Ülestähendus

Läbipõlemise teema läks juba ammu moest, ATH hakkab ka juba ammenduma, mis küll köidab saabunud nädalal publiku tähelepanu ja meeli?

Mul on praegu 30 minutit täiesti vaba aega. Kui midagi vahele ei tule. Tuleb siis mingi vahekokkuvõte teha. Viimasest ligi kolmest nädalast.

Tegin kaks ja pool nädalat tööd harvaesineva pingega (ikka kodus ja arvutis ja üleslaadimistega netis selles süsteemis, mille on kutseka poiste firma vähempakkumise korras riigile ehitanud); mõneti vist igavuse peletamiseks. Samal ajal olid minu juures korteris piltlikult öeldes ühes toas hiired, merisead ja kanad ning teised püütonid ja boad; aeg-ajalt said nad keskel kokku, sest meister, kes igal tööpäeval mõned tunnid akend restaureeris, ei viitsinud uksi sulgeda; selle kõige keskel toimus veel üks suhteliselt külalisterohke pidu ja kõik eeltoodu lõppes krooniviiruse põdemisega. Tundub küll, et võtsin selle viiruse vastu üsna külalislahkelt. Tegin restardi.

Krooniviirus käib veel nüüdki umbes korra päevas läbi, tervitab 37.kolmega ja kaob jälle kuhugi.

Töö puhul oli kõige tüütum, et mul oli asutusest, mille töötajaid loetakse kultuuritöötajateks, tarvis saada ühte arvu, kolmest numbrist koosnevat arvu. Ja ootasin seda kolm päeva. Teise meeldetuletuse järel lõpuks saadeti. Kas nad kogu selle aja ootasid palgatõusu või pidasid ametiühingu koosolekuid? Kunagi arvutasin sellise asutuse töötajate tööplaanidele toetudes välja, kuivõrd mina sarnaseid kohustusi täites olen kiirem ehk efektiivsem. Kui ma saadud arvu põhjal võtaksin aluseks kulttöötaja miinimumpalga ja neid arve korrutaks, siis näeksin...   aga rahas pole asi. 

Kui vahepeal pea tundus selge ja mõte näis vabalt voolavat, kirjutasin pika meili ühe raamatu kohta, mille selle tõlke autor mulle enne ilmumist saatis. Sai meili kohta päris palju sõnu ritta, vist 4 või äkki koguni 5 mõtet ka (kui tähelepanekuid mõteteks ei loe, siis vist 3 mõtet). Tõlkija nägi selles kiirelt antud tagasisides osakest tulevikus ilmuvast arvustusest. Mida ma võtan muidugi komplimendina, aga teos on suhteliselt minule lähedasel teemal ja võiks ju proovida, kas saaks teha arvustuse, mis on  raamatust natuke huvitavam. Sama autori üht teost olen varem arvustanud, seega võiksin hakata ennast sel kitsal alal eksperdiks pidama, või mis?

Tööga tõmbasin oma ajukeskused kuidagi tööle ja äratasin üles ja kaudset tulu tõusis sellest nii palju, et ma annan korrapäraselt pähe 1800 punktisele malebotile. Ise ka ei suuda uskuda, et peaks hakkama harjutama 2000 tasemel arvuti vastu. 

Kogu eelnev hooplemine palun kanda krooniviiruse järelmõjude ja tagajärgede arvele. 

Optimeeritud post ehk postitus

Nüüd jõudis tume pilv minu kohale ja ehk hakkab sadama. Käisin siin-seal ja Emajõe ääres, juba hommikul oli üsna palav, inimesed tundusid ilma ja olemist nautivat, keegi sportis,

keegi jalutas, mõned jõid kohvi ja sõid kooki. (Üks lause hiljem ikka veel lihtsalt pilves, puudub vihm.)

Eelmise nädala reedel sadas päeval pisut vihma, aga muudel päevadel on ilm olnud väga suvine. Sestap' oli eile natuke kahju vaadata lapsi, kes lilledega koolimajade poole vudisid. Oleks siiski võinud kuni esmaspäevani hõlpu anda.

Tol vihmaga reedel kõndisin väga asjalikult linnas, oli vaja kolleegidega kokku saada ja mõned asjad üle vaadata. Seega jäin ka korraks vihma kätte ja kujunes nii, nagu kunagi hipparid armastasid ütelda, et "vihm peseb juuksed ja tuul kuivatab". Korraks jäin ühes kangialuses ka ootama, et suurem valing vaibuks ja meel oli ikka seal kusagil biitnikute, lõnguste ja hipparite lainel ja tuli meelde, et "ma iga päev käin linnas, kui polekski mul kodu, seal sõpradega koos möödub lõbusalt mul aeg, kui sajab veidi vihma, ma seisan räästa all, käed taskutes mul mõlemad on sügaval" jne. Kui nüüd keegi väidab, et need pole õiged sõnad, siis palun ärge tulge Jääääre poolt lauldud versiooni pakkuma. Ja ma tean veel ühte või kahte sama laulu erinevate sõnadega versiooni. Kui ühte laulupõhja rahvas hakkab laulma, siis muidugi tekib ka rohkemaid/lihtsamaid loriversioone ja umbmäärasemaid variatsioone.  

Näteks aerutad ja mõttes mõmised 

rütmiks mõnda laulukest 

ja jõgi tundub kohe lühem 

ja vool vaiksem.

Niipalju siis pilvedest ja männiokastest. Millest võib kirjutada terve raamatu. Kummastki ühe.

(Väljas mittevahelduv pilvisus ja vihmatus. Avuti lubab Heavy rain soon.)

Järgnevalt midagi proosalisemat ja elulähedast. Igal alal ministrile Ligile anti klotsid kätte ja nüüd ta siis mängib maksudega. 

Ligi ei oska muidugi ilusasti mängida, loobib klotse ja tahab, et ikka valusamalt tabaks. Kõlavate ähvarduste kajas ja igaks juhuks, hakkavad tuhanded, kellel selleks võimalus on, makse optimeerima. Teised samas optimeerivad tarbimist. Käisin Tartu turul, tervelt üks rida oli müüjatest tühi, mujal oli ka hõredalt, ostjaid oli vähe. Läksin turuhoonesse ja pilt oli sarnane. Vaata siis, kuidas maksude tõusud käegakatsutavalt majandust ei edenda. Kes oleks võinud seda arvata?!  Ja kas keegi arvab, et riik kärbib oma kulutusi kuidagi teisiti, kui toetusi vähendades ja kõige laiemalt ühiskonda mõjutavaid kulusid külmutades? (Naer saalis.)

Põhiliselt on kogu pull järjepidevuses. Oskus valitseda ja juhtida. Millal ja kust see omandati? Ikka sealt, kus olid partei ja bürokraatia ja nomenklatuur. Nüüd on see taas sündinud, järjepidevus ei ole katkenud. Ajal, mil tipp-poliitikud lausa pidevalt ja avalikult kuulutasid, et Brüsselist saame raha samal moel, nagu eelnevalt saime Moskvast, laoti tugev vundament sellele ebatõhusa riigiaparaadiga süsteemile. Ja nüüd ei kuule poliitikutelt peale demagoogia enam suurt midagi. Muidugi on see  mitmeparteisüsteemis muutunud pluralistlikumaks kui oli konservatiivse hilisstalinismi aegadel, aga olemuselt pole mingit vahet, kui sõnu kasutatakse selleks, et tegelikkust moonutada või varjata. Suured targad kuulutavad, et enamasti probleem on puudulikus kommunikatsioonis. Mõhõhh. Jajaa. 

PR-iga tripperit ei ravi.

Kärpisin seda teksti

sest arvuti jooksis kinni, lülis välja ja tundus, et siin võis olla midagi sisuliselt ebasobivat. Ju ikka.

