Teine külm sõda

Täiskuu ja rahutus(ed), kukk ja äratus; hiina sõjatarkused, jõgi, vaenlaste laibad ja haigur

Saksa noortel oli möödunud päevadel Hamburgi tänavatel pidu laialt. Võtsid punased lipud ja suusamaskid ning tegid mürtsu. Ajalehed kirjutasid, et pandi põlema Porschesid, aga videodelt on näha, et pandi valimatult iga masin, mis juhtus jõukude teele jääma. 

(Punalippude ja antiglobalismi asjus peaks tegema selgeks olulise detaili. Saksamaal kuulsin naiivsete üliõpilaste selgitusi, et käivad vasakpoolsetena protestimas ja laamendamas, sest kui sealt kinni võetakse, siis CV-s ei mängi see mingit rolli. Aga märge, et oled seotud parempoolsetega, tõmbab edaspidi karjäärile kriipsu peale.)   

Kalev Stoicescu (Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest) avaldas täna Postimehes üsna hea lühiülevaate Venemaa vastasseisust läänemaailmaga. Pealkiri (soovimatu ja vältimatu kurnamissõda, pauguga lõpus) on minu arvates mõneti eksitav (aga ega tea, kas sellise pani autor või toimetaja, viimased kipuvad neid leiutama).

Vastasseis, nimetagem seda Teine külm sõda, võinuks olla välditav.  Aga see on väga lihtsatel põhjustel  just nimelt soovitud, kremli poolt suurte jõupingutustega valla päästetud. Osaliselt muidugi siirast soovist võtta revanš Esimese külma sõja eest. Häbistava kaotuse eest, Liidu lagunemise eest. Uskuda ja/või mängida, et Moskoovia on ka äge nagu USA. Teisalt on see hea  köitmaks Vene alamate tähelepanu. Sest Vene valitsejad on ammu jõudnud tõdemuseni, et väga kurvalt lõpetab see, kes püüab rahvast õnnelikuks teha, rohkem vabadust ja suuremat heaolu pakkuda. Sellisele hukatuslikule teele Putin muidugi ei asu. Kui rahvas ei pea enam igapäevaste muredega rinda pistma, hakkavad mässama.

Põhiline, mida artiklis ei olnud (ega kõik mahugi), on Teise külma sõja ajaks muutunud olukord, kus varasematest sotslaagri riikidest ja N Liidu vabariikidest on ümber Venemaa tekkinud tsoon, millega kreml on suhted lootusetult ära rikkunud. Kui Poola ja Balti riikide, lisaks veel võib-olla Horvaatia ja Montenegro jt, ning lõpuks veel Ukraina suhted USA-ga tihenevad ja süveneb koostöö sõjalises plaanis, gaasitarnete osas jne, siis toimuvad päris olulised nihked. Moskva eriliselt andetu välispoliitika on muidugi põhiline tegur, mis need arengud on esile kutsunud.

Tuntavad nihked geopoliitikas (ei tahaks kasutada seda sõna) ja hoiakutes-mentaliteedis. Kui USA ja Kanada lähenevad Ukrainale, ei saa ka Itaalia või Austria teha nägu, et Ukraina asub teisel planeedil. Nihked toimuvad. Külm sõda on nii majanduslik, kui ka vaimsel tandril peetav võitlus. Ja tuletagem meelde, et Ukraina on moskoviidile teine Afganistan, tegelikult isegi palju hullem kui oli Afganistan.

Aga Eestis hakkab selgeks saama, et Savisaar lahkub lavalt. Küllap Toom teab, et keegi ei oota enam Moskvasse Edgarit, ei karkude ega ratastooliga. Pole kiita see idanaabri suhtumine veteranidesse.
 Küllap on  vastavad failid juba üle vaadatud ning mõned veel 80ndatel värvatud tegusad tüübid üles otsitud ja  etturid ning vigurid tõstetakse juba  peagi apoliitilistelt kohtadelt poliitilistele.