Eile oli Läti Vabariigi iseseisvuspäev

Harjutan pimeduse pildistamist. Sellel on kaks eripära: esiteks pole midagi  näha, teiseks - pimedus on peamiselt eravaldustes, avalikud alad on valdavalt valgustatud.

Iseseisvuspäevaks

lätlastele palavad tervitused ja õnnitlused. Lehtedes  seda eriti ei mainitud. Aga viimases Eesti Ekspressi juhtkirjas Erik Moora oli taibanud, märganud ja kirjutas, et Lätis on asjad sise- ja välispoliitiliselt nõnda hästi, et me võiks neid kadestada. Jõuab kohale aeglaselt ja tükati, aga ikkagi, tubli! 

Ei usu, et nende eeskuju võetaks meile abiks ja see midagi muudaks, aga pikas perspektiivis töötab ärkamine ja teadlikkus siiski ikka Lätiga ühinemise kasuks, Eesti mägipiirkonnad oleksid rõõmsad taastatud raudtee ja heade lennuühenduste üle. 2024. aastal võiks Tartul taas olla oma piiskop ja Euroopa kultuuripealinna hetkel sisutu kuid pseudoeksistentsiaaldepressiivse slõugani saaks  asendada millegi tõelisema ja elujaatavamaga. Lisaks oli eile õhtul ERR-i parimas saates Plekktrumm lätlanna, Ilze Talberga, kes õpetab läti keelt Tartu Ülikoolis; vt https://kultuur.err.ee/1004491/ilze-talberga-latis-ei-ole-pingviinide-paraadi

Muidugi peab mu lemmikteema juures kindlasti mainima, et Issanda huumorimeel on hea, kuna EV endisele presidendile Ilvesele, kes kohe oma esimese ametiaja alguses ütles äärmiselt arrogantselt, et Eestil (mis olla Põhjamaa) pole midagi ühist Läti ja Leeduga, andis Issand läti naise.

Siinkohal muudan teemat, läheb igavaks, pole ka eriti südamlik. Teid on hoiatatud.

Viimase Eesti Ekspressi enneolematust megaloost inspireerituna tahaks pisut peatuda sel va rahapesu teemal. See on muidugi homeerilise naeru koht, kui kõik nii püüdlikult seletavad, et ajad viis või 10 aastat tagasi on nii kauge minevik, et sel ajal oli kõik hoopis teisiti. Justkui 

"Far back in the mists of ancient time, in the great and glorious days of the former Galactic Empire, life was wild, rich and largely tax free." jne Aga "...In these enlightened days, of course, no one believes a word of it." Nõnda kirjutas Douglas Adams.

Ja veelgi õpetlikku lugemist sel teemal leiab muidugi meie hallide (kuldsete) aegade valitsuse (siis kui valitsus oli veel päris valitsus, tark ja stabiilne, äärmiselt kompetentne ja tegus 😸) pressikonverentsi stenogrammist 2. november 2006 (oi aegu ammuseid!).   Valitud tsitaate:

Andrus Ansip:

"Veel oli täna päevakorras rahapesu käsitlev punkt ja sellest räägib rahandusminister meile pikemalt. Ajakirjanduses on juba juttu olnud, et Lätis on rahapesijate elu läinud väga raskeks ja on avaldatud kahtlust, et kui Lätis enam ei saa, et siis Eestis võiks saada. Aga ma olen päris veendunud selles, et Eestis ei ole mõtet üritadagi raha pesta. Aga sellest räägib Aivar Sõerd pikemalt. Aitäh!"

 Juhataja
Ja palun, rahandusminister.

Aivar Sõerd:

" Aitäh! Tere ka minu poolt! Kuni eelmise aastani oli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine siseministeeriumi koordineerida ja vastutada, alates eelmisest aastast korraldab selle tõkestamise alast tegevust rahandusministeerium. Selle tõkestava tegevuse vormiks on valitsuskomisjon, mis esimest korda kogunes selle aasta suvel ja alustas tegevust. Sellel komisjonil on neli põhisuunda. Kõigepealt siseriiklik koordinatsioon. Komisjoni kuuluvad erinevad jõustruktuurid: kaitsepolitseiamet, keskkriminaalpolitsei, maksu- ja tolliamet, finantsinspektsioon, aga ka pankade esindajad ja erinevate ministeeriumide esindajad. Teine oluline suund on nõukoja asutamine. Tegelikult üks suur probleem ongi see, et kuigi Eestis on sellele teemale tähelepanu pööratud – nagu ka peaminister mainis, ei ole Eesti kaudu mõtet üritada –, on üks probleem kindlasti see, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse subjektid ehk siis pangad eelkõige, aga ka muud eraõiguslikud isikud on üsna vähe teadlikud oma kohustustest ja rollist, mis nad peaksid täitma. Ja kui vaadata andmeidki või teatisi, mis subjektid on alates 99. aastast rahapesu andmebüroole esitanud, siis põhiline osa nendest rahapesu kahtlustega tehingute teatistest on tulnud pankadelt. Alates 99. aastast 7000 teadet." jne

