Nelipüha

ja Eesti lipu päev

on täna. Vatikanis peeti Püha Peetruse väljakul päris lustaka kavaga missa. Tähistati 50 aasta möödumist katoliikliku karismaatilise uuenemisliikumise algusest. Leedulased olid silmatorkavalt esindatud, nende lipp ja LITHUANIA silt olid esimeses reas. 

Seoses palava ilmaga oli palju värvilisi päiksevarje. Kõige rõõmsam noot oli teenistuse järel, mil mudilaskoor laulis sümfooniaorkestri fono saatel Vivaldi Gloria't. Suutsid märgatavalt eristuda kõigist varasematest esitustest. 

Kui otsida paralleele, sarnasusi, võrdlusi ajaloost või siis Piiblist, on viimasel ajal kasvanud segadust, olgu näiteks lepingutest lahti ütlemistes, normide eiramises või täielikus kaoses, mis valitseb infoväljal, sobilik nimetada Paabeli segaduseks. Keeled sassis, ehk siis sõnad muutunud väärtusetuiks, tõeseid sõnumeid ei ole võimalik edastada. Nelipühadega on seotud erilise ande omandamine - vallata universaalset keelt või erinevaid keeli, mille said apostlid, mis on eelnimetatud segaduse vastand. Kui see vaid mingil moel taas juhtuks.  

Püha Frantsiskuse järgi pole keelteoskus muidugi ülim rõõm (vt nt http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19340222.2.6), aga tema poolt pakutava ülima rõõmuga lähiaegadel vaevalt, et kitsaks läheb.

Ja miks ma ei kirjuta Eesti lipu päevast? Sest Eestis on täna väga üksikutel majadel lipud heisatud. President tahaks sellel teemal võib-olla jutluse pidada, aga mina ei kommenteeri.