üle suurtest raskustest, võidelda tugeva vastasega, olla valmis karmilt ja targalt karistama; lahendus tuleb ägeda võitluse tulemusena. Ikka tark raamat. Viitab ka vaimsuse ja pühendumuse tähtsusele, samuti sellele, et äkkiline tegevus jääb üürikeseks nagu pilpatuli. Panen raamatu rahulolevalt tagasi riiulisse.
Kui mordor otsustas tähistada 22.02.2022 vägede saatmisega Lugandooniasse, pidas voldemar pika kõne, mille toon ja sõnum juhatasid sisse täiemahulise sõja Ukraina vastu. Kõne lõpus teatas moskoovia pealik, et nüüd on otsustanud tunnustada kahe uue riigi, LNR ja DNR, olemasolu ja sõlmida vastav sõprusleping. Kõne lõpp võis varasemalt olla teine ja kuulutanuks välja planeeritud sõjalise operatsiooni, aga mingil põhjusel see viimane osa sel päeval asendati pehmema varjandiga.
Juba 23.02. kõlanud erinevate riikide esindajate sõnavõttudest ÜRO-s, Julgeolekunõukogus, oli tunda, et tsiviliseeritud riigid ja rahvusvaheline üldsus oli jõudnud veendumusele, et moskoovia on ohuks kogu maailmale, sõja lähenemises olid kõik piisavalt veendunud ja kremloide vaadati kui väljakannatamatut nuhtlust. Keenia esindaja kõnet, mis väljendas Aafrika riigi seisukohta ja vaadet rahvastele ja piiridele, on peetud eriti õnnestunuks ja seda olnuks mordoril mõistlik tähelepanelikult kuulata.
Mordor alustas sõda 24.02. varahommikul, rünnakuks sobivaimal ajal. Vene maailm hakkas roomama uute piiride poole. Kaudsed märgid viitavad, et konkreetse sõja otsustas personaalselt voldemar, kes kahe punkris redutatud aasta jooksul oli üksinduses seda suurt ideed kannatlikult ja armastusega nikerdanud. Järelikult on osaliselt ja kaudselt tegemist krooniviiruse tagajärjega.
Samas ei ole mõtet ütelda, et see on ainult hutini sõda, alates kindralitest kuni politseinikeni, kohtunikest fsb-lasteni, õpetajatest teleprodutsentideni, telepublikuni ja teismelisteni, kes unistavad natsgvardiasse tööle minemisest jmt jne - eks neile kõigile on see sõda mõeldud. Eks kremloidid tea, et alamad meeleldi tarbivad absurdseid väljamõeldisi võitlusest neofašismi vastu. Agressiivsete degenerantide hulk, kes tahaksid end välja elada vaenlase peal, on aina kasvanud.
Väikese füüreri populaarsus mordoris pärast sõja alustamist kerkis. Populaarsuskõver sõltub sellest, kui palju tuleb kodumaale kirste vedada. Seepärast otsustas mordor jätta kõngenud orkide laibad lihtsalt vedelema, xyilood ja tema kindraleid surnud kahuriliha ei huvita.
Kutsikatena kremli vahet jooksnud Euroopa poliitikud leidsid lõpuks üles oma kadunud eneseväärikuse.
25.02. hakkas langema sanktsioone ja maailm hakkas mordorit isoleerima, igakülgselt, kõikjal ja kõiges. Järgneva paari päevaga muutus sanktsioonisadu laviiniks. Lisaks tulid siseriiklikud petitsioonid sõja vastu - IT töötajatelt, meedikutelt, naisorganisatsioonidelt, kunstitegelastelt, kirjanikelt, kinoinimestelt, isegi õpetajatelt, akadeemilistelt töötajatelt, KOV-i saadikutelt jne jne.
Vene Sügis? Riik ja süsteem hakkab läbima valusa transformeerumise faasi? Kõige pimedam on enne koitu?
Veel mitte, sest hulk infantiilseid orke loodab, et peagi saavad nad tähistada järjekordset võitu ja neile võiduhulludele püütakse midagi serveerida ka juhul, kui suur plaan ei teostu. Et nad oleksid uhked ja rõõmsad ehkki vaesemad kui enne, lollimad kui varem.
