Klaas on ikka täitsa tühi, süvazen

"Joon kohvi, loen vanu raamatuid ja ootan, et aasta lõpeks." RB
 

 Täna on retušeeritud õhetavate põskedega suusatajate fotode päev. Selline liikuv püha, mis mõnel aastal liigubki väljaspool kalendrit. RÕPS päeva fotodel on lisaks tavapärastele rõõmsatele suusatajatele kohustuslikud ka lumised või härmas oksad/puud. 

Aimasin juba eile õhtul, et see päev on tulekul. Seepärast...  esmalt siiski eellugu. Seoses Jõuludega sain endale kuus grappaklaasi, mida polegi nii lihtne leida ja olen vahel nimetanud "mulle võib kinkida" rubriigis. See oli kaks päeva tagasi. Eile aga läksin meelel rõõmsal poodi ja... nimetagem seda väikeseks pandeemiaüllatuseks,  - poes grappat pole. Ja see polnud esimene selline pood. Tšatšat ka polnud. (Vist kirjutasin kevadel, kuidas mai alguses, otsustaval hetkel, ei olnud poes saket!) Ooo häda! Kuuldavasti olla poodides juba nähtud ka verisulis müüjaid, kes ei teagi enam, mis grappa on. 

Nii loojuvad tsivilisatsioonid. 

Sel aastal jäeti ära ka Trento jõululaat, kus tavaliselt on hulk ümbruskonna koduseid grappameistreid oma jooki pakkumas. Antakse väikese pitsiga proovidagi  ja päris korraliku ülevaate saab, kui oma grappat otsides olla piisavalt järjekindel ja iga leti juures peatuda. (Ma kuidagi ei soovita, lihtsalt mainin.) 

Igatahes see on koht, kus võib nautida Itaaliat ja seapraega hapukapsaid üheaegselt ja koos kohalikega (kes tunduvad olevat silmatorkavalt austriameelsed ehk Lõuna-Tirooli patrioodid).   

Eelnev ei olnud mõeldud surmtõsiselt ega taha külvata paanikat, arvatavasti kusagil mõnda ülehinnatud/hirmkallist grappat vast müügil on, paljukest neid grappajoojaid siinkandis ikka liigub, väike vaikne vähemus, kelle õigustest keegi välja ei tee. 

Sain Jõuludeks tellisemõõtu raamatu, Edzard Schaper'i Timukas.  On tõesti hea ja tänuväärt, et on Liivimaa Klassika sarja raamatud. Jätkem kõrvale, et möödunud sajandi alguse kohaliku (väike)aadli 😺 probleemidesse ja tunnetesse süvenemine võib olla kuidagi snobistlik ja eputav. 

Sama kehtib mingil määral ju muudegi kultuuride kirjanduse puhul. Mõnikord ei jõua nt lausega "Lugesin Dostojevski..." kolmanda sõnanigi, kui keegi seltskonnast juba hõikab vahele: "Oi mulle ka väga meeldib!" või "See on mu lemmikraamat!" 

Need asjad ongi kahtlased. Aga Tammsaare ja Krossi puhul pole nad mitte vähem kahtlased. 

Vot kui pisut naiivne neiu loeb Kareva luulet, siis ma usun, et lugeja ongi leidnud oma kirjaniku.

("A eks tu om jo algsest piäle nõnna olnd, et lukude kangelaise om ilusambad ja vapra ja iks inime tahtse noist lugides itse kah tunta, et timä nonde hulka võiks iks passi.")

Aga arvestades, millist olmeproosat praegu tsentnerite kaupa lettidele visatakse ja küllap ka loetakse, siis vist eeltoodud olukord on lahenemas, kõik on hästi  ja enamus lugejaid loeb endale täiesti arukohast lektüüri. 

 

Kõik eelöeldu on kaude seotud grappa kadumisega lettidelt.

Jõuluteema

 

number ÜKS on muidugi see mure,  mida lähedastele ja sõpradele kinkida. Ajab ju igal aastal inimese hulluks.

Ma tahaks käsitleda (st ebatõsist niisamajuttu ajada) Jõulusid läbi kohaliku rahvusliku prisma ja rääkides sel teemal ma analüüsin muidugi ka ennast (ega sea oma (silmapaistvat (mõistagi)) isiksust kuhugi väga kaugele ja kõrgele, (mainin igaks juhuks)). Töötan iseenda kallal, nagu peabki. 

Jumal on leppinud sellega, et eestlased ei ole usklikud kristlased. Kui nad seda oleksid ning Jumala poole oma mõtetes või palvetes pöörduksid, siis nad tüütaksid Jumala ära. Oma muretsemisega ja probleemide otsimisega. Juhuslikult kuulsin laupäeva hommikul raadiost paari minuti jooksul, kuidas NR arutles nõustajaga (vist enda näitel), et on probleem ja see on igal õhtul joodud paaris klaasis veinis. Mõtlesin seepeale, kuis oleme saanud nõnda rikkaks ja maailm on  arenenud, et võime endale soovi korral lubada paar klaasi veini igal õhtul. Kunagi oli sihuke värk võimalik ehk Itaalias ja Prantsusmaal, siinkandis sai volilt juua vaid õlut. Eestlane ei vaata sellele nõnda, et nüüd on elu heaks läinud. Ja kui ta sellele või mõnele teisele sarnasele probleemile (a la Jumal aita kaalust alla võtta vmt) jumalikku sekkumist ja lahendust ei saa, siis pole mingit mõtet usku pidada ju. Pole Jumalat olemaski, sest ta ei aita. Konkreetselt ja praktiliselt.

 Vahelepõikeks - kui oletada, et nt veini joomine on teema, mis kuidagi puutuks kokku patuga, 

siis 

vastavalt eksimuse raskusele tuleb ju karistus 

üsna kiiresti ja siin maises elus, mistõttu 

pole väga põhjust muretseda, et hiljem seda 

ette heidetaks, nagu näivad arvavat kainusele 

keskendunud lahkusulised. Ja ma jätan siin

mainimata kõik kirjakohad, kus veinist juttu.

 

 Aga et kurtmistele ja kaebustele vastust ei tule, on vaid asja üks ja väiksem pool. Hullem on lugu tänulikkusega. Eestlase ebausk ei luba tunnistada, et midagi on hästi. Tema kardab kõige enam asju ära sõnada. Ta ei julge vaadatagi sinna poole, kus midagi tundub hästi olevat. Sest kui ta nii mõtleks, või (veelgi hullem!) ütleks, siis kindlasti tabaks teda tohutu õnnetus ja tagasilöök. Mille peale eestlane ütleks näe kiitsin ja nüüd...   Juba lapsi manitsetakse, et ära sa kiida. No ja kuidas saaks siis meie armas eestlane pöörduda Jumala poole tänupalves ja lausa taeva poole kuulutada, et oi kui tore ja tänan sind selle või teise eest. Kohe järgmisel päeva oleks ju kõik nässus. 

Parem on käia ringi õnnetu näoga ja veenda end ning teisi, et võiks parem olla. Siis ehk ei võeta seda pisukest, mis kõige kiuste on õnnestunud elult endale kaubelda, ära. Ehk ei hakata külge, ehk midagi ei juhtu, ehk läheb mööda. Miks peaks saatus sulle mööda minnes jalaga tagumikku andma, kui sul niigi on säärane nägu peas, nagu just oleksid mõlemad jalaluud murdnud? "Nad elasid terve elu kartes, et midagi juhtub, aga lõpuks midagi ei juhtunudki."

Esimene lumi ja esimene sula

Viis päeva püsis maas õhuke jäine lumekirme ja täna on sadanud pisut ka ehedat lund. Mis on väga rõõmustav ning selle võiks  ametlikult lugeda esimeseks lumeks. Ehkki hetkel on väljas juba sula. 

Laupäeva hilisõhtul läksin välja vaatamaks, et on näha kukkuvaid tähti või..., aga sadas mingit külmunud vihma. Välistrepil istus naabrite kass, kes hingas imelikult vilistades ning piuksudes, nagu nohus kass võib tänu märjale ninale piiksuda ja visistada. Andsin naabritele märku, et kass võetaks mõneks ajaks tuppa ahju kõrvale diivanile. 

Laupäeva õhtul juhtusin ootamatult kultuurisündmusele - vaatasin YT-s online Valgevene Вольны хор'i  

plaadi esitluskontserti. Reaalajas oli päris äge, enam-vähem nagu päris. On ka järelvaadatav. Koorimuusika andunud fänniks ei pea end selle sündmuse vaataja ehk pidamagi, aga väheke tunnetust, milliselt taustalt see kontsert sünnib, võiks olla. Või siis intuitsiooni.

 järelvaadatav siin

Et vabaduspüüdlusega käib alati kaasas ka selgemalt nähtav või siis mõistmist eeldav, aga siiski tajutav ilu, tuleneb vist mingist metafüüsilisest printsiibist ja universumi olemusest. 

Hea õnne korral kunagi tulevikus vb neoskolastika ja füüsika alusel tekkinud uus fundamentaalteadusharu seletab selle lahti.

Üleeile leidis tänu Bellingcat'ile ,The Insider'i, CNN'i ja  Der Spiegel'i toel taaskord konkreetset kinnitust, et kremloidide ja juba kevadel kuhugi urgu pugenud voldemari peamine harrastus ja sõltuvus on oma poliitiliste vastaste mürgitamine. Järjekordselt tuli välja kogu mõrvabrigaadi koosseis ja salaoperatsiooni kohmakas korraldus. 

Veider, et sel ajal, kui spetsialistid tõsimeeli seletavad, et mordori pealik huvitub nüüd juba ainult süvaajaloost ja mõtiskleb enda koha üle kaugest tulevikuperspektiivist vaadatuna, plaanib see, paaniliselt enda mürgitamist kartev moskoviidist uusborgia, hoopis poliitiliste vastaste järjekordseid käpardlikke tapmisi. Millise publiku ees peaks mordori välisminister andma juba harjunud kombel seletusi "meie pole midagi teinud", et teda välja ei naerdaks? Küllap vajadusel siiski leitakse voldemarile või mõnele teisele need liikumatu näoga kuulajad ja antakse teada, et fsb tapjaagendid on hoopis kangelasarstid, kes võitlevad praegu koroonapatsientide elude eest 24/7.

Olen edukalt töid tõrjunud,  loodan, et ei pea lähema paari kuu jooksul ringi sõitma. Oleks nii kuni suure suveni. Mõtisklen, kui kaua võtaks ca 200 lk monograafia kirjutamine? Neli kuud? Olen üsna laisk, küllap läheks 5 kuud. Ja piinarikkale vormistamisele illustratsioonidega ja butafooriaga kuluks ehk veel kaks kuud. Veebruaris alustada, siis augusti lõpus saaks enam-vähem valmis. Vihmasel suvel võiks ju.  Mõtteis oleks peibutiseks perspektiiviporgand, et oktoobris sõidaks kuhugi kaugemale.  Kus kõik on uus. 

Reisimõtteid peab veeretama, muidu muutuksid nad kandiliseks või lamedaks ja ei liiguks enam üldse. Tuleb leida kaardilt üks soe meri, võõras maa ja midagi huvitavat/ligitõmbavat/sümpaatset. Kui korraga püüaks haarata tükikese Brasiiliast, Uruguayst ja Argentiinast, siis hiljem mõneks ajaks ehk ei kisu  teist korda üle laia vee lendama ja võiksin rahumeeli kinnitada, et käidud ja nähtud, tean küll.

 

 

PÖFF, Puu ja paast

Vaatasin mõnd PÖFF'i filmi, nt üsna naljakat kasahhide filmi Kollane Kass; oli lahedaid dialooge ja suurepäraselt kujutati üht kindlat liiki vaimset lühilainepikkust. Omanäoline. Adilkhan Yerzhanov on ka varem PÖFFi kavas olnud ja mujalgi festivalidel auhindu pälvinud, küllap tunnustust tuleb edaspidigi. 

 

Päris hea on ka Dinner in America, vb naljakamgi... raske võrrelda. Kollase Kassi puhul jääb õhku küsimus, kas see film on osaliselt parafraas ammusele 1973. a filmile Badlands, muidugi nihkes jne, aga leidub elemente (sama taustamuusika kasutamine jmt), mis näikse sellele viitavat. Vaatasin seepeale Badlandsi ka, vaadatav, tempokas ja terviklik. 

 

Et Läti asjadega kursis olla, tuli vaadata nende sõjafilmi Dveselu putenis/Hingede torm. Kui oleks Eesti-Läti maavõistlus, et kes oma vabaduse eest peetud sõjast parema filmi teeb, siis vist jääksime napilt viiki. 

Kui olla täiesti aus, tuleb mainida, et vaatasin ära ka Eesti, Soome, Hollandi Viimased. Venemaal on terve koolkond, kes teeb selliseid ja karmimaidki filme (muidugi Andrei Zvjagintsev jt, lavastavad kesk kõige lohutumaid Venemaa tööstuslinnu, kolkakülasid jne). Mittelaheda atmosfääriga tegevuspaigad, tegelased tupikus, kõik areneb vältimatu katastroofi poole jmt. 

 

Et aastaring loetakse peagi taas täis saavat, panen siia pildi puust ja mitte igihaljast, oma pildid puudest peab inime ju kuhugi panema.

 

 

Teiseks advendiks olen hea traditsioonilise vanamoelise ja stiilse paastukorra kohaselt jõudnud loobuda lihast ja asunud pillerkaaritama maitsvate kalaroogadega. Soolatud siig, soolatud siiamari, tuurast valmistatud uhhaa, praetud lest. Järgnevalt võib kala jm mereelukaid kasutada risottos, praetud angersäga on hea valik, punase kalaga portugalipärane aedviljadega pajaroog kuskussiga jpm. Nii et tegelikult ei ole liha söömisest hoidumine muidugi mingi loobumine. Tõsimeelseks paastuks tuleb leida harjumus või kaks, milles end pisut piirata. Hea praktilise vaimutugevuse treening.

Kirjutan siin ühe sihukese kommentaari

 Ikka on hea, kui loed midagi ja siis tulevad mõtted. Korraks paneb kulmu kortsutama. Tegin hommikul töö ära, võttis aega tervelt 90 minutit, tulin istusin arvutisse (nagu öekldakse) ja tegin lahti Postimehe ja seal krimiuudistest pisut allpool on H. Krulli arvamuslugu pealkirjaga Konservatismi viletsus.  Et kõik selle loo ebaloogilisused kirja panna, tuleks alustada kaugelt, võtta vaevaks defineerida jne. Autor üldistab mõisteid ja nähtusi ikka lauslubamatult üldiseks ja uduseks. Meetod seegi. Aga selgelt ütleb välja, et rahvus, religioon ja perekond pole tema arvates säilitamisväärsed väärtused. Ja loo sisuks ja tuumaks on autori seisukoht, et olulised on kogukondlikud sidemed. Mille eelduseks võiks olla kodanikupalk, ehkki autor seda sõna kordagi ei kasuta vaid ütleb üldine põhisissetulek ja et viidata selle mõiste kõrgemale/pühale päritolule lisab sulgudes UBI. Kohe tundub kuidagi targem. Ja kui ta väidab, et ka vanasti elati nii, et ninaesine oli ja vastumeelset tööd ei tehtud, siis ma olen üsna veendunud, et Krulli alateadvus mängis talle kena vingerpussi ning ta igatseb taga seda aega, mil mõisahärra kõige eest hoolitses ja takuses ja linases õnnelikud külainimesed (valdavalt pärjad peas) vaikselt luuslanki lõid ja kandleid mängisid. Millist ideaali hiljem ka sovhoosides ja kolhoosides veelgi helgema tuleviku ootuses praktiseeriti. Kogukondlik eluviis... selle peaksid konservatiivid mingi uusengelsliku õpetusena, mis jutustaks mesoliitikumi aegadest, muretust minevikust, mil kõik oli hästi ja loomulik jne, autori arvates kilbile tõstma ja siis oleks neil õige õpetus. 

Mis see siis nüüd on? Mida selline arvamuslugu peegeldab (lisaks autori pingutusele oma mõtet arendada)?

Ülilihtne. See on hea näide sellest, et praegune aeg on uute sektantide aeg. Psühholoogiliselt ja maailmavaateliselt. Kogukond, ühetaoline heaolu, kollektivism, igatsus kaugemast minevikust pärit ideaali järele ja eelnenud lähema mineviku raevukas hukkamõistmine, maailmalõpu kuulutamine, tavakäitumise võimalikult ulatuslik hukkamõist, tasakaalutus, ekstaatilisi tundeid äratavad rahvakogunemised, raevukus, nihilism, äravalitute ja valgustatute võitlus tõe ja õigluse eest, iha näida tagakiusatuna (no ja rikkad muidugi võlla jmt enesestki mõista) - see kõik tuleb ju uuesti läbi teha, et ikka kinnistada tõdemust, et väga harva õpivad inimesed midagi ajaloost.  

Mandlipuu

Päike paistis, istutasin õuele kingituseks saadud mandlipuu. Pole veel väga puumõõtu, aga kui talve ja varakevade üle elab, siis vb puhkeb maikuus ka mõni õis. Eks hellitan lootust, et saame  kinkijatega  õitsva mandlipuu kõrval teed juua. 

(Pole ka välistatud, et ühel tuuletul päeval, istudes mandlipuu all, liugleb pähe üks õieleht ja sellest saab 

alguse mõte 

millestki gravitatsiooni- ja valguskiiruseülesest.) 

Igatahes istutame ja kastame ja näeme.  

 

Mandlipuuga peaks sobima roheline piparmündiga tee. 

Sest mandlipuud seostuvad esmajoones Andaluusia ja mauridega. Kui on tahtmine teha midagi keerulisemat, siis võib püüda hankida ja(/või) valmistada berberite teed, mis on omapärane ja meeldiv segu taimedest (münt, tüümian, salvei, sidrunhein, raudrohule sarnased kuivatatud õied ja kes teab mis veel... roosiõisi vist). 

Ja selle kõrvale sobib hästi murda pita leiba ja kasta oliiviõlisse.  

 (Muidugi tahaks rohkem, tahaks kombineerida korraliku bocadillo nagu neid saab nt Barcelonas Ramblasel, üsna Kataloonia väljaku lähedalt, sadama poole minnes paremat kätt Pita inn'ist. Ägedat tänavatoitu tõelisest tänavatoidu urkast. Selle sõna parimas tähenduses muidugi. Klassika. (Mitte võlts ega eputav.) (Nagu restoraniburger vmt.))  

 

Päike ja sinine taevas + mandlipuu meenutavad Vincent van Gogh'i kuulsat maali õitsvatest ja väändunud mandliokstest sinise taeva taustal, see on muidugi ideaal ja sümbol. Ärkamine, elu, uus algus. Aga tal on ka varasem pilt tagasihoidlikumast mandlipuust, see sarnaneb minu puule ja reaalsusele märksa enam.  Eks mandlipuidki ole erinevaid.

 

 

 

 

Kevadeks on mul veel mõned külmakartlike puude istutamisplaanid. Ma ikka teen plaane, sest hea on teada, et vb Jumal naerab nende üle, sest pole ju vaja, et Jumal nutaks, kuna inimesed ei tee plaane.  

Paastueelne

Kord ühel väga rahvusvahelisel konverentsil otsustas keegi lõbusa loomuga isik käia erinevate maade esindajad läbi ja küsida neilt, mis on nende rahvusköögile iseloomulik, mida kõige enam süüakse. Ilmekaim vastus oli iirlaselt. "Kartulid," ütles ta. No jah, aga kuidas täpsemalt ja erilisemalt etc. "Kartulid," ütles iirlane veel kord.

 Hasselbacken'i kartulid, kes neid siis ei teaks. 

Leiutanud olevat need Stockholmis asuva Hasselbackeni nimelise restorani tundmatu kokaõpilane 1953. aastal. 

 

Ja sellistena  👉

pakutavat neid praegugi veel.

Muidugi mitte ainult nende algkodus, kuna need kartulid kutsuvad esile mingi seletamatu elevuse, siis on nad ikka populaarsed olnud ja ma leidsin, et panen kokku roa, kus kõrvuti on kohaliku veise liha astmel "üsna toores" ja need ahjus üsna krõbedaks küpsetatud koorega kohalikud mahekartulid a la H. Koos tavalise pruuni kastmega ja vähese labase salatiga. 

Veiseliha oli keskmisest pisut parem, aga mitte sedavõrd, kui mulle lubati, ja mitte sedavõrd, kui oleks eeldanud hinnavahet arvestades. 

 

 

      Pildid viskan siia 👇👉

 

Toibumaks mainitud väsitavast kulinaarsest seiklusest, otsustasin järgnevalt pöörduda taas millegi kosutava ja kindla poole ning 24 h hiljem võtsin stoliselt ette ja panin neli suurt konti ahju. 

 Vot nii käivad asjad päris elus.   

Lisage nuudlitega kanasupile ohtralt punast pipart ja ingverit, tüümiani, apelsinikoort ja miskit, mis selle teie jaoks veel paremaks teeks ning 

püsige ikka terved!

P. S. Jäme eksimus! Teisel korral vastas iirlane siiski "Lihtsalt kartulid."

Sõda ja õigus

 Nagu eeldasin, vallutas Aserbaidžaan Mägi-Karbahhis üsna kiiresti Šuša linna, kogu sõjakäigu kõige olulisema strateegilise punkti ja Armeenia pidi vaidlusalused, kuid rahvusvahelise õiguse kohaselt aseritele kuuluvad alad suures osas loovutama. Moskoovia saavutas selle, mida ta aastate vältel seda konflikti hõõgumas hoides saavutada tahtis - sisuliselt okupeerida osa M-K territooriumist, paigutada rahuvalvajate sildi all sinna 2000 sõjaväelast (eks neid paigutatakse kontrollimatul hulgal ja vastavalt mordori suvale kuhu iganes nad peavad vajalikuks) ja allutada Armeenia moel, et see on osaliselt de iure ja enamgi de facto moskoovia protektoraat. Muidugi on erinevaid arvamusi, aga tõenäoliselt on moskoovia Türgile tänulik, kuna viimaste sündmuste tulemusena said kremloidid Armeenia ilusa kingitusena. 

Loo moraal on, et pole mõistlik pidada mordorit liitlaseks ja kaitsjaks ja koguni kristliku Armeenia eest seisjaks jmt. voldemar õpetab maailmale, mis on mordori mõistes Realpolitik - see on tugevama ja/või jultunuma õigus, vahel primitiivne ja sageli silmakirjalik. Õnnestub midagi varastada ja krahmata, anna minna; saab võtta jõuga - võtab siis jõuga. 

Järgnevalt saame Armeenias näha huvitavaid lavastusi, aga tulemuseks pärast segaseid sündmusi, on marionettvalitsus. Mille upitavad võimule need tervisest pakatavad täies elujõus mehepojad, kes eile ja täna Jerevanis lärmasid ja kuulutasid kätega vehkides, et vaja on sõdida... aga miks nad ei olnud siis seal, kus Armeenia sõjavägi püüdis sõdida ning kannatas tuntava isikkoosseisu puuduse all?  

Vandenõupraktiku märkmeid

 Kõigi pühakute päev langes sel aastal kokku täiskuuga. Kuna nüüdseil päevil pole suurt muud 

pildistada kui pimedust, siis mõistagi pildistasin Kuud. Tuli romantiline aivazovskilik ja samas väheke pahaendeline Kuu. 

Siinkohal sobiks kirjutada midagi pimedast ja tormisest halloweeni ööst, Bulwer-Lyttoni laadis (kelle Kenelm Chillingly ja Pelham on olnud minu lugemisnaudingute esikahekümnes).

 

Mis maailmas toimumas... Aserid tegutsevad osavalt ning jõuliselt ja nende sõjakäik Armeenia vastu  tõenäoliselt päädib lähitulevikus Šuša linna vallutamisega, seejärel on Stepanakert ka  käeulatuses ja Mägi-Karabahhi saatus on mõneks ajaks otsustatud. Kas kunagi kaunis Šuša linn muutub selle käigus suuresti varemeteväljaks, nagu see viimase saja aasta jooksul juba kolm korda on juhtunud, saame näha. 

Kõigi pühakute päeval kohe ei oskagi midagi pühakutest kirjutada, sest neid mahub mõiste "kõik" alla üüratu hulk, osad on tuntud, osade kohta on teada, vaid sündmus ja oletatakse/pärimuse järgi, olla seeläbi lisandunud X märtrit, aga paljude pühakute puhul võib eeldada, et neid teadsidki vaid vähesed või koguni mitte keegi neid ei märganudki (see päev on eriti neile). 

 

 Valgevenes kestavad protestid. Ehkki suured tehased ei ole tuntavalt streikima hakanud, on rahulolematus siiski süvenev ja haarab järjest enam ka ülikoole ja koole. No ja penskarid on muidugi tõelised ja ohtlikud mässajad, ilma naljata, võim ikka püüab konfliktist nendega hoiduda. Nende raev oleks  kohutav. Ja jõua rakendamine nende vastu oleks saatuslik ja tähendaks praeguse valitseja kiiret lõppu.

   

Aga kas tasased ja rahumeelsed saavad mingilgi määral oma tahtmise, 

selgub arvatavasti veel enne selle aasta lõppu. 

Luka segas paari päeva eest jõustruktuuride juhtide kaardipakki esmapilgul arusaamatul kombel, paigutades senised tähtsaimad pagunikandjad üsnagi mõttetuisse presidendi abi ameteisse. Mõte on sellisel manöövril juhul, kui ta on otsustanud kuidagi oma ametist taganeda ja proovib asemele panna endale sobivat n-ö asepresidenti. 

 

Muid paljusid erutavaid, osalt ka tõsiseid, teemasid, sekka mõni spinn, on praegu lademes; pole mõtet hakata käiku prognoosima ehk tulemusi ennustama. Küllap telepildis näidatakse, kuidas osa rahutumaid ameeriklasi pärast valimisi tänavatel möllavad ja kahjuks levib see erutus mingil kujul ka meie vastuvõtlikumate kodanike hulka. Ja teemat jätkub vähemalt nädalateks.

Läbi lillede läbi

Valgevene protestide käigus on palju olnud lilli. Aga olud lähevad karmimaks ja lillede aeg tundub nüüd läbi saavat. Lukašistid püüavad olukorda muuta palju otsesemaks vägivaldseks konfliktiks ja inimesi hirmutada. Sest võimu jõuvarud kahanevad.

Maksim Horošin on Minski kesklinnas asuva lillepoe kaasomanik. Alates  päevist, mil naised otsustasid Minski tänavatel korraldada oma protestiaktsioone, on Maksim käinud lillesülemiga ja protestijatele daamidele ja neidudele lilli kinkinud. 

Eile istus ta koos abikaasaga oma autosse ja samas tormasid neile kallale mingid erariietes miilitsa/kgb/eriüksuse tüübid ja tirinud mehe autost välja, peksid ta julmalt läbi. Maksim viidi haiglasse. 

Infot juhtunu kohta edastasid sõltumatud Valgevene veebikanalid. 

Sama päeva õhtul kogunes tema poe juurde pikk järjekord ja inimesed hakkasid ostma lilli.

Järjekord püsis poe ees alates hommikust ka täna.

Õhtul kui oli juba ammugi poe sulgemise aeg, aga ostjad seisid endiselt poe ees tänaval, võtsid poe töötajad lilled, viisid need ukse ette ja samasse panid purgi, kuhu saab lillede eest raha panna.

Selline lugu inimestest, kes seisavad oma vabaduse eest ja üheskoos püüdlevad parema ühiskonna poole.

 Живе Беларусь!

 

P.S. Täna palju kommenteeritud EL-i sanktsioonid mordori suunal seoses Novitšokiga ja Navalnõi mürgitamisega ning lavrovi poolt lubatud vastusammud, on kõik tühi-tähi ja vastastikune põskede punnitamine.

Sõda ja seened

Kui pandeemia ei tundu olema piisavalt karm katsumus, siis võib sellele lisaks veel ka sõja valla päästa.

