Paljugi on vana siin päikese all,
aga midagi (väikest) uut vahel ikka tehakse
Ukrainas vändati film КРУТИ 1918. Algselt pidi kinodes
esilinastuma möödunud detsembris, uue kava kohaselt
tuleb välja 7. veebruaril. Sõjafilm, sarnaselt meie Nimed marmortahvlil filmiga, on rõhk verinoortel oma riigi eest võidelnutel, lisaks muidugi armastuslugu, -kolmnurk.
Lätlased teadagi tegid samal teemal filmi Riia kaitsjad. Kas Eesti kinodes ukrainlaste filmi näitama hakatakse, ei julge oletada.
Kruti jaama juures 29. jaanuaril 1918 toimunud lahingus võitles 4000 punaväelase vastu 400 Ukraina Rahvavabariigi kaitsele asunud võitlejat, peamiselt õppursõdurid.
Milliste poliitiliste mängude taustal püüdis Ukraina 1918.-1919. aastal iseseisvuda, seda võib lugeda nt
T.Snyder'i raamatust Punane prints.
Ei olnud rahvusvahelises poliitikas sel ajal midagi ilusat, õiglast ega moraalset, polnud seda ka 20 aastat hiljem, ega ole ka nüüd. Hübriidne, kohati soe või kuum ja kohati külm sõda laieneb erinevatele mandritele.
Kui Ukraina presidendi ja parlamendi valimiste tulemusel selgub, et Ukraina jätkab arengut Euroopa suunas, siis paistab see Kremli vaatenurgast kaotusena ning agressioon tõuseb uuele tasemele. Aga Euroopa suudab käituda nii, nagu toimuks see kõik kusagil Kagu-Aasias Malaisia ja Ida-Timori vahel.
Meil on 31. jaanuaril Paju lahingu 100. aastapäev. Võitsime sõja ja sõlmisime rahu. Poleks võitnud, poleks saanud rahu sõlmida. T.Snyder'i raamatust Punane prints.
Ei olnud rahvusvahelises poliitikas sel ajal midagi ilusat, õiglast ega moraalset, polnud seda ka 20 aastat hiljem, ega ole ka nüüd. Hübriidne, kohati soe või kuum ja kohati külm sõda laieneb erinevatele mandritele.
Kui Ukraina presidendi ja parlamendi valimiste tulemusel selgub, et Ukraina jätkab arengut Euroopa suunas, siis paistab see Kremli vaatenurgast kaotusena ning agressioon tõuseb uuele tasemele. Aga Euroopa suudab käituda nii, nagu toimuks see kõik kusagil Kagu-Aasias Malaisia ja Ida-Timori vahel.
Nii püüavad ka ukrainlased samm haaval vaenlast maalt välja tõrjuda. Nagu kirjas alljärgnevas tekstis:
«Ми забираємо нашу землю назад. Повільно. Не кіпішуя. Кілометир, два, пятсот мерів»
(Kes ikka ukraina keelt oskab... eksole, ehk on lihtsam venekeelses tõlkes)
Мы — забираем нашу землю обратно. Медленно. Не кипешуя.
Не летя на вороном коне. Километр. Два. Пятьсот метров. Лопата. Новый блиндаж. Новая позиция, новый вид в бинокле. Грязь. Ветер. Ломающиеся машины.
Шаг за шагом. Собрались — шагнули — рассыпались — вкопались. Утвердились. Подняли флаг. Убили всех, кому он не нравится. Наладили быт, накатали дорогу, нагрели баню, помылись, сидим, курим, трындим с малой по телефону, ленты набиваем, ржем. Норм. Опять собрались. Опять шагнули...
Ja Ukrainas avatakse memoriaale neile, kes on langenud viimasel viiel aastal oma maad kaitstes.
"Kui me reedame Ukraina, siis oleme järgmised," ütles Leedu president.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar