Läinud on päris mitu kuud 6. jaanuari postitusest, kus ma kuulutasin, et ega prigožin väga pikalt ei ela ja nüüd saigi tema särav tähelend lõpu. Primitiivset olendit nagu xyiloo on, juhivad hirm ja kättemaksuhimu. Lisaks veel aastatega välja kujunenud sarimõrvari käitumismuster. Tema lähikondsete ja st alluvate seas on tüübid, kelle vaimne võimekus piirneb üsna käpardlike mõrvade organiseerimisega ja sellega nad oma positsioonil püsimist õigustavadki. Sihuke jõuk, mis sobiks tegutsema kuhugi vangilaagri barakki või vene sõjaväe kasarmusse. Agressiivsed, julmad ja arad alaväärsuskompleksiga pätid. Kadunuke oli muidugi sama masti tegelane, mõnevõrra ehk ehedamgi ja pidi oma lõpu leidma nii Freudi kui Jungi järgi. Sest ega xyilool meelest ei läinud, kuidas ta wagnerlaste mässu ajal plagama pani ja kogu "õukonna" nähes lidus kord vasakule ja siis jälle paremale otsides ohutut peidupaika. Pole veel lugenud, mida eksperdid ja analüütikud sel teemal kirjutavad, aga vist ei viitsi ka. Kui orkid isekeskis erinevatel põhjustel üksteist jätkuvalt ja rohkem tapavad, siis mis saab kellelgi selle vastu olla.
Kultuur, poliitika, Eesti, maailm, inimesed, linnud, veidrused, minevik ja tänapäev ja homne - neist ja nende võimalike kombinatsioonide hulgast tehtud valik sõnas, pildis ja muus muusikas.
Translate
neljapäev, 24. august 2023
Gena potsatamine
kolmapäev, 23. august 2023
Aeg maha võetud
Lõpuks sain eelmisel suvel ostetud kummipaadi sel nädalavahetusel vette lasta. Pumpamine võttis 20 minutit ja hiljem õhust tühjaks laskmine natuke vähem. Järvel triivida oli päris tore, isegi siis kui pisut sadas, vb aga eriti siis kui sadas. Vihm ikka langetab pinget ja maandab stressi, imho.
Viimaste kuudega olen kõik nipid, millega end vormis hoida ja püsida aktiivne ning töövõimeline ja ikka positiivne jne jne, ära kasutanud ja nüüd peab lihtsalt puhkama. Põrgusse see protestantlik tööeetika.
Võtsin reisikotist välja pooleli jäänud Dahli Minu onu Oswaldi, hakkan lugema ja ei liiguta enam lillegi.
Lisaks on mul tuura steigid ja nende ainus õige valmistamisviis on kalasupp (või marineerimine, aga mõlemat võib teha üheaegselt). Niisiis teen täna EV parima uhhaa ja mingit poleemikat sel teemal ei tasu algatada.
Kala, kartul, sibul ja maitseained.
Ongi kõik. (Kui keegi arvab, et porgandi lisamine muudab selle roa maitsvamaks, siis palun väga, minge ühiskondliku toitlustamise asutusse ja makske supi eest lisaks ülepakutud hinnale ka kõik maksud ja kaudsed kulud jmt ja head isu.) Reedan siiski ühe saladuse - ma praen sibulad enne supi sisse lisamist ära, sest keedetud sibulat ma eriti ei taha. Aga üldiselt uhhaa olemus seisneb selles, et kalamees läheb püüdma, võtab paar kartulit ja sibula kaasa, natuke soola pipart ka tasku, kes siis ikka keelab paari kartulit ja sibulat, eksole, püütud kaladelt lõikab pead maha, sisikonna viskab minema, paneb pead lõkkele potti, hiljem kartuli ja siis sibula,voilà.
Homme on Ukraina iseseisvuspäev. Võimalik, et selle tähistamiseks korraldavad nad Mordorile suurema droonirünnaku. Sihtmärke on ju küllaga.
Mis ise alla ei kuku, tuleb alla lasta; mis ise põlema ei lähe ja ei plahvata, tuleb õhku lasta ja põlema panna.