Optimeeritud post ehk postitus

Nüüd jõudis tume pilv minu kohale ja ehk hakkab sadama. Käisin siin-seal ja Emajõe ääres, juba hommikul oli üsna palav, inimesed tundusid ilma ja olemist nautivat, keegi sportis,

keegi jalutas, mõned jõid kohvi ja sõid kooki. (Üks lause hiljem ikka veel lihtsalt pilves, puudub vihm.)

Eelmise nädala reedel sadas päeval pisut vihma, aga muudel päevadel on ilm olnud väga suvine. Sestap' oli eile natuke kahju vaadata lapsi, kes lilledega koolimajade poole vudisid. Oleks siiski võinud kuni esmaspäevani hõlpu anda.

Tol vihmaga reedel kõndisin väga asjalikult linnas, oli vaja kolleegidega kokku saada ja mõned asjad üle vaadata. Seega jäin ka korraks vihma kätte ja kujunes nii, nagu kunagi hipparid armastasid ütelda, et "vihm peseb juuksed ja tuul kuivatab". Korraks jäin ühes kangialuses ka ootama, et suurem valing vaibuks ja meel oli ikka seal kusagil biitnikute, lõnguste ja hipparite lainel ja tuli meelde, et "ma iga päev käin linnas, kui polekski mul kodu, seal sõpradega koos möödub lõbusalt mul aeg, kui sajab veidi vihma, ma seisan räästa all, käed taskutes mul mõlemad on sügaval" jne. Kui nüüd keegi väidab, et need pole õiged sõnad, siis palun ärge tulge Jääääre poolt lauldud versiooni pakkuma. Ja ma tean veel ühte või kahte sama laulu erinevate sõnadega versiooni. Kui ühte laulupõhja rahvas hakkab laulma, siis muidugi tekib ka rohkemaid/lihtsamaid loriversioone ja umbmäärasemaid variatsioone.  

Näteks aerutad ja mõttes mõmised 

rütmiks mõnda laulukest 

ja jõgi tundub kohe lühem 

ja vool vaiksem.

Niipalju siis pilvedest ja männiokastest. Millest võib kirjutada terve raamatu. Kummastki ühe.

(Väljas mittevahelduv pilvisus ja vihmatus. Avuti lubab Heavy rain soon.)

Järgnevalt midagi proosalisemat ja elulähedast. Igal alal ministrile Ligile anti klotsid kätte ja nüüd ta siis mängib maksudega. 

Ligi ei oska muidugi ilusasti mängida, loobib klotse ja tahab, et ikka valusamalt tabaks. Kõlavate ähvarduste kajas ja igaks juhuks, hakkavad tuhanded, kellel selleks võimalus on, makse optimeerima. Teised samas optimeerivad tarbimist. Käisin Tartu turul, tervelt üks rida oli müüjatest tühi, mujal oli ka hõredalt, ostjaid oli vähe. Läksin turuhoonesse ja pilt oli sarnane. Vaata siis, kuidas maksude tõusud käegakatsutavalt majandust ei edenda. Kes oleks võinud seda arvata?!  Ja kas keegi arvab, et riik kärbib oma kulutusi kuidagi teisiti, kui toetusi vähendades ja kõige laiemalt ühiskonda mõjutavaid kulusid külmutades? (Naer saalis.)

Põhiliselt on kogu pull järjepidevuses. Oskus valitseda ja juhtida. Millal ja kust see omandati? Ikka sealt, kus olid partei ja bürokraatia ja nomenklatuur. Nüüd on see taas sündinud, järjepidevus ei ole katkenud. Ajal, mil tipp-poliitikud lausa pidevalt ja avalikult kuulutasid, et Brüsselist saame raha samal moel, nagu eelnevalt saime Moskvast, laoti tugev vundament sellele ebatõhusa riigiaparaadiga süsteemile. Ja nüüd ei kuule poliitikutelt peale demagoogia enam suurt midagi. Muidugi on see  mitmeparteisüsteemis muutunud pluralistlikumaks kui oli konservatiivse hilisstalinismi aegadel, aga olemuselt pole mingit vahet, kui sõnu kasutatakse selleks, et tegelikkust moonutada või varjata. Suured targad kuulutavad, et enamasti probleem on puudulikus kommunikatsioonis. Mõhõhh. Jajaa. 

PR-iga tripperit ei ravi.

Kärpisin seda teksti

sest arvuti jooksis kinni, lülis välja ja tundus, et siin võis olla midagi sisuliselt ebasobivat. Ju ikka.

Kunagi vist mainisin, et kuulun nende hulka, kes ei ole Pariisist eriti vaimustunud. Ei taha sellega uhkeldada, natuke on isegi kahju, et nii on. Mainin seda muidugi seoses olümpiaga. Olid sellised päevad, et istun arvutis, vaatan mänge, siis teen arvutis tööd, siis vaatan mänge, lõpuks ei teagi, kas see oli nüüd töötamise aeg või spordi vaatamise nädalad. Lahjendatud töötamine.

Eile õhtul olla Vabaduse alleel, või kuidas ta nimi ongi, Jaani nimeline lauljatar rahvale tasuta esinenud! Vot nii, Euroopa! Nägite?! Kuulsite?! Kas neil esineb Jaani?! Ise nägin mõne päeva eest, et hakkas esinema see armeenia poiss, Stepan. 1kord taksos kuulsin 1 tema laulu. Tänav või puiestee või allee oli ikka täitsa autovaba ja nägi välja nagu Tartu Laat 1991 või midagi, mingid telgid, värgid; ja autod ja kaubikud jmt olid kõik pargitud parki. Dialektika. Tartu on galaktika dialektikapealinn. Olla olnud mingi söögi-joogi festival vmt.

Teletöötajale oli Kanal 2 võimaldanud Pariisi kohvikutes maitsta sibulasuppi, konnajalgu ja tigusid. Sibulasuppi ma ikka teen ja olen seda siin korra või kaks maininud ka. Konnajalgadega on sihuke lugu, et no alati kohustuslikult kõlab, et maitsevad nagu kana. Üksikute eranditega, ma ei ole kanaliha sõber. Siis pole ka konnade jalad meelde tulnud, alati on ju alternatiive, mida eelistada. Linnukese pärast ma tavaliselt ei hakka sööma, või siis kellegi teise portsust maitsen, vb. 

Aga siis need teod, mis telenäole ei meeldinud... Olen vist kahel korral neid Prantsusmaal söönud ja olid päris head, aga ma olen ka üsna molluskisõbralik sööja. Teod tahavad sihukest head paksu tumedat kastet, seda ma nüüd teleris ei näinud.

Neid viinamäetigusid on meil ikka seostatud tsistertslastega. Praegu on lähimail teofarme nii Lätis, Leedus, kui ka Poolas. Teovabrikud.

Mungad kadusid siin juba ammu, aga nende teod on jäänud. Üks  asuralasid on mul vahetus naabruses ja kuna teod võeti 1994. aastal kaitse alt välja, siis planeeritav uusarendus langeb peagi nende elupaigale nagu asteroid; siis on neil lõpp nagu tsistertslastelgi.  Pole seal tigudel  enam sellist pulli ja tralli.     👉

Suvilas lõppes kaks aastat kestnud elurikkuse eksperiment; ei pügatud, ega niidetud või trimmerdatud. Õunapuude alla tekkis õunapuuvõsa, marjapõõsad loobusid, muudest väiketaimedest ei jäänud õieti jälgegi. 

Ja sinna olid ümber asunud üsna mitmed lähikonna viinamäeteod. Täiesti vabapidamisel. Närivad vundamendilt ja seintelt krohvi, ju on karpide ehitamiseks vaja lupja.

Veel paar-kolmsada aastat ja ongi maja ära söödud.

Ega tigudel kiiret pole, ei nad torma kuhugi.

Aeglane elu.

 

 

Rohtunud aias

       Mesilastarud tühjad

  Puude all õunad

 

Yanatoom on jälle ajaleheveergudele sattunud seoses mingi postitusega, täitsa bsh-x ja mallu2 läheb kätte ära. Kuvand, ma mõtlen. 

Ise MEP, aga aru pole peas. (Samas vaikselt ta Eesti riigile püüab abiks olla, andis K-le olulisi vihjeid nende KOOS tegelaste kohta, vb oli siin omakasu ka mängus, aga abiks ikka. Ma oletan.)

Yana Toom kandis raha Ukraina armee toetuseks

 Nali muidugi.

