PÖFF, Puu ja paast

Vaatasin mõnd PÖFF'i filmi, nt üsna naljakat kasahhide filmi Kollane Kass; oli lahedaid dialooge ja suurepäraselt kujutati üht kindlat liiki vaimset lühilainepikkust. Omanäoline. Adilkhan Yerzhanov on ka varem PÖFFi kavas olnud ja mujalgi festivalidel auhindu pälvinud, küllap tunnustust tuleb edaspidigi. 

 

Päris hea on ka Dinner in America, vb naljakamgi... raske võrrelda. Kollase Kassi puhul jääb õhku küsimus, kas see film on osaliselt parafraas ammusele 1973. a filmile Badlands, muidugi nihkes jne, aga leidub elemente (sama taustamuusika kasutamine jmt), mis näikse sellele viitavat. Vaatasin seepeale Badlandsi ka, vaadatav, tempokas ja terviklik. 

 

Et Läti asjadega kursis olla, tuli vaadata nende sõjafilmi Dveselu putenis/Hingede torm. Kui oleks Eesti-Läti maavõistlus, et kes oma vabaduse eest peetud sõjast parema filmi teeb, siis vist jääksime napilt viiki. 

Kui olla täiesti aus, tuleb mainida, et vaatasin ära ka Eesti, Soome, Hollandi Viimased. Venemaal on terve koolkond, kes teeb selliseid ja karmimaidki filme (muidugi Andrei Zvjagintsev jt, lavastavad kesk kõige lohutumaid Venemaa tööstuslinnu, kolkakülasid jne). Mittelaheda atmosfääriga tegevuspaigad, tegelased tupikus, kõik areneb vältimatu katastroofi poole jmt. 

 

Et aastaring loetakse peagi taas täis saavat, panen siia pildi puust ja mitte igihaljast, oma pildid puudest peab inime ju kuhugi panema.

 

 

Teiseks advendiks olen hea traditsioonilise vanamoelise ja stiilse paastukorra kohaselt jõudnud loobuda lihast ja asunud pillerkaaritama maitsvate kalaroogadega. Soolatud siig, soolatud siiamari, tuurast valmistatud uhhaa, praetud lest. Järgnevalt võib kala jm mereelukaid kasutada risottos, praetud angersäga on hea valik, punase kalaga portugalipärane aedviljadega pajaroog kuskussiga jpm. Nii et tegelikult ei ole liha söömisest hoidumine muidugi mingi loobumine. Tõsimeelseks paastuks tuleb leida harjumus või kaks, milles end pisut piirata. Hea praktilise vaimutugevuse treening.