Pole päris kindel alguspunkti osas, 

lõpp-punkti ka ei tea, 

aga tean kus hetkel asun.

Ärkan tahtmatult enne koitu ja sean valmis pikemaks sõiduks. Öise pimeduse viimane tund, valmistan kohvi, süütan sigareti. Tume kohv aurab jahedas köögis, suits keerleb lambivalguses. Ka vannituba on jahe, keeran vee soojemaks. Kui valan teist korda kohvi, hakkab juba valgenema. 

Õues on udu ja inimeste piirjooned tänaval paistavad hajusad, harjunud vaade majadele, taradele ja laternatele tundub võõras.

...

Maantee kulgeb laskudes ja tõustes, küntud ja kündmata põldude vahel, läbi metsatukkade, üle vihmadest paisunud jõgede.

Piimjas udus näen

Lehtede kuld ja purpur

Varjul pilgu eest

Jõuan kohale, istun kaldapingil, vaatan jõge, kauget vastaskallast ja sillal toimuvat liiklust. Päev on algamas. Aur kerkib, hajub jõe kohalt ja haagib end lahti pilveks. Kõrvalpingile on keegi võõrkeeles kirjutanud kuus rida. Luuletuse igatsusest. Värsiread on pikad, võib-olla heksameetrilised. Kellegi odüsseia ja peatuspaik.

...

Sinihall taevalaotus mõraneb pilvedeks. Läbi lipsanud päikesekiirtes värvub osa pilvi kollakaks või punakaks.

Inimtühi rand

Liiva tänavatele

Mere poolt toob tuul

Tänaval on jalutajad koerte või lapsevankritega. Söögikohta siseneb grupp hiina turiste. Pargiservas kaklevad noored varesed, jalutaja kummardub ja korjab murult kaks kastanimuna.

...

Loojangut pole näha, silmapiiril sulanduvad meri ja pilveviirg, hall õhk tõmbub tihedamaks.

Hämaruses seisavad bussid reas, üks bussidest lahkub. Einelaua uks avaneb, kaks inimest väljuvad ja pöörduvad erinevatesse suundadesse. Tuulepuhangus kergelt sahisedes kooldub mere ääres pilliroog, liivaterad teevad vahepeatuse murul lebavatel lehtedel.

Pilk püüab esitulesid ja tagatulesid, valgustatud aknaid, laternate valguslaike.

俳文