Läks juuli mööda ja suht' väheviljakalt. Oli plaanis lugeda veel  selliseid autoreid nagu Javier Marias,  Roberto Bolaño Ávalos ja Javier Cercas, aga pole nendeni veel jõudnud. Uimerdan Balti tragöödiat lugeda, aga sellised raamatud, mis algavad varasemate lapsepõlve mälestuste pikkade kirjeldustega, ei edene mõnikord kuigi jõudsalt. Ehkki on olnud ka erandeid.

Ostsin piletid Itaaliasse ja bronnisin majutuse. Saapa kontsale. Käiks siis ära ka Matera linnas, mis oli 2019 Euroopa kultuuripealinn. Sel puhul oli neil üle linna laiali Dali skulptuuride näitus (võrdle Tartu sürrealistide näitusega). Kunagi ümberasustatud elanikega Matera elatub nüüd peamiselt turismist. Aga neid ei ole seal oktoobris hordidena.

Pole sellist muret, nagu nt jälle võib lugeda Veneetsia kohta. Viimases ei tohtinud valel kellaajal küll valesse kohta sattuda.  Mõne aasta eest kaaluti Veneetsias ratastega kohvrite keelustamist, aga nad ikka ei ole selleni jõudnud.

Mulle käib pidev kohvirataste kõrin ka vahel närvidele, mõistnuksin neid täielikult, kui nad oleks need keelanud.

Viimastel päevadel on kuidagi palju igasugust kiunumist kuulda.

Valitsus ja reformikad püüavad pärast Konjunktuuriinstituudi ettekannet meeleheitlikult ja neile omase matsliku ülbusega seletada, tänu nende targale juhtimisele on Eesti õigel teel. 

Kui mingi aja pärast selgub, et Eesti Vabariik on paks, vaene ja rumal, siis on selles süüdi eelmised valitsused, meie väike turg, Põhjamaades valitsev olukord, Venemaa ja kliima. (Midagi jäi nüüd välja...)

Esitiblunn Toom'ile ei meeldi Untsakate laulusõnad tiblunnide mutta tampimise kohta. Yana ise on küll näiteks selle kohta, et ole saa kuitahes tiblunnimutt, demokraatlikus Eestis võid jõuda nii haljale oksale ja sellise tipp-elu juurde, et õitse seal Brüsselis, käi mööda kaubamaju ja restorane koos kambajõmmi Ždanokaga (kaks tiblunnimutti on jõud!), pea Tallinnas kontorit, mis aitab moskoovia heaks töötavaid teisi tiblasid, keda Eesti rahulikult tegutseda ei lase, väljenda kõige ropemal kombel põlgust eesti vastu, anna moskoovia propagandale abi ja ainest jne. Võiks ju mutta tampida küll, kahjuks me oleme nii kannatlikud. 

Järjekordselt pean ütlema, et aga vaadake iisraellasi. Kui juba laulavad, siis ka teevad.  

  Ismail Haniyeh ja Mohammed Deif'i kannul,

Fuad Shukr'i järel, Hassan  Nasrallah, valmis panna! 

Ja nemad on harjunud, et Iraan või Hezbollah niutsatavad. 

  Täna oli Päevalehes Olga Štraubel päris asjalik 

arutlus nende kolme mordorist päästetud tegelase esinemise kohta, kes arvasid, et sanktsioonid mordorile võiksid lõppeda, ja et orkid on tegelikult kõik ikka toredad ja vaesed kannatajad jne jmt.

Kusagile toimetustesse peaks välja panema sildid, et Tiblade kaebusi vastu ei võeta. Kui toredad need orkid on, oskas Štraube arutleda päris hästi. Vist ta ei jõudnud oma arutlusse mahutada, et orkide püsiväärtused ja nende olemise telg on raha ja vägivald. Halvematel aegadel ninaesine ja sadism. Nende eripärade hulka kuulub mitte õigeusk, millisesse maailma ja kultuuri neid ekslikult on lahterdatud, vaid künism ja algeline individualism. Ning nende käitumismustri määrab orjalik ebakindluse ja alaväärsuse tunde ülekompenseerimine. Kui neile selleks võimalus avaneb.

Pealik on täpselt selline, nagu orkidele meedib - ta on rikas ja karm. Ta lubab endalt paluda. Seega ta on tegelikult hea.

Kui õhtlu on vaba aega, siis uurin pisut lähemalt kunstniku ja kirjaniku Katja Margolise kohta, kes juba mõnda aega elab Veneetsias ja on seisukohal, et pole muud võitlust kremloidide vastu, kui relvaga käes. Tundub muidu ka tark ja andekas inimene olevat.