Armeenia ja Aserbaidžaani käimasolev sõjaline konflikt on rahvusvaheliste poliitiliste uudiste topis. Pärast 2 viimase nädala lahinguid ja tsiviilobjektide pihta antud lööke. Armeenia ei ole saanud loodetud toetust moskooviast, samas Türgi toetab avalikult asereid. (Muuseas, kõigile neile tegelastele ja ärimeestele jt, kes Eestis russofiilsete kalduvustega on ja headest suhetest ja tihedatest sidemetest jmt moskooviaga aeg-ajalt räägivad - Armeenia on ilmekas näide, mida annavad head suhted -  korruptsiooni, kontrolli kaotamise olulisemate ettevõtete üle ja vaesuse. Tahate nagu Armeenias? 🙀 ) 

Üsna tavapäraselt algavad sõjalised konfliktid provokatsiooniga või lavastusega, mis võimaldab süü 

puhkenud lahingutegevuse eest lükata vastaspoolele. Mõni taoline lavastus on andekam, mõni vähemusutav.

Hoogu koguva Armeenia ja Aserbaidžaani sõja alguse peaks paigutama mitte kahe nädala tagusesse aega (või 2000 aasta taha), sündmuste algusdaatumiks võib lugeda 12. juulit 2020, mil Armeenia sõjaväelased avasid tule väidetavalt piiri rikkunud Aserbaidžaani sõjaväelastega maasturi pihta. 

 Aga juhtus see Armeenia kirdepiiril, väga kaugel Mägi-Karabahhist. Ja kasvas kiiresti üle suurtükiväe tulevahetusteks. Aseritele, kes nüüd on juba täielikult pühendunud Karabahhi hõivamisele, ei olnud lahinguid Gruusia  piiri lähikonnas küll millekski vaja. Sest nende tähtsamad gaasi- ja naftatorud, Türki eksporditav maagaas jm, kulgevad just läbi selle piirkonna. Ja infrastruktuuri kaitsmise nimel teevad aserid, türklased ja grusiinid ametliku kolmikliidu raames koostööd, mh sõjalisi õppusi.

Kuna oktoobris 2020 hakkab läbi torude, mis on Armeenia piiri vahetus läheduses, maagaas Aserbaidžaanist varustama läbi Türgi ja Itaalia Euroopat, siis muidugi on konflikti põhjust oletatud just nende huvide vaatest: https://geopolitics.news/euroasia/dangerous-attack-on-europes-energy-security/
Näib, et  Armeenia lootis moskoovia enda poolel konflikti tõmmata ja seepärast (vastavalt kaitselepingule) oli vaja, et sõjategevus puhkeks mitte Karabahhis, vaid alal, mille kuuluvus Armeeniale on väljaspool kahtlust. Aga moskoovia ei kipu sõdima seal, kus ähvardab konflikt Türgiga, lisaks pole kremloididel enam nii palju nafta- ja gaasiraha, et miljoneid loopida veel ühe sõjakolde kütmiseks. Ja isiklik sümpaatia Armeenia peaministri vastu natsliidril puudub. Ning armeenlastel ei õnnestunud aserite torusid purustada, seega pole kremloididel sellest paugutamisest mingit tulu.    

Infosõda on selle konflikti oluline osa ja teated, et türklased on Süüriast toonud armeenlaste vastu sõdima džihaadivõitlejaid, on pigem ebatõde ja propaganda, nagu ka mõni teine armeenlaste poolt levitatav video. Eestlaste sümpaatia on ajalooliselt muidugi kaldunud pigem armeenlaste poole, aga antud olukorras mina poolt ei valiks. 

Endiselt sõidan töistel põhjustel mööda Eestit ja täheldan, et järjest enam on bussides nuuskavaid, aevastavaid ja köhivaid reisijaid. Küllap on nad mõne vähemvõika viiruse ohvrid, mitte kroonipositiivsed.   Aga lihtsa ettenägelikkuse korras tekib küsimus, et kui mõne aja pärast levivad krooniviirus ja gripp kõrvuti, siis mis? 

Huvitav, kas see on Janek Mäggi hea nõu valitsusele, et praegu peab uudiseid krooniviirusesse haigestunute arvu kohta esitama võimalikult positiivsel, rõõmsal ja naljatlevale läheneval toonil? Terviseameti ajutine kõrge juht kuulutab, et just nüüd on hea aeg see viirus läbi põdeda, sest pärast suve on inimesed tugevad jmt. Kuidagi väga rootsiline suhtumine. Igatahes nädala eest viibisin koosolekul, kus üks üheksast kohalolnust jäi paari päeva pärast eriskummalise kuiva köhaga koju haiguslehele.  Ma ei küsinud, kas ta on nüüd positiivne või negatiivne.

Kuna suvel õnnestus veerandsada liblikaliiki pildistada, enamasti ka määrata ning meelde jätta, siis sügisel tekkis kiusatus alustada sarnast programmi seentega (korjata ja määrata, vb in situ pildistada ka). Esimesed kuus-seitse erinevat levinumat söögiseent on mul, nagu paljudel, põhijoontes selged, aga kui tunneks veel 20 liiki, oleks ju pidu. Ja palju praktilisem, kui liblikate pildistamine. 

Algatuseks korjasingi pühapäeval mõned erinevad ja mulle seni tundmatud seened ja algus polnud sugugi kerge, raamatute ja neti abil määramine on kohati trikikas, keerulisemaks kui liblikate määramine. Muidugi on konkreetne risk ka, sest kirjeldused seente mürgi toimest organismile avaldavad siiski muljet.

Ehkki pühapäeval jäi minust metsa terve hulk udulehtrikuid (määramiseks võtsin kaasa vaid viis või  kuus ilusamat) ja kindlasti ka mõni muu huvitav söögiseen, siiski sai korjatud mõned safransirmikud ja isegi üks must torbikseen. Sirmikuid 👇 tabas koheselt sirmikute saatus, aga 

                                                                                          torbikseent 👆 kuumutasin 

oliiviõlis, et valmistada maitseõli, kuna kuivatatud torbikute puru on mul juba varasemast purgis.      

Vananaistesuve algus

Lahingu tomatite pärast kaotasin. Vihmased ja jahedad ilmad olid varremädaniku tormiliseks arenguks sedavõrd soodsad. Mõne päästetud esimese küpse tomati seemnetest hakkan järgmisel aastal uut saaki kasvatama, seni on aega juurelda, kuidas tomatikasvatus 2021 korraldada. Väga huvitav on esimest korda kogeda kahjutunnet raisku läinud saagist.
Nüüd on loodetud vananaistesuvi käes. Kes peenral ebaõnnestub, peab rõhuma korilusele. Korjasin metsas hulga liivtatikuid ja kaseriisikaid. Oh seda õndsat aega, mil meie mesoliitikumis elanud esivanemad olid vabad, noored ja kaunid, uitasid ringi nagu hirved ja leidsid kõik endale vajamineva metsadest, niitudelt ja rabadest.
Raamatut loen väljas, sest toas istumine tundub raiskamisena. (Et igav ei hakkaks, panen siia eile lugemise vahel pildistatud hilisliblika (taas päevapaabusilma) pildi.)

Jõudsin Mamardašvili lugemisega kohani, kus mul tekkis kahtlus, et ta kaude toetub oma arutluses Meister Eckhartile ja paar lehekülge hiljem tuligi juttu (ikka Eckharti nimetamata) sellest, kuidas religiooni on vaja, et keel oleks tsiviliseeritud ja selles leiduks mõtlemiseks vajalikke mõisteid. Neil päevil avaldatud artiklites, kus taas tõstatusid küsimused, kas muinasajal või keskajal (muistsed)eestlased oskasid mõtelda teatud kategooriates, on ka riivamist nende probleemidega. 

Töötasin  nädala Pärnus; batuudil ei hüpanud ja lasteaia liumäest alla ei lasknud. Pole minu töö.  (Ehkki  ei saa välistada, et just jalad õhus tuleks pähe imelisi lennukaid mõtteid, kes teab.) Ajalehti sirvides tekkis korraks küsimus, kas parlamentaarse riigi president tohib jätta endast muljet kui degenerandist, või sobiks see pigemini mõnele vormiliselt valitseva ja pika ajalooga dünastia printsessile... aga noh eks inimesed kasutavad oma võimalusi ja vabadusi ikka moel, mis enam meeldib, arvan ma liberaalselt .
Las president hüppab, möllab mänguväljakul, sõidab jalgrattaga jamistasealveelteebükstaskõik.

Oluline on, et tuul oli eelmisel nädalal Pärnus mere poolt, ühel päeva paistis ka päike ning mõni kohvik ei olnud veel oma välilaudu kokku pannud. Ajakirjanikud olid kogunenud oma  tavakohvikusse ja arutasid Kaljulaidi ja kaaskonna autopargi üle ja muil seonduvail teemadel. Vilkuritega politsei kaitse all rivis mustad limusiinid ja paar mikrobussi sõitsid kord hilisõhtul minustki mööda.

Rannas olid üksikud jalutajad, sportijad ja üks supleja. Madal vesi kalda ääres võis olla ca 12-13 kraadi, muidugi läksin vette ja meri oli  põlvini, seal kus mina olin. Kõige hilisem kuupäev, mil ma Pärnu rannas  olen nõnda  vees käinud, on paari aasta tagune 1. oktoober. Meri ja lained lahustavad stressi tõhusalt, sügisene päike ja pisut tuult lisaks ja enam ei mäletagi, kellele peaks helistama või meili saatma, milliseid pabereid vormistama jmt.

