See kallas või teine

Puuluubil esimene ja väga hea plaat, esitlused. Pühendustega plaat mul kõlari peal ja tuju hea.

Heinakõrs

"Ma olen sinu unistus,  mis sul on käes, ma olen õnn, ma olen armastus, ma olen Tõnn, üks mõttekangastus..." 

Igati läheb lõbusamaks ja läheb aina valgemaks ja soojemaks ja koguni kirkamaks.

Eesti 200 nime all tehti manifesti. Sissejuhatuse mättamõte - see on uus reaalsus, et Eesti jääb järjest väiksemaks ja vanemaks. No annab lootust. Järgneb sisutu jutt, väljendamaks, et "uus poliitiline liikumine" on kõige hea poolt ja kõige halva vastu, nagu ikka. Vana moodi ei saa jne jmt. Nad tahaksid vedada diskussiooni.

Olemasolevad parteid vaatasid heldinult uut liikumist ja kutsusid õrna häälega "djulesija". Neile meeldis, et manifestiks nimetatud tekstis on kolm korda kasutatud sõna "nutikas". See oli tõesti nutikas.

Lehm ujub mööda jõge. Jõe kaldal seisab kalamees. Lehm küsib kalamehelt: "Kas see on see kallas või teine?" Jahmunud kalamees vaatab lehma ja on sõnatu. Lehm ütleb: "Aaa tegelt mul ükskõik, ma olen nii purjus, nii purjus... " Ja ujub edasi.

Kisub sinnapoole -  parem-vasak, misiganes, vahetpole, kama/kaks. 

Lehm ujub mööda jõge. Kaldal seisab kalamees. Lehm hakkab kaldale ronima. Kalamees vaatab kakerdavat lehma ja küsib: "Kust sina, vaene loom, küll tuled?" "Tõepoolest," vastab lehm ja peatub. "Kust me tuleme ja kuhu me läheme?"

Kes ütleks, et roni mudast välja, loll loom, pärast targutad.

"Ma olen sinu unistus, mis sul on käes..."

 

PS
Kontaveit võitis korralikus mängus selge eduga Venus Williams'it, tore, tegi mõnegi eestlase tuju heaks, ma tean. 


PPS
Ja milline! pühapäevane! ilm! on täna! Kirsid puhkevad! mõne päeva pärast täisõide! 

 花見

Tähendab - tähistame sakura't toreda hanami'ga.

e-remont tulekul

 

Muudkui kirjutasin ja ammu, et meie e-riik on muutumas mulliks, mida rumalad poliitikud puhuvad, täna jõudis Postimees ka juhtkirja tasemel sama tõeni ja ilmus

Juhtkiri: e-riik vajab kapremonti

Pealkiri pealkirjaks. Vastuolud on suurte kõnede ja deklaratsioonide ja manifestide jne jmt ning konkreetsete poliitiliste otsuste põhjenduste vahel. Vastuolud ja mitteloogilised seosed. Et on mingid suured eesmärgid ja kõrged väärtused - aga teisalt jälle konkreetsed tegevused, mis on nendega täiesti vastuolus ja mida põhjendades tuuakse hoopis vaiksema vigina saatel ei tea kust võetud argumente.

Praegu hakatakse esitlema, et e-riik on väga kallis pidada. Justkui ei mäletata enam, et pikalt räägiti kui hea ja odav on e-riik. Et siis on ametnikke vähem vaja jne jmt. Pidi olema ju odavam. Et suurematel ja rikkamatel riikidel on rohkem raha, ei pidanuks meie silmapaistva digitaiplikuse juures midagi tähendama. No ja tehti hooga andmebaase, faile ja programme. Nende hooldamine anti muidugi neile juhtida, kes midagi ei oska ega viitsi, sihuke mõnus sinekuur, nagu Ansipil Brüsselis tehti väiksematele vendadele siin kodutanumal.

Nüüd juba teeme üldrahvalikult äppe ja koolitame digitarku kutsekoolis. Ma näen neid kutsekooli poiste ja tüdrukute tehtud käkerdisi igasugu ettevõtete ja asutuste lehekülgedena küll ja küll. 

Ei viitsi sellest jälle ja pikalt kirjutada, kasutu, targem on verandal päikese käes tukastada. Imet ei sünni, et enne remonti tehtaks korralik diagnostika ja süsteem säetaks tööle nende poolt, kel on korralik ettekujutus sellest, mis on loogika, hierarhiad ja  struktuurid. Saame hakkama ilma selleta või siis kutsume jälle nt rootsi/taani spetsialistid, kes lõplikult kõik tuksi keeravad nagu enamasti.

Liblikas

igapäevane, st tavaline

Täna sündis (ehk koguni ümbersündis, endisest röövikust) minu korteris vanade kreeklaste (eks nad olid kunagi kellelegi ka noored kreeklased) jõejumala Inakhos'e tütre Io järgi  Inachis io'ks nimetatud... liblikas. Eesti keeli lihtsalt päevapaabusilm. 

Tiibadel kenad sini-must-valged silmad.

Tema esimese kohmaka lennukatsetuse luhtumise järel tahtis kass oma lõuad ta ümber kokku lüüa, aga vahejuhtum sai lahendatud ja jõudsime peagi teisele katsele ning õhkutõus õnnestus. 

 Kuna esmalt laperdas see tiivuline ringi koridori
seina ääres, kus tavapäraselt seisab mu ratas, siis

tekib mõte, et röövik jõudis talvekorterisse

jalgrattaga 

sügisel Emajõe äärest, 

kus ma  sageli ju sõidan ja teen vahel mõne pikema peatuse. 

Nojah, igatahes...

Ärge arvake, et ma tean ainult seda, et õhus on lõhnu ja liblikaid... 

Õhus on ka raamhankeid, avalikke konkursse, pakkumusi, aruandeid, minikonkursse jne jmt - aga - ma ei ole veel valmis, et kirjutada raamatut pealkirjaga "Protsess, tulemus - idiootsus".