Läksin üsna juhuslikult vooluga kaasa ja loen tuttava poolt laenatud Muti Viidingu raamatut. Puhas juhus, et olen kunagi juba maininud, et lugesin Muti (Tartu teemalist) raamatut ja nüüd siis jälle Mutt, keda ma pole kunagi fännanud ja mitmed tema populaarsemad raamatud on mulle tundmatu maa.
Viidingu ümber käib nüüd tõeline tsirkus, kes aga vähegi püüdleb lavale, see ka saab mingil moel kaasa lüüa. Indrek Tarand arvab vist endiselt, et tema ümber on vaimustunud kursuseõed, kes innukalt tema kõnet ja iroonilisi märkusi õhust rabavad... kamoon... Indrek, rahune. Tegelikult on see raamat Mutil üsna õnnestunud. Pole küll lugenud neid väga arvukalt avaldatud oopusi lähimineviku näitlejate ja muude staaride kohta, ei loeks ka Viidingu kohta, kui ta oleks ainult näitleja olnud. Aga kirjanikuna ta aitas jõudsalt oma kaasaegsete meeleolu ja vaimu päästa tontliku kommunismi paine alt.
Ma loodaks, et midagi on raamatu järgnevatel lehekülgedel kirjutatud ka Viidingu ja Rätsepa lavastatud ja mängitud Niagaara kohta, selle tekst ja tegevustik oli neile ilmselt väga oluline.
Juba mõnda aega tundub, et meedias on kõik kuidagi veidralt peegelpildis ja pikksilm on keeratud valet pidi või on midagi veidralt luubi all pandud ja mikroskoopilised kübemed on suurteks kuulutatud jne jmt.
Kui ajalehed kirjutavad USA lennuliikluse seiskumisest (reedel, 13. novembri), siis muidugi pisendavad toimunut ja tegelikult oli lennundus mõjutatud märksa suuremas ulatuses. Ja näha on, kuivõrd tundlik on see oluline valdkond. Meie võimalused lennata on muidugi ahtakesed, aga kui Läänemerel hakatakse laevu tulistama, siis on logistikaga mõneks ajaks siingi jokk. Korrastatud maailm on ikka üsna habras. Kui seadused ja neil põhinev kord kõrvale jäetakse, et hakata uut korda looma, on kätte jõudnud segaduste aeg. Erise ja tema laste valitsemise aeg.
Harjud, harjud, võib olla, et varsti ei tajugi ega pane tähelegi, kui huvitaval ajal juhtud elama. Levivad ja kasvavad kaos ja häving, aga see toimub sujuvalt ja inimene kohastub, tähelepanu hajub ja suur pilt ei püsi koos, värsked uudised nagu uued killud jäävad igal järgneval päeval korraks silma aga tervikuna jääb mosaiigi olemus üksikute nähtuste varju.
Ei hakka kogu valitseva kaose kõiki kilde siin üles lugema, sest siis ei jõuakski kuhugi.
Meenutan vaid viimaseid päevi. Hävitav rünnak Ust-Luga sadamale. Väga lähedal muidugi. Üsna põhjalikult hävitav. Hakkab juba meelest minema. Aga järjekordne näide, et kui mordor kujutas ette, et neil õnnestub külvata hävingut väljaspool oma piire, siis alates mingist tasemest tuleb häving nende endi maale.
Eelmine väiksem kaos lennuliikluses seoses pommiähvarduste lainega. Lihtne, odav ja tõhus, samas kuna midagi ei plahvatanud, siis ehk läheb õnneks ja võetakse leplikult, sest mis ikka teha, hübriid siis hübriid.
"Rahutused," öeldakse märatsemiste kohta, mis levivad Euroopa suuremates linnades. Kas keegi arvas, et ahvirahvas piirdub Palestiina lippude lehvitamisega ja skandeerimisega? Et igasugu punalipud on osa demokraatiast ja euroopalikest väärtustest? Arvas, et pole vaja tähele panna, kui Itaalias, Inglismaal või Prantsusmaal mingid vihased habemikud tormavad ründama neid, kes on julgenud tänavale ilmuda riigilippu kandes? Meil muidugi kõige "edumeelsemad" on avalikult arvanud, et ikka äärmuslik ja natslik on Eesti lippe laulupeol lehvitada. Nagu et täna tantsid rahvatantsu, homme rajad koonduslaagri, või?
Ega üldise ärevuse ja pingestatuse taustal pole võimatu, et mõni hilisnoor satub perega puhkepäeva hommikul ägedasse konflikti, kui ema käseb minna õue vaipu kloppima ning seepeale ema, isa ja õe maha laseb. Siis suundub peaväljakule ja olles veendunud, et keegi teda ei mõista, otsustab valimatult kõiki tulistada.
Ilus linn see Kraków ja tore peaväljak ehk turuplats. Juhtumisi olin seal hiljuti. Odavad lennud ja Eestist läksid paljud sinna pikka nädalalõppu veetma. Lebotasime seal väljakul ja ümbruses, ostsime seda-teist. Just selline koht, kus inimesed lihtsalt istuvad ja puhkavad jalga, ajavad mingit oma asja, veedavad jõudeaega jne. Kohalikud ja turistid läbisegi. Selline kõik on teretulnud õhustik. Vaatasin muidugi selle tulistamise videosid ja näib, et esimene ohver seal platsil oli pikka kasvu, üsna turske noor lühikese soenguga musta riietatud mees, kes mingite väliste tunnuste alusel ei pidanuks tulistaja jaoks ihaldatud sihtmärk olema ning tähelepanu pälvima.
Äärmused, äärmusparempoolsed ja äärmusvasakpoolsed...
mul ei ole paremat lühikest ja selgemat sedastust kui see, mille on kuuldavale toonud Arynne Wexler pealkirja all The left and right aren’t so different ja mis kõlab:
I have to tell you, our sides are a lot more similar than you think. We are really the same because both sides are retarded.
Musta Reede lennupiletite eripakkumistes vaatasin pealiskaudselt ringi, aga midagi, mis oleks peibutav, silmapaistvalt soodne ja hästi sobinuks puhkusereisiks veebruari teisel poolel, ei leidnudki.
Veebruar on ju veel kaugel ja kus me siis oleme, kes seda teab...