Стратегии против страха в России и за ее пределами
Teiste hulgas esinesid ka Francis Fukuyama ja Aleksei Navalnõi. Ettekanded ja kahe nimetatu vaheline diskussioon on YT kättesaadavad Boris Nemtsov Foundation kanalil. (Peale loetud vene tõlge on küll üsna häiriv ja kehv.) Foorumi teemad on huvitavad ja mitme esineja kohta võib öelda, et kui on huvi Venemaa vastu, siis nende seisukohti tasub teada ja nende analüüsid pädevad.
Praegu toimub ka Riias koverents, mille nimi näikse olevat The Rīga Conference. Osa aega pühendati (Postimehe blogile tuginedes) populistide siunamisele, kas populismi mõiste defineeriti, pigem vist mitte. Sellises võtmes veeretatud jutud pöörlevad ikka ümber punktide nagu: populiste valivad maapiirkondade elanikud, õnnetud luuserid maksavad eliidile kätte, populistid kasutavad ära ja rõhutavad identiteeti (seda oskavad rääkida Fukuyama viimase raamatu põhjal) jne. Põhiviga on, et populismi mõistel tavaliselt sellistes sõnavõttudes sisu puudub. Ja suhtumine maapiirkondade elanikesse on vahel peaaegu rassistlik.
Kirjanduse Nobelid anti Peter Handkele ja Olga Tokarczukile. Esimest on meil tõlgitud vähe, ehkki tema 1967. aastal kirjutatud näidend Kaspar ilmus meil LR-is juba 1970. aastal. Teise osas on Hendrik Lindepuu hoolitsenud, et kolm tema raamatut on eesti keelde tõlgitud. Kahju, et Lindepuu ei saanud Tartu linnakirjanikuks, ehk mõnel järgneval aastal see siiski juhtub.
Kirjanduse Nobelid anti Peter Handkele ja Olga Tokarczukile. Esimest on meil tõlgitud vähe, ehkki tema 1967. aastal kirjutatud näidend Kaspar ilmus meil LR-is juba 1970. aastal. Teise osas on Hendrik Lindepuu hoolitsenud, et kolm tema raamatut on eesti keelde tõlgitud. Kahju, et Lindepuu ei saanud Tartu linnakirjanikuks, ehk mõnel järgneval aastal see siiski juhtub.
Türgi väed tungisid kurdide kontrolli all olevale alale Süürias. Kaastunne ja sümpaatia kurdide vastu näib maailmas olevat üldine. Ja samas on üsna kindel, et keegi ei võta midagi ette, et kurde kaitsta. Ja Türgi kavatsus vallutatavale alale asustada Süüria põgenikud Türgist, on tegelikult üks võimalus sõnastada Türgi kavatsus korraldada Rojava ala etniline puhastus. Kuuldavasti on kurdidel esialgu piisavalt tõhusaid tankitõrjerelvi. Mis kahjuks ei päästa kahurite kaugtule ega pommitamiste eest. Seega on võimalik, et mõni järjekordne linn muutub varemeteväljaks.
Muidugi võib süüdistada, et probleemi juured ulatuvad Sykes-Picot kokkuleppeni, mis sõlmiti 1916. aastal. Ja kõik segadus ja jamad on kolonialismist tingitud ning küll oleks araabiamaades õnne, kui Lääs nende asjadesse ei sekkuks. Aga võib ka tõdeda, et Lähis-Idas ongi piirid pidevalt muutuvad ja nihutatavad. Me näeme muutuvaid piire ka Kaukaasias ja isegi Ida-Euroopas. Enamasti neid muudetakse jõuga. Kas ja kellele kehtivad rahvusvahelise õiguse normid, mis justkui välistavad taolise võimaluse? Milline on karistus?
Ja muidugi ähvardab Türgi Euroopat 3,6 miljoni Süüria põgenikuga. Huvitav, mida EU teeks, kui Türgi neil inimestel tõepoolest võimaldaks piiri ületada?
Mida õpetab indiaanlastega juhtunu ajalooline kogemus, kui nad kaotasid terve mandri? Et olla võivad seadused, olla võivad poliitikud, kes asju arutavad ja kõik võib olla, aga kui ei ole piisavalt tugevat jõudu piiridel, siis sissetungijaid ei peata miski.
Ja muidugi ähvardab Türgi Euroopat 3,6 miljoni Süüria põgenikuga. Huvitav, mida EU teeks, kui Türgi neil inimestel tõepoolest võimaldaks piiri ületada?
Mida õpetab indiaanlastega juhtunu ajalooline kogemus, kui nad kaotasid terve mandri? Et olla võivad seadused, olla võivad poliitikud, kes asju arutavad ja kõik võib olla, aga kui ei ole piisavalt tugevat jõudu piiridel, siis sissetungijaid ei peata miski.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar