Muutused, muutused

 Esimene lumi; nädala jagu varem kui eelmisel aastal. Nii tuim ei saa ju olla, et seda ei mainikski. Hetkel taevast enam lund juurde ei saja, aga puudelt langeb märgi lumetükke alla ja sellist krae vahel saada ei tahaks. Liiga teravalt tunnetatud reaalsus. Eelistaks mahedamat, hella ja hõljuvat reaalsust.

Seened kasvavad, neile lumi sobib.         

Tänane päev sobib mulle pigem 

raamatutes tuhlamiseks ja paberitega 

sahistamiseks. Ja et on Ukrainas toimuva sõja 1001. päev siis on sobiv keskenduda ja vaadata, mis on Muutuste raamatul sõja edasise käigu kohta öelda.

See on hea mõte, aga esimesel katsel ma raamatut üles ei leia. Pole seda kaks või kolm aastat kasutanud ja eks siin ole ju laualt ja riiulist asju ümber ka paigutatud.

Koristasin laua ära, suhteliselt alumistes kihtides oli Akadeemia number, lisaks hulk notebooke'e, peenraha, ülikooli diplom, tolmulapp, märkmepabereid ja üks salfakas, kuhu on tehtud märkmeid artikli jaoks, mille ähvardasin kirjutada, aga eks näis, omi mõtteid paberitelt pahatihti ei viitsi hiljem lugeda; oli ka muud pudi-padi: nahast värk, mille peal on kirjas, et ehtne nahk ja tehtud Kreetal, sama paela küljes paberitükk, mis meenutab, et koti eest sai makstud 220 euri; tühi välgumihkel Malta ristiga ja avatud pakk Gauloises sigarette, kontori võti jmt.

ViimaseSuureLauakoristamise käigus ära toimetatud raamatute hulgas neli tuba siit kaugemal, otsitavat raamatut ka ei ole, ehkki seal on hulk selliseid, mida olen veel hiljuti kirjutuslaual hoidnud.

Laud saab korda ja see muidugi on kergendus; märkmikud kappi, uks kinni ja huh! ma enam ei tegele selle või teise teemaga.   Võtan kohvi ja Gaulois.

Nüüd siis lõpuks! oluline küsimus: kuidas see ikka nii on, et vajalik raamat (v asi) on viimase toa viimases riiulis? Pärast neid ekslemisi ja otsinguid ma kohe ei suuda keskenduda ja naasen oraakli juurde pisut hiljem. Vaheaeg.

Niisiis, konsulteerisin Yijing'iga (või millisel kujul te Muutuste raamatu nime eelistate). Tulemused on nagu eelmistelgi kordadel minu jaoks ebatavaliselt konkreetsed ja mitte eriti keerulised tõlgendada. Niisiis tänu ühele muutuvale joonele tuli arvestada kahe märgiga ja esimeses järjekorras sellisega, mis viitab, et on õnnetu aeg, mil tuleb usaldada oma sisemist jõudu, olla sihikindel ja pühendunud.  Pimeduse jõud omavad võimu ja ohustavad kaudselt lisaks otsesele ohvrile ka teisi. Teises järjekorras (muutuses) tuli aga rahu märk ja viiteid sellele, et rahulik aeg saabub kevadel ja sellega koos algavad väga head muutused, areng, õitseng jmt. 

Igaks juhuks mainin, et viimasel ajal teemaks tõstetud ja haibitud rahu ja läbirääkimised ei ole minu arvates õigesti ajastatud õige lähenemine, rohkem võiks rääkida ja veel rohkem teha Ukraina relvastamisel, sest kasvav tulejõud , eriti siis, kui väed kaotavad osa oma manöövrivõimest, on ikkagi kõige olulisem ja moskooviale mõjub Ukraina liitlaste soov tüürida rahu poole märgina nende nõrkusest, aga vastase nõrkust kasutavad orkid alati ära ja seepärast rahu mainimine ainult eskaleerib sõda. Mida rohkem orkide laevu, lennukeid, kahureid ja raketiheitjaid, õhutõrjesüsteeme, tanke ja soomukeid ning jalaväge hävitatakse, seda enam sõjategevus ja moskoovia ind seda jätkata, jahtuvad ja seda enam nad taltuvad.  

Ei leia ükski kõrgetasemeline konsiilium ravi huiloo paranoiale ja läbirääkimised praeguses seisus kas luhtuvad või vormistavad Ukraina kapituleerumise, paremal juhul mingite tingimustega, aga kuna moskoovia iial ei ole lepingutes fikseeritust kinni pidanud, siis ega järgnevad arengud saa olla kuidagi head. Euroopa ja NATO ei peaks praegu vahtima Trumpi poole, veel vähem lugema Trump juuniori postitusi, midagi sealt ootama ja kartma jne. Kui ukrainlased saavad relvi ja survestavad orke, ega siis trampistid ka ei keskendu väikeste mehhiklaste üle piiriaia tagasi tõstmisele, eks nad tahavad ka olla ikka maailmavõim, demokraatia kants jmt.   

Hommikust lõunani

No nii, hea uus ilm... maailm... tere, tere! Eks leiab ju ikka vahel juba hommikul, et on mingi põhjus stressata, isegi kui ei pea kuhugi minema ja kõik paberid on saadetud ja tehingud tehtud ning on selgunud, et kantseliidi ja registri sümbioosis tekkinud krüptilised sõnumid ei tähenda minu jaoks midagi fataalset. Kindel märk peidetud surutisest on kui peas keerleb mingi totter lauluke helisevast muusikast või eesti šlaagrite lõputust varasalvest. Seepärast viimastel päevadel panen tiksuma mingi YT playlisti, et mingi positivchik tümpsuks, parem ikka kui kohalik popp, mis võib tabada raadiost. Sissejuhatuse lõpp.

?Mis siis täna hommikul muusikast ette kobatas? Tubli tund lüürikat ja meloodiaid kõik AI tehtud. Lihtsad ja lõbusad ja kergesti mõistetavad ja veri-veri positiivsed.  

Eile hommikul leidsin, et puidu sametkõrges kasvab ka sellel talvel minu hoovis peenra kõrval oma paku juures. See on lahe. Natuke ma omas kergemeelsuses ja mõtlematusega olen tema kasvuala õgvendanud, sest üle-eelmisel aastal võtsin seenekobara kõrvalt ühest servast mulda ja ja püüdsin seent levitada teiste remmelga või jalaka pakkude pragudesse. Pole ma mingit seenekasvandust suutnud tekitada. Seened kasvavad ikka vaid seal, kus nemad ise on otsustanud olla.

Tunnen pisut puudust sellistest hommikutest, mil esimene kohv saab joodud kusagil väljas, kohvikus,   kõlavate buongiorno'de saatel.

Ma oskan nimetada vähemalt tosin ärkamise viis ja hommikusse sisenimist, mis on ebameeldivad ja pole nagu tahtmist päeva alustada, aga ega ma vedelema ka ei suuda jääda. Kui üleval, siis üleval, kui ärganud, siis lõpuni.  Kui meenutada varasest noorusest kogemusi, mida pakkusid matkasellina ärkamised, siis neid küll ei tahaks uuesti kogeda. Või kaugemate sugulaste juures külas olles ärgata ja vedada näole naeratus, mis varsti sinna krampub ja hangub. 

OK. Nüüd ma olen juba piisavalt kuulanud igasugu Coffe Shop Ambience'i ja Bossa Novasid. Kisub läägeks. 

Hea võimalus teha nüüd midagi asjalikku, kütta ahju ja muud vajalikud toimetused ära toimetada.

Ahjud said nüüd köetud ja kirjad kirjutatud ja loetud ja pool igapäevast elu elatud.

Taasilmus Kenkō. Jõudeaja võrsed. Peaks uue ilusama eksemplari ostma. Rein Raua tõlked kipuvad vahel olema kuidagi tuimad, on selles süüdi akadeemilisuse mingi rõhuv-suretav vaim või ei tea mis, iseloom vb. See on selline meditatiivne raamat, peab endal lauanurgal lebama, vahel loed paar lehekülge suvalisest kohast ja siis paned jälle kõrvale, hea teada, et see on samas lähedal.

Mõneks päevaks hälbisin muudest lugemistest ja süvenesin netist leitud arhiividesse kus on muuhulgas erinevaid allikaid 70-90ndate Kremli poliitiliste telgitaguste kohta. Väga huvitav on kõrvutada tollastes siseringi liikmete päevikutes kirja pandut dokumentides leiduvate faktidega. nt Afganistani tungimise kohta, või ka hiljuti natuke rohkem kajastatud Eesti (nsv) otsuse kohta enda seadused ülimuslikuks kuulutada ja üldiselt 1988. aasta kohta, mis oli kindlasti üks huvitav aasta siinkandis.

Nojah, kümme aastat sõdisid seal Afgaanimaal ja selle jooksul olid täitanud punaarmee inimkaotused ligilähedaselt sama suured nagu on täitanud orkidel Ukrainas viimastel aegadel ühes kuus.  Kordavad ikka aastaid 1941-1944.  Täna sel teemal ei peatu.

Liikluskeerises

 Ületasin rohelise tulega ühe, teise ja kolmanda tänava, selliseid 2 rida kõrvuti ja ristmikuga ning autode vooluga siit ja sealt suunast; lõpuks jõudsin vaiksemasse kohta, kus oli veel üks foor autodele ja jalakäijatele, polnud seal ei esimesi ega teisi, politsei mikrobuss veeres aeglaselt mööda, lasin sellel 20 meetrit eemalduda ja ületasin tänava. Buss pani sisse tagumise käigu ja sõitis minu kõrvale. Avatud aknast palus ametnik mul bussi kõrval natuke edasi liikuda ja kui peatusime, siis esitas küsimuse: Kas teate, miks ma teie poole pöördun? vmidagitaolist. Vastasin: Ületasin teed punase tulega. - Kas oskate põhjendada, miks te seda tegite?  Ja sellel kohal mina vastan muidugi, et - Kui autosid ja liiklust ei ole, siis luterlased ootavad punase tule taga, aga katoliiklased lähevad üle tee. 

Kas ma teadsin, et nii pole mõistlik vastata, muidugi; kas ma oleks tahtnud teisiti vasta? ei oleks. Mina olen minu vastus, minu tegu, minu iseloom ja muidugi minu saatus ja see vahesaatus oli 40 eurtsi trahvi. Kusjuures ma ei ülbitsenud ega olnud konfliktne, ei vaielnud ega seletanud. Mainisin, et sellise rikkumise eest kohas, kus on parkla ja kõik inimesed siiberdavad suvaliselt sõiduteed ületades ja autode vahel laveerides jne, oleks ehk võinud piirduda suulise hoiatusega, aga ametnik oli veendunud, et reegleid peab jälgima võimalikult rangelt. Mõlemalt poolt oli meie vestlus viisakas, aga punktivõidu naljatavas leebuses ja pingeid maandavas mängus sain ikkagi mina. Roolis olev ametnik turtsatas aeg-ajalt, mis tema paarilisel natuke vaipa alt tõmbas, aga no ei ta taganenud, ikka et meil on silmad ees ja taga (on neil ikka fikseeriv kaamera, mis tahapoole näitab? eks vist ikka on.); nägite, et me oleme, aga ikka ületasite... Tegelikult ma lasin neil paarkümmend meetrit edasi sõita, aga olgu pealegi. No ja siis veel võrdlus, et kuidas autojuhid ikka seisavad jne, pole tegelikult pädev. Ma ikkagi ei vaielnud, mainisin, et võin vestelda seni, kuni ta arvab, et peaksime, aga ei taha nende aega raisata.

Mis sõnumiga ma sel teemal siis lõpetaks? Grammikene minu suhtumine politseisse muutus, sest neil peaks ikkagi olema teine lähenemine, kui vahikoeral, kes midagi kaitseb. Selline rohkem kogukonnatundlikum ja inimesega häid suhteid taotlev. Natuke vist targem. Ma vihkan halbu pedagooge, oma võimu näitavaid inimesi jmt. 

Kas ma hakkan edaspidi liikluseta tänaval seisma punase fooritule taga? Kindlasti mitte.  Lisaks olen ma liikluses alati üliviisakas, tänan viipega autojuhte, kes sebra juures peatuvad jne. Võib olla, et see politseinik on protestant ja talle ei meeldi märkused vabakirikute liikmete kohta?

Vist ei ole seda naljakest siin varem avaldanud - Küsivad nunnad kloostrikooli tüdrukutelt, et kelleks nad tahavad saada, kui suureks kasvavad. Tüdrukud siis vastavad, et kes õpetajaks, kes lauljaks, kes kokaks jne, aga üks vastab "Prostituudiks." Kuidas-kuidas, küsib nunn õhku ahmides. "Prostituudiks," kordab tüdruk kangekaelselt. "Ohh, Jumal tänatud," ütleb nunn, "ma kuulsin alguses, et "protestandiks". 

No ja sellega on tänane postitus lõppenud. Minge rahus! (Ja olge liikluses tähelepanelikud!)