Kolm postitust tagasi kirjutasin, et kui läheb väga jamaks, siis tuleb minna Lätti. Tabasin, võib öelda, et lausa kuulutasin ette, trendi. Olukorras ja poliitikas toimuvad muutused ennaktempos.

Kaudsed märgid viitavad, et hr T.H. Ilves on end juba Lätis sisse seadnud.
Peagi tekkivale tohutule õllehinna erinevusele viidates räägivad täna Lätti minekust poliitgurud, hallid kardinalid ja majandusanalüütikud.
Väliseksperdid ennustavad Lätile buumi ja õitsengut.

Tartus toimus noorte meeleavaldus Lätti siirdumise loosungi all.

"Lähme lapsed Lätimaale..."   

Kihin ja virvendus

Kui eespool mainisin Heiti Talviku sünniaastapäeva, siis oleks ebaviisakas täna vaikida ja mitte märkida, et täitub  Betti Alver 110! Ei hakka teda tsiteerima, aga pealkirjaks sai kolm viimast sõna tema poeemist Lugu valgest varesest.

KIHIN JA VIRVENDUS
versus näiteks Tõde ja õigus. Või Hälin ja raev. Või Kuritöö ja karistus.

Või Sõda ja rahu.

Liikudes mööda ringjoont punktist A punkti B - vt ka tänaseid pilte Laiuselt (väga Jõgeva lähedalt), kus praegu elavad ja magavad sisalikud.

 Tartu piiskopkonna vaatevinklist ja kitsama geopoliitilise olukorra hinnangust lähtudes oleks Laiuse linnuse niru seisukord ehk koguni rahuldust pakkuv.

 Samas tuleb tunnistada, et määravaks ei kujunenud piiskopkonna ja Liivimaa saatusele mitte tülikas Ordu. "Usupuhastajad" (veel juubelijuttu! 500!) ründasid seestpoolt, moskoviit tuli idast, nagu ikka, "õigustatud nõudmistega" ja "katkenud kannatusega". 

  Propaganda, hübriidsõda, moskoviidi surve ja pretensioonid, diplomaatilised ähvardus- ja meelitusmängud, keskvõimu teeniv "õigeusu" kirik  - need nähtused on nüüd nii "uued", et ei taha kohe uskudagi, et nad ikka olemas on.

Võib-olla ainult pool tuhat aastat vanad.

Ja ikka mõjuvad kellelegi üllatavalt.