Hea orgasmi saladus

panen Postimehe sõsarväljandele iseloomuliku pealkirja 

(vt ka konkreetne juhis video 5. minutil) ja edasi ei pruugi (kui innustusite pealkirjast) lugeda.

Ma ülemäära palju meediat ei jälgi, eriti kirjutavate ajakirjanike omaloomingut. Viimaste puhul tekib mul paralleel väga noore iseendaga, kes ma läksin pärast käikude selgeks saamist ja vähekest mängimist ühe ja teisega sõprade hulgast ja pereringist, julgelt maleklubisse ja juba tahtsin onudega mõne partii teha. Üsna tuntud ja tasemel eesti maletaja istus siis minuga mängima, vaatas mu käike ja üldist mängujoonist, tegi mulle mati ja soovitas minna laste maleringi, et tutvuda malemängu algteadmistega, avangud, keskmäng, lõppmäng, strateegia põhitõed jpm. Enese kiituseks mainin, et  läksingi ja mõne aasta õppisin ja harjutasin seda mängu.  (((Lisaks nö tähtedele sain ettekujutuse ka õigekirjast ja pisut muud tarkust.))) 

Eks muidugi ajalehed ja nende kaasväljaanded ongi 90% mahust proledele ja ossidele; osa avaldatavast teenib eesmärki, et eesti lugeja oleks samas inforuumis idanaabri laiema publikuga (ma oletan, et tsaariperekonnast pajatavate nõretavate lugude ja Vanga ennustuste edastamise jmt osas on ikka mingi äriline kokkulepe ka, et omanikud saavad piiri taga mingit boonust).

Aga asja juurde. Midagi ma pingsalt ei jälgi, aga raske on mitte tähele panna, et üks mu vaieldamatuid lemmikuid, Jürgen Ligi, on muutunud lausa taltsutamatult aktiivseks, muudkui annab intervjuusid ja korraldab komisjonide istungeid. Põhjus on aimatav - rahapesu uurimine kusagil tasapisi jahvatab.

Ei ole need veskid me oma nõrguke prokuratuur ega järelevalve organid, kes teavad põhiliselt seda, mis toimub nende enda majas (või lahendavad mõne olmetapmise, väikse maksupettuse), kuid muu maailma asjus on pimedad, võimetud. Selle liigagi reaalse veski tiibu silmates on siis kesk suve tekkinud selline erutus. 

Konkreetsemaks. Ligi tiraadid finantsjärelevalve ja rahandusministeriumi ja tema enda tublile tegevusele ajal, mil läbi Eesti käis pretsedenditus mahus rahapesu, sarnanevad sellele, kuidas vahel juhtub, et tabatud sarimõrvari kohta räägivad naabrid ja töökaaslased ja kaaskodanikud, et kurjategija näis musterkodanikuna, eeskujuliku pereisana,  ühiskonna  väärtusliku liikmena jne jmt. Nii ka meie süsteeme hinnati rahvusvaheliselt nii kõrgelt jne jmt. Ja me ise kiitsime ka ennast oioioi. Ja Jürgen kiidab veel praegugi. Aga pole veel juhtunud, et soliidses ülikonnas, kalli autoga, alati naeratav ja korralikult muru pügav sarimõrvar pääseks karistusest ja toimetaks segamatult edasi teistele eeskujuks ja ikka heatujuliselt oma rooside ja heki juures. Tuleb uurimise tulemustega silmitsi seista, süüdistuste osas vastust anda ja karistust oodata. Mõnda aega võib me avalikkust ju spinnidega püüda, aga lõpp on ikka sama. Ligile parim, ehkki samuti üsna ränk otsus, oleks määratlus, et ta viibis tahtlikus teadmatuses. Mis sisuliselt on kuriteole kaasaaitamine, rahapesu soosimine. Ja siinkohal rohkem ei tahaks selle asja detailidesse süveneda. 

Kuid alati pakkugem midagi positiivset. Näiteks lootkem ja soovigem, et Ligi ja teised kõige sõnakamad ning ülbe suhtumisega reformarid tõmbuvad poliitikast tagasi ja ehk kusagilt asjalikumate KOV süsteemi reformarite hulgast leitud liidritega saaks see erakond uuesti  mingi hingamise.

Oleks sammuke normaalse poliitilise elu poole. Kuni reformarid ei uuene, seisame ikka punnseisus ja mingeid liikumisi pole loota ka teiste poliitsuguharude juures. Vaid halastamatu aeg võib parlamendi pingilt mõned vanemad olijad ära viia.

Aga... kõlab muidugi paradoksaalselt, aga muutumine kindlustab stabiilse arengu. Ja ühiskonna arengut parema Eesti poole juba nagu hakkaks igatsema. Mingi kisa ja null villa ei asenda seda kuidagi. 

 

Mingit aristokraatia pulli, juba lausa  groteskini küündivat, ikka isad-tütred, emad-pojad, isad, pojad, õed ja vennad ja sülekoerad, mõni üllatus rotka-kepinski ja muinasjutuline sekka eksiv seakarjus lisaks, see on üsna maotu etendus.