Kunagi vist mainisin, et kuulun nende hulka, kes ei ole Pariisist eriti vaimustunud. Ei taha sellega uhkeldada, natuke on isegi kahju, et nii on. Mainin seda muidugi seoses olümpiaga. Olid sellised päevad, et istun arvutis, vaatan mänge, siis teen arvutis tööd, siis vaatan mänge, lõpuks ei teagi, kas see oli nüüd töötamise aeg või spordi vaatamise nädalad. Lahjendatud töötamine.

Eile õhtul olla Vabaduse alleel, või kuidas ta nimi ongi, Jaani nimeline lauljatar rahvale tasuta esinenud! Vot nii, Euroopa! Nägite?! Kuulsite?! Kas neil esineb Jaani?! Ise nägin mõne päeva eest, et hakkas esinema see armeenia poiss, Stepan. 1kord taksos kuulsin 1 tema laulu. Tänav või puiestee või allee oli ikka täitsa autovaba ja nägi välja nagu Tartu Laat 1991 või midagi, mingid telgid, värgid; ja autod ja kaubikud jmt olid kõik pargitud parki. Dialektika. Tartu on galaktika dialektikapealinn. Olla olnud mingi söögi-joogi festival vmt.

Teletöötajale oli Kanal 2 võimaldanud Pariisi kohvikutes maitsta sibulasuppi, konnajalgu ja tigusid. Sibulasuppi ma ikka teen ja olen seda siin korra või kaks maininud ka. Konnajalgadega on sihuke lugu, et no alati kohustuslikult kõlab, et maitsevad nagu kana. Üksikute eranditega, ma ei ole kanaliha sõber. Siis pole ka konnade jalad meelde tulnud, alati on ju alternatiive, mida eelistada. Linnukese pärast ma tavaliselt ei hakka sööma, või siis kellegi teise portsust maitsen, vb. 

Aga siis need teod, mis telenäole ei meeldinud... Olen vist kahel korral neid Prantsusmaal söönud ja olid päris head, aga ma olen ka üsna molluskisõbralik sööja. Teod tahavad sihukest head paksu tumedat kastet, seda ma nüüd teleris ei näinud.

Neid viinamäetigusid on meil ikka seostatud tsistertslastega. Praegu on lähimail teofarme nii Lätis, Leedus, kui ka Poolas. Teovabrikud.

Mungad kadusid siin juba ammu, aga nende teod on jäänud. Üks  asuralasid on mul vahetus naabruses ja kuna teod võeti 1994. aastal kaitse alt välja, siis planeeritav uusarendus langeb peagi nende elupaigale nagu asteroid; siis on neil lõpp nagu tsistertslastelgi.  Pole seal tigudel  enam sellist pulli ja tralli.     👉

Suvilas lõppes kaks aastat kestnud elurikkuse eksperiment; ei pügatud, ega niidetud või trimmerdatud. Õunapuude alla tekkis õunapuuvõsa, marjapõõsad loobusid, muudest väiketaimedest ei jäänud õieti jälgegi. 

Ja sinna olid ümber asunud üsna mitmed lähikonna viinamäeteod. Täiesti vabapidamisel. Närivad vundamendilt ja seintelt krohvi, ju on karpide ehitamiseks vaja lupja.

Veel paar-kolmsada aastat ja ongi maja ära söödud.

Ega tigudel kiiret pole, ei nad torma kuhugi.

Aeglane elu.

 

 

Rohtunud aias

       Mesilastarud tühjad

  Puude all õunad

 

Yanatoom on jälle ajaleheveergudele sattunud seoses mingi postitusega, täitsa bsh-x ja mallu2 läheb kätte ära. Kuvand, ma mõtlen. 

Ise MEP, aga aru pole peas. (Samas vaikselt ta Eesti riigile püüab abiks olla, andis K-le olulisi vihjeid nende KOOS tegelaste kohta, vb oli siin omakasu ka mängus, aga abiks ikka. Ma oletan.)