"(...) Läti võttis rahapesu tõkestamise üheks tähtsamaks prioriteediks juba 2004. aastal. Samuti moodustati valitsuskomisjon, mida asus juhtima koguni peaminister ja Lätis suleti 250 tuhat kontot, mille kaudu ebaseaduslikult raha liigutati. Nii et Läti on selles vallas edu saavutanud. Seda näitas ka Euroopa Nõukogu ekspertkomitee MONEYVAL poolt läbi viidud järelhinnang. Ja tõesti, kui nüüd Lätis on see tegevus tehtud oluliselt keerulisemaks, siis loomulikult kanduvad riskid teistesse riikidesse. Aga ka Eesti on rahapesu tõkestamiseks väga palju teinud – töötavad institutsioonid, finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja on olemas reeglistik, seadused." jne

Küsimused

 Arkadi Prisja¾nõi, Interfax
"Mul on üks küsimus härra rahandusministrile. Suvel, nagu on teada, käis siin Venemaa keskpanga asepresident Andrei Kozlov ja ütles, et Eestis on väga suured probleemid rahapesuga. Kas tema andmed on võetud arvesse selle komisjoni töös, millest te praegu rääkisite?"

Aivar Sõerd:
"Aitäh! See on väga asjakohane küsimus ja loomulikult eelkõige on nende juhtumitega tegelenud finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja loomulikult komisjon neid asju arutab. Aga ma võin küll öelda, et Eestis krediidiasutuste poolne rahapesu andmebüroo teavitamine toimib. Nendele teatistele rahapesu andmebüroo, finantsinspektsioon reageerib. Konkreetseid rahapesujuhtumeid menetleb rahapesu andmebüroo. Tegelikult rahapesu tõkestamine ja nende juhtumite menetlemine on täitsa efektiivne, aga loomulikult kuritegelike gruppide surve kasutada Euroopa Liidu liikmesriike rahapesu läbiviimiseks siin asuvaid pankasid, see surve on, seda üritatakse. Ja kui pankade poolne nendest juhtumitest teavitamine toimib väga hästi, siis võibolla suurem riskikoht on just kinnisvarabürood, aga ka nõustajad. (...) Võib isegi öelda seda, et läbi pankade rahapesu üritamine ei olegi võibolla kasvav trend, et pigem kasvav trend Euroopas tervikuna on rahapesu üritamine läbi kinnisvara ja liisinglepingute. " 😺

Arkadi Prisja¾nõi, Interfax
"Aga kas need faktid ikka olid, mida ütles Kozlov?"

Aivar Sõerd:
"Kõiki neid fakte pädevad organid kontrollisid ja ei jäeta tähelepanuta ühtki rahapesu teavet."

Ja kui juba jutuks tuli, siis kordaks lühidalt üle, mis on teada seoses Andrei Kozloviga ja tema mõrvaga.

"In June 2006, the central banker went to Estonia personally to warn the local authorities that billions of rubles were being transferred illegally into dollars and euros in the West via an Estonian outpost of Sampo Bank. Sampo, an institution based in Finland, was subsumed by Denmark’s largest bank, Danske, later that year.
When he got to Tallinn, Kozlov told Andres Palumaa, the head of anti-money-laundering at Estonia’s Financial Supervision Authority (FSA), that the proceeds from tax evasion and money-laundering in Russia were being passed through the financial system that he oversaw. Kozlov demanded the closure of several specific accounts.

The Estonian regulator downplayed Kozlov’s warning, according to the cable sent from the embassy in Tallinn to the U.S. embassy in Moscow and back to the State Department in D.C. He conceded there could have been some legal issues with the accounts, but said he had seen no evidence of wrongdoing.
“Palumaa said that after Kozlov’s warning, the FSA followed up with their Russian counterparts in Moscow, but the Russians said that they had no information to substantiate Kozlov’s accusations,” the cable reads.
In other words, soon after their meeting in June, Palumaa flagged up Kozlov’s anti-corruption operation to the authorities back in Moscow."😾

Põnevuse lisamiseks võiks jätkata Aleksander Perepelitšnõi salapärase surma teemal ja veel nimetada mitmeid tuntud ja vähem tuntud nimesid, kuna see lugu rullub nii lihtsalt lahti ja võimalikke seoseid luua pole sugugi keeruline.  

Ja lõpuks soovitus, et järgnevad rahapesuga seotud enesetapjad kindlasti jätaksid maha tavapärase hüvastijätukirja, kui just pole viitsimist kirjutada pisut pikemalt ja vormistada osalinegi ülestunnistus.