Ei olnud sel nädalal mul telerit, raadiot ega arvutit, ostsin uue Loomingu Raamatukogu ja lugesin esmatutvuse korras Armin Kõomägi jutukesi. Perifeeria kangelased. Eks  mõneti sobiv lektüür Pärnus lugemiseks. Pärnu "suurtel kaladel" on oma ainulaadne stiil, mida mujal pole sel kujul ega määral kohanud, sestap. 

Jutud andeka hilisteismelise toonis, ümbritseva ja inimeste suhtes trotslikult kriitilised, pealiskaudsed, kümne aastakese võrra küpsemana peaks sealt hilise arengu korral midagi sügavamat ehk tulema.

On mere pilt, võib admirali pildi ka lisada, olgu see meenutuseks suurest suvest. 👇

Lugesin ka Javier Marias'e Kirjapandud elud, olid päris labusad ja huvitavad variatsioonid elulugude ainetel. 

Ja veel Aleksijevitši lugesin.
Ei tahaks eriti  kommenteerida. Teemaks nõukogude naised sõjas. Raamat  läheb vaikimisi mööda mõnestki olulisest nähtusest, millest tulnuks rääkida. Aga kuna selliseid tahke kajastades ei jääks nõuk propaganda poolt loodud ja sügaval nõukogude inimese peas olevast ettekujutusest enam suurt miskit alles, siis piirdub A läbivalt pooltõdedega ja toodud mälestused on ikkagi mingil moel valikulised ja kaldu. Varase perestroika vaimus tõde.
Aleksijevitši pisut enam kui nädalatagune vene intelligentsile saadetud läkitus, milles avaldab imestust, et need ei toeta valgevenelasi nende püüdes vabaneda Lukast, on samuti kergelt imelik. Aga vabanevad Lukast ja siis järgneb teadagi palju muudki, eksole. Õigusriik, demokraatia, muutused majanduses, kahtlased püüdlused tihedamate sidemete poole teadagi kellega... No ei meeldi vene intelligentsile, kui see kõik Valgevenes juhtuks. Neile koidab, et jälle keegi keerab Venemaale selja, jäävad lõpuks täiesti üksi ja väga kurvaks.  Sügaval sisimas nad  ei mõista, miks ei võiks "endised vennasrahvad" tahta taasühineda Nõuk Liit 2.0 vormis, nii uhke suur riik oleks ju ja palju armastust, rahu ja õnne.   

Suve lõpp

Et viimases postituses õhku jäänud küsimuse osas selgust luua, olgu märgitud, et õhtusel koosviibimisel tegi kergemeelsele ja hoogsale tulivee pruukimisele suhteliselt kiiresti lõpu mõni tund varem setodelt ostetud hansa, mille korgile oli kirjutatud 68 (ma arvan, et see ei olnud 89, aga tõde tundus olevat kusagil nende kahe vahel). Mõnigi pits jäeti poolikuks ja mõistlikum näis olevat keskenduda õllele ja vestlusele. Ehkki seltskond ei olnud selline pika õllelaua taga veel pikemate vestluste ja pajatuste koolkonnast, kus on hariduse omandanud paljud tänased eksperdid ja dotsendid. Õhtu viimase teemana püüti jõuda üksmeelele ja leppele, millise ilusa ja soliidse nime all me halva õnne korral oma kollet esitleme. Kui juba nii peaks minema, siis tasuks ikka ise oma brändi presenteerida.  Et võiks olla nt Akadeemilise seminari kolle või Intellektuaalide salongi kolle vmt. 😸

Päev hiljem (kerges rammestuses) kuulasin Sorokini audioraamatut Nastja. Sealgi toimub suur osa tegevusest (täpsemalt söögi)laua äärde kogunenud seltskonnas ja läbivalt on tekst meeldiva kerge vestluse vormis. Stiililt matkib 20. sajandi alguse vene kirjanduse klassikuid. Väga meeldejääv jutustus. Igatahes. Kui keegi seda nüüd loeb/kuulab, siis mina ei ole soovitanud. Omal vastutusel.

Võib-olla tuleb saabuv nädal soe, aga täna hommikul panin puud ahju ja alustasin kütteperioodi. 

See kestab siis kaheksa kuud. Räägitakse, et Emajõe latikad olla sel aastal ülirasvased, mis võib olla märk, et nad on valmistunud  pikaks ja külmaks talveks. Arvaks, et latikad on targemad kui minu optimistlikud tomatid - rohelised ja valmis täies õieilus oktoobrile vastu minema. Muidugi ma taltsutan neid ja murran õitega oksi ja varremädanikuga oksi ja lahing saagi pärast on täies hoos.

Üks punane tomat

Nende tomatite esivanemad ostsin kunagi Horvaatiast Rovinj'i turult ja šmugeldasin üle piiri ning vähemalt sordi säilitamise jagu pean saaki saama. Kuna need on maitsvamad  mistahes kirss- jne tomatitest, mida meil poest-turult leida on.

Rovinj, turg, piprad jt

Horvaatias kannatas oktoobri keskpaigas veel nibin-nabin meres ujuda.

Homme lähen nädalaks Pärnusse ja loodaks päikest ning sooja meretuult. Ja mõni tänavakohvik võiks veel lahti olla. Aga hotellide hinnad on küll endised, pole märgata, et nad külastajaid peibutaksid.

Kesknädalal istusin õues, päike paistis, lugesin Merab Mamardašvili loengute salvestustest koostatud raamatut Беседы о мышлении ja minu kõrvale maandus

kase-siilaktiib.

Üsna väsinud ja kulunud. 👉

Suvel oli nende tiibade värv erksam.


Mamardašvili stiil mulle meeldib. Kas  tema käsitlus ja kontseptsioon sobib või mitte, nõuab põhjalikumat süvenemist, sest liigne pluralism ühes eraldivõetud peas on teadagi ohtlik.




Suvine kase-siilaktiib, keda augusti alguses samuti kohtasin oma õuel, nägi välja selline 👇

 Tema värvid on selge zen, toonid ja pooltoonid on maitsekalt sätitud, meenutab kostüüme  Belle époque'i lõpukümnendeist ja art nouveau aegust.

Mamardašvili raamatu esimene lause kõlab tõlkes nõnda: "Meie vestlusi võib nimetada mõtlemise esteetikaks." (Oma loenguid nimetab ta kenasti vestlusteks.) Esteetika mainimisel tuleb mulle esimesena meelde Kierkegaard ja astmestik esteetiline, eetiline ja religioosne. Sisuliselt neil kahel käsitlusel (M ja K) vist pole kitsamat kattuvat teemat. Mamardašvili arutleb edasi kunsti ja filosoofia erinevusest, ning  jõuab 

 

varsti umbes samasse punkti, mille olen endale (pisut radikaalsemal viisil kui M) sõnastanud tõdemusena, et kirjanike loomingus ja nende poolt lendu lastud mõtteterades pahatihti ei ole püütud tabada mingit tõde, pigem on eesmärgiks hea jutt, lööv ja meeldejääv lause vmt, st

esteetiline on esiplaanil, tõepüüdlus pole kaugeltki esmatähtis.

Kipub umbes nõnda olema, aga kui palju selle üle on võimalik arutleda, ilma et teema muutuks triviaalsuste jadaks, selgub edasise lugemise käigus. Mingid uued mõtted peavad seal ju olema.  

Kirjanikud kirjanikeks ja filosoofid filosoofideks, aga mõneti keerulisem on lugu kirjandusliku andega filosoofidega, olgu siis juba mainit Kierkegaard või Nietzsche. Lust on varases nooruses neid lugeda, väga meeldejääv ja äge, aga kui nt Nietzsche õpetus on kellelegi pikemaks ajaks pähe kiilunud, siis midagi rõõmustavat selles pole. (Eks sellestki ole mitu-mitu raamatut kirjutatud.)  

Veel võiks mõnda nimetada, aga ma ei tahaks nö moodsate filosoofide ja aktuaalsete debattide juurde minna. Õnneks ei kesta löövate pealkirjadega aktuaalsetel teemadel teoste mõju pikalt. 

 

 

Ülestähendusi neist päevist

Kriis

Kui kümme aastat tagasi oli suur kriis, oli mul enneolematult palju tööd. Moel, et väga nõutud ja vastavalt ka hästi tasustatud. Nüüd jälle. Vaevalt jõudsin kevadel unistama hakata, et vahin rahulikult kodus ja teen suuri akadeemilisi edusamme, nikerdan valmis mitte mõne artikli, vaid lausa monograafia, kui hakkasid tööd tulema ning tulevad senini, ehkki tõrjun neid eemale. Ja võitlen kiusatusega ikka midagi teha. Samas on üsna kindel, et lähiajal ei saa raha eest suve osta või lõuna poole kevadele vastu sõita. 

Hommikune kohv (nagu tavaliselt)

Täna hommikul läksin kööki, keetsin kohvi, istusin jooma, pöörasin mõtliku pilgu lakke ja avastasin sealt liblika. Mitte mõne ööliblikatest, päevaliblikas. Minuti püsis ta liikumatult, siis avas tiivad, pani kokku, avas jälle, pani kokku, avas ja tõusis lendu ning lendas muretult ja elegantselt otse aknast välja. Tumedat värvi liblikas, tõenäoliselt mõni silmikutest. Läksin kohvitassi ja sigaretiga õue. Liblikas oli läinud. Tomatid olid peenral alles. Nad võiksid kiiremini punaseks minna.

Uued kasutud teadmised

 Suur suvi on läbi ja võin nentida, et olen pildistanud liblikaid 25 erinevast liigist ja nende liigid enam-vähem määranud ja tõenäoliselt võin neid looduses kohates edaspidigi tuvastada. Liblikatega jantimine oli puhas lõbu ja oli hasartigi. Ehkki ma ei pidanud jooksma aasal ja kohmakal kombel võrguga õhus vehkima. Sabaga saterkuues ja kõvakübaraga nagu tubli 19. sajandi saksa lepidopteroloog.  Ehkki väheke punki on asjale alati kasuks.

Lugesin 

juhuslikult Heinrich Heine kirjeldust 1830ndate Pariisis puhkenud koolera epideemiast, kus esialgu peeti pidu, siis joosti hirmunult laiali, seejärel levis vandenõuteooria ja rahvas hakkas püüdma ja tapma kahtlasi isikuid, kellest arvati, et tegemist on mürgitajatega; ajapikku hakkasid erinevad tohtrid pakkuma erinevaid õpetusi, milline droog aitaks jne. H.H. lootis, et säärase ränga kogemuse ja kataklüsmi järel maailm muutub vähem vägivaldseks ja inimkond tunneb suuremat solidaarsust. Viimased ca 200 aastat ja aasta 2020 ei ole seda lootust kinnitanud. 

Valgevene

"Tavaliselt on ta hullumeelne, aga on ka paremaid hetki, mil ta on ainult loll," on ütelnud Heine ja see iseloomustab hästi Valgevene võimude käitumises jälgitavaid nüansse, kus kord pekstakse julmalt ja siis vahel ainult võetakse kinni ja üliõpilased peksa ei saa, sest Luka meeltesegaduse hoog korraks leebub. Siinkohal kerkib taas paralleel selle ammuse Prantsusmaaga, mille kohta Heine leidis, et kuna suur osa kodanikest on edumeelsed jne, siis kontrastina tundub valitsus väga tagurlik, st võimule tulles võis Luka sovokkidele isegi sobida, aga 26 aastat hiljem vaatab noor põlvkond teda ja on täielikus arusaamatuses. 

Täna

Ootan õhtul külalisi, esialgu ei ole teada, et keegi tuleks välismaalt, aga Tallinnast muidugi tullakse. Et homne oleks ikka helge, siis püüan organiseerida kergemate jookidega laua ja peibutada rohkem õlut jooma, mistarvis organiseerisin lauale Bratwurstid ja lisaks teen suupisteks oma registreeritud kaubamärgiga soojad leivad (praetud Pärnu leib, mille peal on hakitud seapraad segatuna hakitud õunaga ning majoneesi ja sinepiga ning parmesani puruga, kõige otsa rasvarikka pehme juustu viil ja hiljem kaunistuseks peale marineeritud minikukeseen. ha-ha 😺vahekorrad ja tehnoloogia on salastatud.). Aga marineeritud silmud ja mõned muud suupisted mõjuvad siiski kurjakuulutavalt, ega tea, kuidas see pidu lõpuks kulgeb.      

Nii kaunis on protest ja samas kasutu

On ilmselgelt kasutuid teadmisi, mis siiski pakuvad rõõmu ja rahulolu. Õhtuti on augustitaevas kirdesuunal ere täht, mille kohta juba paar aastat oletan, kas võiks see olla planeet, nt Marss või Uraan. Kuna paistab nii eredalt ja aeg-ajalt tundub tema värvus muutuvat kollakast punaseks või rohekaks. Paar päeva tagasi võtsin end kokku ja asusin asja uurima. Ja saingi teada, et eesti keeles on selle tähe nimi Jõulutäht, ametlikumalt Kapella, põhjapoolkera taevas heleduselt kolmas täht, mis (ehkki küll sellisena näib) polegi õigupoolest üks täht, vaid hoopis kaks tähepaari. Tema kõrval tõuseb taevasse teinegi Veomehe tähtkuju täht, nimega Menkalinan, mis samuti pole tegelikult üks täht, vaid hoopis kahe tähe süsteem. No vot siis. Kas pole tore.

Teisest ooperist kasutu (ja hoopiski mitte rõõmustav) teadmine on, et suur poliitiline trikimees Luka kavatseb sõita Moskooviasse ja kohtuda seal natsliidri putiniga. Huvitav oleks teada, kuidas visiidi protokoll kooskõlastatakse, sest Luka jaoks on oluline voldemari mehiselt kaisutada ja süleleda, aga too kardab ju väga nakkust. 

Lihtsalt ajaloolise paralleelina kangastub, et Luka lennuk võiks teha umbes sama manöövri, nagu kunagi tegi Ceaușescu helikopter (kellele see viimaseks lennuks jäigi). (Samas filmistsenaariumina oleks täiesti kõlbulik, et mordor laseb järjekordselt raketi, lennuki ründamises ja allakukkumises süüdistab Leedut või Poolat ja NATO-st lähtuvale ohule viidates okupeerib Valgevene.) 

Tõenäoliselt, otsustades viimaste päevade retoorika põhjal, kavatseb aga Luka mordori igakülgse toetuse eest pakkuda Valgevenes sõjaväebaasi. Väidetavaks vastukaaluks naaberriikidest lähtuvale ohule. Jabur muidugi, et võimul püsimise kihk on sedavõrd kange. Kui orkid saavad oma lennuväebaasi, siis võib Luka valgevenelastelt küsida; "Kas te tahate nagu Süürias?" Sest normaalsem kui Bashar al-Assad Luka kindlasti ei ole. Tegelikult on ta hämmastavalt arg, kuna tõttab orkidelt abi paluma, samas kui teda (veel) ei ähvarda reaalne oht. Ainsa võimalusena, et Valgevenes toimuks võimupööre, pean endiselt sõjaväe sekkumist; kui kõrgem juhtkond jääb lojaalseks Lukale isegi riigireetmises, siis oleks veel mõeldav hierarhias mõnevõrra madalamal paiknevate väejuhtide vandenõu. Vähetõenäoline (vangutame päid), samas võib-olla ainuvõimalik pöörde stsenaarium.   

Meeleolumuusika

Juba teist õhtut olen Noize MC lainel. Nautisin muidugi imeilusaid suvepäevi, ujusin jmt, aga õhtul kuulasin ikka taas ja taas

Люди с автоматами (Live @ Минск)

ja  Чайлдфри jne.

Mõtted takerduvad; mordor ja mürgitamine ja mõrvad, mordor ja vabaduspüüdluste lämmatamine.

Vasya Oblomov I Вася Обломов 1 päev tagasi

Вы можете не любить Навального, не смотреть его расследования, не перечислять его фонду денег, верить телевизору, но сегодня человек внезапно попал в реанимацию в тяжелейшем состоянии после непонятного «отравления». (Как часто вы, выпив чаю в аэропорту Томска оказывались в коме в реанимации омской больницы в окружении кучи полиции, изолированным от всех близких? ) Вы можете даже верить в происки мирового правительства, тщательно пережевывать прокисшие доводы про «это никому не выгодно» и пр, но подобные методы политической борьбы - это самая крайняя степень подлости, которая для нашей страны, к сожалению, становится нормой. Алексею желаю скорейшего выздоровления.

Süda Sõrve sääres on parem kui Tõde ja õigus

Rõõmustan selle üle, et Eeva Mägi lühifilm Süda Sõrve sääres võitis Austraalias filmiauhinna, mis annab neile eelnominatsiooni ja võimaluse järgnevalt kandideerida ka Oscaritel. Ilma rahvuslikku eelvooru etc läbi tegemata. Kuna EFTA 2020 nominatsioonide reas on see film operaatoritööga esindatud, siis arvaks, et hea seegi. Aga dokfilmide hulgast leitud nominente vaadates, tundub mulle, et tehtud valik on 2/3 ulatuses meile omaselt provintslik ja rahvusvahelisel areenil ei kannaks need dokid mitte. Ega Oscaritel Süda Sõrve sääres praegusel ajal ka eriliste edulootustega saa olla, sest valgete meeste elud ja probleemid kusagil Ida-Euroopa saarel, kes teab kus kaugel mittekusagil, on praegu täiesti AUT-AUT-AUT! Hea on, kui valgetel autoritel üldse praegu lubatakse kandideerida. 

Aga igatahes Süda Sõrve sääres on fenomenaalne film. Juhtusin seda esimesel korral nägema juhuslikult, kõndisin toast läbi, telerist tuli see film, kuulsin ühe lause ja tardusin poolelt sammult. Ja kogu selle filmi sõnaline jutustaja tekst on fenomenaalne. Kvalitatiivselt kaugelt keskmisest üle. Ja kõik muu põimub ka täiesti võrratuks tervikuks. Nüüd on olemas väga hea film, mille kampaaniat võiks rahaliselt riiklikult toetada.  

Kirdõk, Batka, kirdõk

Valgevene. Kes aga vähegi viitsib, avaldab viimastel päevadel arvamust Valgevenes toimuva kohta. Nädala alguses olid ülekaalus need, kes alati jõuavad järeldusele, et mordor ja putin on win-win olukorras ja juhib ning kontrollib kogu mängu. Selliseid arutlusprotsesse suunavad alateadvuses peituvad impulsid nagu hirm ja vektori määrab veendumus, et mordori vastu ei saa. See on muidugi kremli propaganda saavutus ja soovi korral võib neid sel puhul õnnitleda. Samadel põhjustel hävisid eelmisel sajandil ka praktiliselt kõikide sovetoloogide arutlused, stsenaariumid, prognoosid ja õpetused.

Aga valgevenelased on olnud üsna kreatiivsed ja ühtehoidvad ning loetud päevade jooksul on protestid vastavalt olukorrale arenenud (tähenduses kohanenud olukorraga). Ja lisaks protestijate poolt kasutatud vägivallatule võitlusele avalikus ruumis, kus selle vastu on rakendatud brutaalset jõudu, on lisandunud streigid, mida ei ole ju enam ammu nähtud, mis Valgevenes aga seoses majandussüsteemi eripärale mõju omavad. 

Tänase päeva seisuga võib loota sellele, et jõustruktuurid väsivad, vanglad on täitunud esimeste päevade tulemusena ääreni ja uusi inimesi pole lihtsalt füüsiliselt võimalik kuhugi mahutada (aga hea tahtmise korral on see alati võimalik). Seega on kiusatus pakkuda, et protestijad on juba praktiliselt võitnud. Samas on täiesti võimalik, et OMON, siseväed ja miilits suudavad pikema aja vältel korraldada oma tegevuse nõnda, et päeval magavad ja õhtuti ning öösiti tegutsevad omal jõulisel moel edasi. Kas mordor ulatab oma abikäe ja saadab (või juba on saatnud, nagu mitmed on arvanud) sinna abiks oma OMONi, on üsna kahtlane. Ehkki mitte võimatu. 

Ja nüüd jõuab see arutlus kõigist kolmest suunast (A - kohalikud tegutsevad jõustruktuurid väsivad, või B - kohalik OMON jt ei väsi, vaid jätkavad senisel moel, või C - kohale tuuakse täiendav sõbralik jõud mordorist)  ühe küsimuseni: kas ja millal võiks lootusetu situatsiooni lahendamisse sekkuda Valgevene sõjavägi (tõenäoliselt piisab sõjaväe juhtkonnast)? 

Väga suure tõenäosusega asuks sõjavägi Lukašenka vastu ja sel jõul ei ole vaja isegi kaitseriivi maha võtta, piisab, et kindralid soovitavad endisel presidendil istuda lennukisse ja kaduda. Pärast seda peaksid nad muidugi kuidagi lahendama olukorra, kus peastaabi ukse taha kogunevad endised ministrid, KGB juhtkonna liikmed jt, palumaks tagada endale puutumatus. OMONi, sisevägede ja kgb tegelastel oleks siiski targem üle piiri moskooviasse liduda, arvan ma.   

Kas mordor teeks seepeale nüri järjekindlusega mingi vastukäigu wagnerlastest orkidega nagu Ukrainas 2014, ei tea praegu veel keegi; suurest igavusest võib punkris igasuguseid mõtteid pähe tulla. Ja riigi etteotsa oleks igal juhul peale vakantsi tekkimist võimalik kavala ja kangekaelse batka asemel sokutada mõni nendest viimaste valimiste kandidaatidest, kes oleks nõus jätkuvalt edendama koostööd kremliga ja püsima moskoovia mõjusfääris. Aga valgevenelaste noorem ja haritum osa ilmselt loodab, et Valgevene liigub  Läände ja Euroopasse. 

"Haapsalus on väga vaikne."

Nii

kutsuti mind nädala lõpuks Haapsallu suve nautima.

Ja kus siis reedel ja laupäeval läks  lahti! Valga Daami päevad, mingi laadavärk (võib-olla see on hansapäevade raames, meitea), lisaks motomehed-naised ja nende hardrocklaadne kontsert. Täismäng.

Peatänaval kohvikutes pered, isad-emad näitamas, et nemad puhkavad Haapsalus. Melu oli veelgi enam ja laias valikus, aga põgenesime Vasikaholmile ujuma. Ujusin nii palju, kui suutsin, ujuda oli hea.

 Ja uitasime kõrvalistes kohtades. Kus turist ei turni ja suvitajad ei sumise.

Ja põldmarju sai korjatud. Nüüd on suur küsimus, kas proovida neist teha mingi kogus ilma seemneteta marmelaadjat ollust... või oleks see liiast... vist pigem ikka üritan... Ja hakkangi üritama.

Juhtumisi lugesin ridamisi, järjest ja segiläbi Henrik Visnapuu ja Vladimir Nabokovi lapsepõlve-  ja  noorukiea mälestusi (H.V. - Päike ja jõgi; V.N. -  Räägi mälu);  meenutusi elust peamiselt 20. sajandi alguses. Milline tundus maailma lapsele ja kuidas noorukina keerulisi aegu tajuti.  Ühiskondliku positsiooni poolest kuulus N pealinna ja riigi eliidi hulka, V kasvas maal ja oli talupoegade hulgast. Põlvnemise, ümbritseva miljöö ja kasvatuse  poolest olnuks raske neil kahel veelgi rohkem erineda. Samas on mälestusi võrreldes näha, et mõlema lapselikku tähelepanu köitsid ja süütuid lõbustusi pakkusid sageli üsna sarnased tegevused.  Mõlemast said teadagi kirjanikud, Visnapuu puhul  saavutusena märkimisväärne  ja heaks näiteks, millise arengu läbis (väga lühikese ajaga!) eesti ühiskond euroopalikuks kultuurrahvaks pürgides. Muidugi hakati sellele alust (taas)looma juba 19. sajandi alguses ja suuri saavutusi oli läbi 19. sajandi (nt ajalehed, koolid ja seltsid ning talude päriseks ostmine (teadagi), viimast on  Tammsaare kujutanud muidugi kui millegi kohutava ja traumeeriva algust. Samas tasub tähele panna, et 20. sajandil läks moodi kujutada protestantlikust moraalist, (töö)eetikast jne jmt mõjutatud elu eriliselt süngetes värvides ja rõhuvana, sageli vaenulikuna. Realistidele oli see kuldaväärt aines.). 

Mõlemad elasid hiljem pagenduses (mõnda aega USA-s isegi üsna lähestikku) ja jälgisid eemalt, kuidas kaotatud kodumaal peremehetsesid kommunistid.

Mõneti juhuslikult sattus seejärel lauale Orwelli Lase lehtliilial kasvada. See raamat (suhteliselt harva mainitud) tugineb autori vahetule kogemusele ja kirjeldab valulikult 30ndate aastate olu veel noorepoolse vaese loomeinimese/kirjaniku vaatest. Oluline on valikute ja vaesuse teema, raha kõikvõimsus ehk selle puudumise mõju isiksusele. Mehe ja naise vahelisi suhteid käsitledes Orwelli tegelane näib vastanduvat D.H. Lawrence'i vaatele (pole välistatud, et ka rahapuuduse  kinnismõtteis tõukub raamat ühest vastavast Lawrence'i novellist). Hea ladus tekst ja hästi loetav, nagu G.O. enamasti ikka. 

Tagasiteel põige Padise kloostri varemeid vaatama.

Varemed on piisavalt suured,

väga asjatundlikult korrastatud ja restaureeritud, pileti hind 6 euri on viisakas, mõisas on restoranid ja kohvik, hinnad ei ole ülikõrgele upitatud ja toit oli maitsev.

Kui sel kompleksil läheb hästi ja jätkuvalt leidub külastajaid samavõrd, nagu praegu näha oli, siis on tegu teenitud eduga.

Teenindus ja külastajate omavaheline suhtlemine tõi mulle  miskipärast meelde söögikohad  Lõuna-Prantsusmaal ja Kataloonias.
Tahaks mõelda, et kloostri asukohal on veel hõljumas mingi omaaegne lõunamaine vaim, mis inimesi märkamatult mõjutab.
Kahju, et tsistertslaste kloostritest eriti Tartus ja ka Kärknas pole õigupoolest midagi säilinud. 

Eile vaatasin Luke mõisas Jakobi Mäe Kultuurikoja teatristuudio etendatud Tšehhovi Kolme õde; oli huvitavam ja lahedam, kui mõnigi kutseliste näitlejatega ja eksperimenteeritud, ainetel vmt tükk. Mõnusalt siiralt püüdlik näitemäng kulges heatahtliku publiku toel üsna tempokalt.

Hea orgasmi saladus

panen Postimehe sõsarväljandele iseloomuliku pealkirja 

(vt ka konkreetne juhis video 5. minutil) ja edasi ei pruugi (kui innustusite pealkirjast) lugeda.

Ma ülemäära palju meediat ei jälgi, eriti kirjutavate ajakirjanike omaloomingut. Viimaste puhul tekib mul paralleel väga noore iseendaga, kes ma läksin pärast käikude selgeks saamist ja vähekest mängimist ühe ja teisega sõprade hulgast ja pereringist, julgelt maleklubisse ja juba tahtsin onudega mõne partii teha. Üsna tuntud ja tasemel eesti maletaja istus siis minuga mängima, vaatas mu käike ja üldist mängujoonist, tegi mulle mati ja soovitas minna laste maleringi, et tutvuda malemängu algteadmistega, avangud, keskmäng, lõppmäng, strateegia põhitõed jpm. Enese kiituseks mainin, et  läksingi ja mõne aasta õppisin ja harjutasin seda mängu.  (((Lisaks nö tähtedele sain ettekujutuse ka õigekirjast ja pisut muud tarkust.))) 

