Päike paistis, istutasin õuele kingituseks saadud mandlipuu. Pole veel väga puumõõtu, aga kui talve ja varakevade üle elab, siis vb puhkeb maikuus ka mõni õis. Eks hellitan lootust, et saame kinkijatega õitsva mandlipuu kõrval teed juua.
(Pole ka välistatud, et ühel tuuletul päeval, istudes mandlipuu all, liugleb pähe üks õieleht ja sellest saab
millestki gravitatsiooni- ja valguskiiruseülesest.)
Igatahes istutame ja kastame ja näeme.
Mandlipuuga peaks sobima roheline piparmündiga tee.
Sest mandlipuud seostuvad esmajoones Andaluusia ja mauridega. Kui on tahtmine teha midagi keerulisemat, siis võib püüda hankida ja(/või) valmistada berberite teed, mis on omapärane ja meeldiv segu taimedest (münt, tüümian, salvei, sidrunhein, raudrohule sarnased kuivatatud õied ja kes teab mis veel... roosiõisi vist).
Ja selle kõrvale sobib hästi murda pita leiba ja kasta oliiviõlisse.
(Muidugi tahaks rohkem, tahaks kombineerida korraliku bocadillo nagu neid saab nt Barcelonas Ramblasel, üsna Kataloonia väljaku lähedalt, sadama poole minnes paremat kätt Pita inn'ist. Ägedat tänavatoitu tõelisest tänavatoidu urkast. Selle sõna parimas tähenduses muidugi. Klassika. (Mitte võlts ega eputav.) (Nagu restoraniburger vmt.))
Päike ja sinine taevas + mandlipuu meenutavad Vincent van Gogh'i kuulsat maali õitsvatest ja väändunud mandliokstest sinise taeva taustal, see on muidugi ideaal ja sümbol. Ärkamine, elu, uus algus. Aga tal on ka varasem pilt tagasihoidlikumast mandlipuust, see sarnaneb minu puule ja reaalsusele märksa enam. Eks mandlipuidki ole erinevaid.
Kevadeks on mul veel mõned külmakartlike puude istutamisplaanid. Ma ikka teen plaane, sest hea on teada, et vb Jumal naerab nende üle, sest pole ju vaja, et Jumal nutaks, kuna inimesed ei tee plaane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar