Kultuur, poliitika, julgeolek

Tegelikult positiivselt

Eesti püsib mitmete organisatsioonide hinnangute kokkuvõttes madala korruptsiooni taseme näitajate poolest endiselt heal positsioonil. Hea uudis meie ajakirjandusest.

 Hr Must ja pr Jänes

Muidugi rõõmustad, aga vahel tekib nõutu tunne. Sest ei saa aru. Vastaval teemal keegi ei arutle ja ei uuri ja näiliselt teemat ei olegi. Samas tundub mõistatuslik, et kuidas Eesti Vabariik, hoolimata võtmeisikute tegutsemisest (nt igikestev ja kõigi viljatute ebategevuste ema - võitlus suitsetamise ja joomise vastu, mis mitmeid ministreid on nii väga vaimustanud), hoolimata vastutustundetust hoolimatusest (kui vähegi saab, teeme kooli-, pensioni vmt reformi; küll hiljem kuidagi asjad jutti saab), saab toimida tõhusalt ja stabiilselt. Nagu ta paljuski ja üldiselt ju toimib.

Kusagil peavad olema mingid peidetud tegurid, mingi nimetu jõud ja head eeldused, et ametkonnad ja teenistused toimivad. Ehkki eetika ja moraal on sellelt lavalt, kus tegutseb nomenklatuureliit, lahkunud.

Võtkem riigi valitsemine ja erakonnad ning kohalik võim. Poliitilised tegelased: ministrid, ased-abid; linnapead ja ased- ja abid, kantslerid, nõunikud, sekretärid. Ja muud ametnikud koos palgaliste töötajatega.

Selles süsteemis on poliitikud, kes võtavad vastu poliitilisi otsuseid (?). Poliitiline peaks tähendama siis oluliste valikute langetamist, kõige üldisemat suundumust, strateegiat. Üldiselt seda, mida enamasti töötavad välja spetsialistidest töögrupid. Jätame need "poliitilisi otsuseid langetavad poliitikud", keda ei tahaks (nt pädevuse põhjal) iseloomustama hakata. Loodame, et sisuliselt valmistavad poliitikat ette pädevad isikud. Ehkki nende kaalukat arvamust eriti sageli ei kuule.

"Alati teie teenistuses" ja pidevalt riigitööl

Järgnevalt ilmneb riigi ja OV süsteemis nõutuks tegev kaadrivalik alumistel astmetel. Samuti nagu sihtasutustes, nõukogudes jm. Silmatorkavalt ja ebameeldivalt palju favoritismi/favouritismi ehk eesti keeli pakutud soosiklust kõigi selle alaliikidega nagu näiteks  (vabandan) nepotism (võib tõlkida onupojapoliitika) ja  cronyism (tõenäoliselt meil levinuim vorm) (võib tõlkida sõbrapoliitikaks?) (mitte segi ajada mõistega kronism 😬). 

No heakene küll. Väike ühiskond, võrgustikud ja eks kõik on kuidagi seotud. Las olla isad-emad ja lapsed koos saadikud ja mõni olgu ajuti minister ja keegi kantsler. Mis siin ikka teha.

Nagu põgenikud on paratamatus, nii on viletsal ajal paratamatud ka perekonnad, kes redutavad saadikutoolidel, erakondade ametites, riigiasutustes, mõne eesti rahva või meie linna asutuse juhi kohal. Normaalne korruptsioon. Saavad ju kuidagi hakkama. Mis sellest, et pole kõige andekamad, kõige haritumad, kõige pühendunumad. Teised võivad olla ülekvalifitseeritud, juhtimiskogemuseta, konfliktsed jne.

.

Ja siis järgnevalt, pisut madalamal astemel...  Hakkab poliitiline juht nimetama pooljuhtivate ametikohtade teenistujaid. Toimetab konkursi komisjonis. Kõik ikka "teadmiste põhiselt" eksole. Et kes keda teab.  Ja algab see, mida võib nimetada ülalt alla nõrguvaks rumaluseks. Juht (ametikoha poolest) ei nimeta vahetuteks alluvateks neid, kes võiksid teda ohustada osutades ebakompetentsusele ehk ebapädevusele ("kombendentsus" hr. Vähi ja koonderakonna keeles). Ja selline nimetamine, ebapädevale juhile ohutute nimetamine, hõlmab vahel mitu astet allapoole.

JA JÕUAMEGI PÕHIKÜSIMUSENI, MILLELE POLE AMMENDAVAT SELETUST - KUIDAS ON VÕIMALIK, ET KOHATI ON MINGEID TOIMINGUID TEHES VÕIMALIK KOHATA AMETNIKKE, KES ON ASJATUNDLIKUD, TÕHUSAD, VIISAKAD, INIMLIKUD JA VASTUTULELIKUD? 

Olen paljude sellistega kokku puutunud. Ilmselt on neil selline kultuur ja kodune kasvatus. Lisaks ka mingi metapatriotism. Selline vaikne, loomulik. Võib-olla kellelgi koguni kõrgemad väärtused.

Seda eelviimast ei saa olla ühelgi kõrgemal või madalamal võimupositsioonil toimetaval ebapädeval nomenklatuuri tegelasel, korruptiivse kaadripoliitika viljal. Sest riigi ja tegelase huvide vahel on põhimõtteline konflikt.  Ja mööda seda loogilist rida edasi liikudes jõuame järelduseni, et erakondade (ühelt poolt) ja riigi ning ühiskonna (teiselt poolt) huvide vahel on üsna tõenäoliselt konflikt. Mis on ju küllaltki banaalne järeldus ja kindlasti enam kui oletus. Väga tore; aga ilge jama.

L. Meri Tallinna Lennujaama WC-s

(Võib-olla peaks asju seletama lihtsamalt ja kujundlikumalt. Et Lennart Meri Tallinna lennujaama WC-d on tõesti praegu tipp-tasemel, aga kahjuks lende väljub sealt vähestesse sihtkohtadesse ja piletid neile lendudele on kallimad kui lennud teistest lähikonnas asuvatest lennujaamadest, olgu siis Riiast või Kaunasest või Vilniusest, nagu muidugi ka Helsingist. Head inimesed, kes nii lahedad tualetid tegid.)