Sõjalisest aspektist vaadatuna oli orkide sõjakäigu plaanil mingi mõte vaid Krimmist lähtunud vägede liikumisel joonele, kus asub Krimmi veevarustuse jaoks oluline kanal ja Aasovi mere ranniku hõivamisel. Olulisim eesmärk oli kiirelt saavutada kasvõi osaline kontroll Kiievi üle ja uue valitsuse välja kuulutamine. Ei õnnestunud. Ukrainlased suutsid esimesed päevad vastu pidada ja säilitasid kontrolli pealinna ja teiste suuremate linnade üle.
Orkide motivatsioon on madal, mitu kuud välilaagrites soomukite roomikuid puhastanud sõdurid on väsinud, näljased ja apaatsed, põhiosas ei ole tegemist väljaõppega võitlejatega vaid ajateenijatega, kes poolsunni abil on vormistatud lepingulisteks sõjaväelasteks.
Võitlusvaimu, -võime ja -moraali poolest on Ukraina armee ja vabatahtlikud maakaitse salgad orkidest tunduvalt üle. Seepärast on moskoovial muidugi targem oma tavapärasel kombel sõdida peamiselt õhust või maapealsete rakettrelvadega ning kaugtuld andva suurtükiväega. Ja alates 28. 02. otsustasid nad oma silmakirjalikke rahuläbirääkimisi pidada just linnade elukvartalitele langevate rakettide ja mürskude kanonaadi saatel. Millega kaasnes suurem arv tsiviilohvreid.
Kuna ÜRO Julgeolekunõukogu mordori poolt vetostatuna ei saanud sõda pidurdavat otsust langetada, algas 28.02. ÜRO peaassamble erakorraline eriistung Ukraina küsimuses (General Assembly Emergency Special Session on Ukraine), töös on deklaratsioon Aggression Against Ukraine.
2. märtsil võeti 141 poolthäälega (ja 5 vastuhäälega, sh valgevene ja venemaa, lisaks nt veel Süüria ja Põhja-Korea... vist oli viies Eritrea või?) vastu resolutsioon, mis mõistab venemaa kui agressori hukka ja nõuab vägede välja viimist Ukraina territooriumilt. See resolutsioon omab poliitilist kaalu ja selle järel on järgnevaid otsuseid lihtsam vastu võtta. Postimees kajastas ÜRO-s toimuvat üldkogu toimumise ajal 5 lauselise BNS-i uudisjupiga, mujalt pole vist kissugi tulnud.
Moskoovia saadik ÜRO juures, vasja nebenzia ähvardas enne hääletamist, et resolutsiooni vastu võtmine võib esile kutsuda sõjalise eskalatsiooni.
Jamaica saadik rõhutas, et rahvusvahelise üldsuse tegevusetus oleks vastuvõetamatu ja lisas: “In the eternal and inspiring words
of Bob Marley, therefore, let us all get up and stand up for the rights
of all the people of Ukraine, because today — we are all Ukraine.”
Ukraina on sõja esimestest päevadest alates lootnud, et NATO riigid kehtestaksid Ukraina õhuruumi sulgemise, aga üsna ettearvatavalt ei ole seda tehtud. Ukraina võiks alternatiivina keskenduda PATRIOT raketisüsteemide hankimisele. Viimasega on seotud muidugi väljaõppe jm küsimused, aga need on lahendatavad. Kui Eesti ei ole praegu asunud PATRIOT süsteemi hankima, siis pole me toimuvast vist mingeid tõsiseid järeldusi teinud.
2. märtsil kutsuvad Ukraina president ja valitsus ukrainlasi, kes asuvad okupeeritud aladel, üles osutama totaalset vastupanu ja ründama vaenlase varustuskolonne, et lõigata sõjavägi ära kütusest, laskemoonast jm vajalikust. Kui partisanisõda on tõhus, satuvad moskaalid väga täbarasse olukorda. Давайте им устроим то, что мы лучше всего умеем делать - тотальный Майдан.
Moskaalid oskavad aga kaugelt ja kõrgelt tulistada ja pommitada, seepärast hakkasid 1. märtsist Mariupolit tulistama, lihtsalt elukvartaleid, väljakuid, tänavaid, kõike. Terrorirünnakud, elanikkonna moraali õõnestamiseks. Õnneks sai Ukraina eile uusi Bayraktare, need on maapealse kaugtule punktide hävitamiseks sobivad. Tänaseni ei ole frustreerunud mordor veel alustanud linnade vaip- ega ristpesiti pommitamist ja veel on jäänud taktikaline tuumarelv.
Esmalahenduseks tekkinud olukorrale, kõige odavam ja tõhusam relv sõja lõpetamiseks ja üldise häda ja viletsuse ära hoidmiseks oleks üks kuul.