Eks muidugi ajalehed ja nende kaasväljaanded ongi 90% mahust proledele ja ossidele; osa avaldatavast teenib eesmärki, et eesti lugeja oleks samas inforuumis idanaabri laiema publikuga (ma oletan, et tsaariperekonnast pajatavate nõretavate lugude ja Vanga ennustuste edastamise jmt osas on ikka mingi äriline kokkulepe ka, et omanikud saavad piiri taga mingit boonust).

Aga asja juurde. Midagi ma pingsalt ei jälgi, aga raske on mitte tähele panna, et üks mu vaieldamatuid lemmikuid, Jürgen Ligi, on muutunud lausa taltsutamatult aktiivseks, muudkui annab intervjuusid ja korraldab komisjonide istungeid. Põhjus on aimatav - rahapesu uurimine kusagil tasapisi jahvatab.

Ei ole need veskid me oma nõrguke prokuratuur ega järelevalve organid, kes teavad põhiliselt seda, mis toimub nende enda majas (või lahendavad mõne olmetapmise, väikse maksupettuse), kuid muu maailma asjus on pimedad, võimetud. Selle liigagi reaalse veski tiibu silmates on siis kesk suve tekkinud selline erutus. 

Konkreetsemaks. Ligi tiraadid finantsjärelevalve ja rahandusministeriumi ja tema enda tublile tegevusele ajal, mil läbi Eesti käis pretsedenditus mahus rahapesu, sarnanevad sellele, kuidas vahel juhtub, et tabatud sarimõrvari kohta räägivad naabrid ja töökaaslased ja kaaskodanikud, et kurjategija näis musterkodanikuna, eeskujuliku pereisana,  ühiskonna  väärtusliku liikmena jne jmt. Nii ka meie süsteeme hinnati rahvusvaheliselt nii kõrgelt jne jmt. Ja me ise kiitsime ka ennast oioioi. Ja Jürgen kiidab veel praegugi. Aga pole veel juhtunud, et soliidses ülikonnas, kalli autoga, alati naeratav ja korralikult muru pügav sarimõrvar pääseks karistusest ja toimetaks segamatult edasi teistele eeskujuks ja ikka heatujuliselt oma rooside ja heki juures. Tuleb uurimise tulemustega silmitsi seista, süüdistuste osas vastust anda ja karistust oodata. Mõnda aega võib me avalikkust ju spinnidega püüda, aga lõpp on ikka sama. Ligile parim, ehkki samuti üsna ränk otsus, oleks määratlus, et ta viibis tahtlikus teadmatuses. Mis sisuliselt on kuriteole kaasaaitamine, rahapesu soosimine. Ja siinkohal rohkem ei tahaks selle asja detailidesse süveneda. 

Kuid alati pakkugem midagi positiivset. Näiteks lootkem ja soovigem, et Ligi ja teised kõige sõnakamad ning ülbe suhtumisega reformarid tõmbuvad poliitikast tagasi ja ehk kusagilt asjalikumate KOV süsteemi reformarite hulgast leitud liidritega saaks see erakond uuesti  mingi hingamise.

Oleks sammuke normaalse poliitilise elu poole. Kuni reformarid ei uuene, seisame ikka punnseisus ja mingeid liikumisi pole loota ka teiste poliitsuguharude juures. Vaid halastamatu aeg võib parlamendi pingilt mõned vanemad olijad ära viia.

Aga... kõlab muidugi paradoksaalselt, aga muutumine kindlustab stabiilse arengu. Ja ühiskonna arengut parema Eesti poole juba nagu hakkaks igatsema. Mingi kisa ja null villa ei asenda seda kuidagi. 

 

Mingit aristokraatia pulli, juba lausa  groteskini küündivat, ikka isad-tütred, emad-pojad, isad, pojad, õed ja vennad ja sülekoerad, mõni üllatus rotka-kepinski ja muinasjutuline sekka eksiv seakarjus lisaks, see on üsna maotu etendus.

Kaug-Idas ja Habarovskis on palav

ja olukord on üsna kuum

Väitmaks, et moskoovias on juba 500 aastat valitsemine enam-vähem samal moel korraldatud (ja kõik väikeste variatsioonidega  aina kordub, isevalitsejad, seniks kui neil elupäevi, püsivad võimul, vahel võtavad nad osa alamaid ja hukkavad või küüditavad, kui alamad midagi ette võtavad siis, nagu ütles Mahno:  "В россии может быть або анархия або монархия,") pole vajagi nende ajalugu eriti põhjalikult uurida. Väga harva, kui seal midagi juhtub või muutub (ja siis ka ajutiselt, lühikeseks ajaks). Selline omanäoline lõputult vinduv tsivilisatsioon. Moskooviat Euroopaks pidada on mitmest küljest eksitav.

Viimasel kahel nädalal on kestvalt rahutu Habarovsk köitnud üsna paljude tähelepanu. Kui alguses tundus, et linna ja  krai elanikud püüavad meelt avaldada sel pisut paluval ja alandlikul moel, mis kremloide eriti ei häiri, vaid pigem annab meeldiva võimaluse demonstreerida, et juba kuid end punkris peitev isevalitseja on otsustav ja karm (ja mitte mingil juhul maailma kõige araverelisem riigijuht), saadab kumminuiadega opritšnikud tänavale ja laseb rahvarämpsu nüpeldada, siis viimastel päevadel on protestid muutunud radikaalsemaks ja päevakorda on kerkinud laiemad poliitilised teemad. 

Kõrvuti nõudmistega, mis puudutavad natsliider putini sõnul "usalduse kaotanud" ja ametist kõrvaldatud ja moskoovia vanglasse viidud kuberneri tagasi toomist Habarovskisse jmt, skandeeritakse nüüd nõudmist Путина в отставку!, kuulutatakse  ДВАДЦАТЬ ЛЕТ ДОВЕРЬЯ НЕТ!, kõlab üleskutse  Страна, выходи! ja ähvarduseks  Hас будет больше! Täna oligi Habarovskis marssimas rekordarv - ca 100 000 demonstranti.

Venemaal peetakse kaugeks ja karmiks piirkonnaks Taga-Baikalit (Забайкалье) (no Kaug-Põhi mõistagi ka), aga kaart näitab, et Kaug-Ida, sealne Amuuri oblast ja Habarovski krai ja linn, on veelgi kaugemal ja Moskvast kaugemal olla ei saagi. Kui sealt lennukiga ja ilma vahemaandumisteta Moskvasse lennata, kestab reis 9-10 tundi. Startides hommikul kell 8, maandute Moskvas ca kell 10 hommikul, sest lend kulgeb läbi ajavööndite koos tõusva päikesega. 

Komsomolsk Amuuri ääres, Nikolajevsk Amuuri ääres, Blagovešensk, isegi Svobodnõi ja samuti Vladivostok toetavad proteste ja korraldavad suuremas või väiksemas mahus demonstratsioone.  Kõigest on näha, et Kaug-Ida on Moskva suhtes vaenulikult meelestatud ja selle meelsuse lätted on üsna kaugest minevikust ja sügavad.

Mind isiklikult üllatas Habarovskis viibides kõige enam, et ühel hetkel sõitis mööda tänavat tramm! Ja ma pidin harjuma mõttega, et seal ongi tänavatel trammirööpad ja täiesti tavapärasel kombel võib linnas trammiga sõita. Kuidagi assotsieerub mul nende trammidega ka kohalike  mentaliteedi sageli ilmnev eripära. Esiteks on sealsed inimesed harjunud küllaltki äärmuslike klimaatiliste tingimustega, kuna suvel on sageli 30 kraadi või enam, taevas on enamasti pilvitu, põuavälk on suvel sage nähtus ja võib silmapiiri kohal kesta tunde, talvel ei ole miinus 30 veel mingi eriline ilm; teiseks on linnas mitu korralikku küngast, mille otsa ronimine nõuab vastupidavust, kolmandaks on osa sealsetest asukatest (võib-olla  geenid) väga passionaarsed; neljandaks on seal inimesi, kes on rohkemal või vähemal määral, otseselt või kaudsemalt seotud või pärinevad küüditatud volgasakslastest, viimaste meelelaad ja käitumisnormid erinevad aga nö "tuumikvenelastele" omastest normidest tuntavalt; viiendaks on seal juba pikema perioodi vältel olnud küllaltki suur protsent protestantlike kirikute liikmeid jne jmt.

Ma ei tahaks olla soovmõtlemise meelevallas, aga näib, et perspektiiv elada senisega sarnases õigusetuses, stabiilselt toimiva ja lõputult jätkuva moskoovia võimu all, sealseid inimesi enam ei rahulda ja nad tahavad sellest vabaneda. Nad on teadvustanud, et paljugi toimuva ja ebameeldiva põhjuseks on elanikest mitte hoolivate, suvaliste, vääritute, varastest võimurite täitmatu kasuahnus.    

Esimese kahe nädalaga on inimesed kogenud, et koos moodustavad nad jõu, mille vastu kreml ja jõustruktuurid otseselt ei julge minna, ning tunnevad selle üle uhkust. Nad kuulutavad  moskooviale, et seisavad juhi eest, kelle nad ise valisid;  aga hea, rahvast hooliva valitseja kuju on midagi, millest on unistanud inimesed ka Siberis ja Volgamaal jm. See tabab kollektiivses alateadvuses väga olulist punkti. Kui moskoovias leiduks vajalik hulk arvamusliidreid, kes tekkinud protsessiga liituksid ja annaksid sisulise panuse, mõtestaksid ja sõnastaksid seda laiemalt, siis mõne nädala pärast seisaksid kremloidid väga tõsise probleemi ees.