Valisin eile õhtul Eesti Vabariigile presidendi.
Õhtu õhus oli läppunud vinena ikalduse, taudi ja põua ning hübriidsõja hõngu ning lisaks ootust, et panevadki Tarmo Soomere nagu suvalise laternaposti presidendiks (kardan seda otsust. akadeemiliste hulgast ei valita esinduspoliitikuid ja rahva ühendajaid. akadeemikule on loomulik pidada loenguid, see on osa taolisest inimtüübist. lisaks on paljudel akadeemilistel kodanikel üsna küsitavad sotsiaalsed oskused/tunnetus. suhtlemisel on mõnigi teadlane, õppejõud jmt üsna ilmselt kerge autismispektri häire piiril.).
Aga kelle ma hädaolukorras, üldises peataolekus ja kriisis leidsin?
Lihtne ja lihtne, presidendiks sobib hr Margus Laidre. Pole kahtlustki, kuivõrd vilunud ta on parkettidel, soliidne, väga haritud ja tark mõtleja, heatahtlik, lihvitult lihtne, viisakas jne. Mul pole põhjust ülistada ja pugeda. Ta üldjoontes ongi selline.
Nii et Margus Laidre presidendiks ja mindagu järgmiste keerulisemate ja oluliste küsimustega edasi.
Selguse mõttes pean mainima, et parlamendis ja erakondades pole Margus Laidre kandidaadiks seadmist muidugi arutatud, nii et ega me parlamentaarne erakondlik riigivalitsemiskorraldus taas korralikku presidenti ei leia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar