Translate

teisipäev, 31. august 2021

Ülestähendusi

 üsna üldisi

Vahel on lihtne teha kokkuvõtteid, aga on ka korrad, kui pole joont vahel, et võiks liita ja loendada ja  summani jõuda. Ütleme - tuleb sügis ja vaatame tagasi suvele. Samas tahaks veel natuke suve saada... mingisugust...  et tomatid edasi valmiksid, saaks õhtul väljas istuda. Ja suveseened märatseksid hullunult samblas. Mõni liblikas veel lendaks.
 
Läksin  riivamisi läbi puudesalu ja 
juhtusin rohus silmama massiliselt seeni, ilusaid pruune kärbseseeni, 
paljudel siledad kübarad ja vaga välimus. 
Seeni pildistada nende loomulikus keskkonnas on keerulisem kui võib arvata. 
Seega pilt on niijanaa. 


 
 
 
 
 
Õhtul tõi hää inime otse koju kätte kastikese sirmikutega, 
 
 
neid oli palju lihtsam pildile püüda.
 
Maitseomadustelt ei oska võrrelda, aga sirmikud on seda väärt, et korjata ja kohe pannile, nagu ütlevad paadunud seenefännid.
 
Suve hakul kuulsin siit-sealt, et küll olla palju liblikaid sel aastal. Ma nägin - palju valgeid liblikaid, need on siis apollod, kapsa- või naeriliblikad. Samas uusi liblikaid, mida juba eelmisel aastal poleks pildistanud, kohtasin harva/vähe. Väga varakult ja esimese liblikana nägin ja pildistasin harilikku kevadvaksikut
 

👉

 
keda varem ei olnud pildile saanud ja eks esimesel pildil läks teravus pigem aia taha, aga raskel ajal käib kehv kevadvaksiku pilt ka. Eksole.
 
 
Hiliskevadpäeval jäi silma kärbtiib, kes plaksutas hoiatavalt tiibu, kui tüütu päevapaabusilm püüdis talle läheneda.


👇



 
 
Siis suuremalt ette võetud loodusmatka ja jahi käigus sattus ette keegi silmik, üsna harilik, kuid eputavalt kartlik. 


Hüperägedat pilti ei saanud.

Täiesti subjektiivselt - pole see aasta mulle palju liblikaid suve pakkunud.

👇
 

Suvi 2021 läheb ajalukku kui kõigi eesti tomatite lõhki kasvamise aasta, mis on muidugi parem, kui minu tomatite varremädaniku aasta 2020.

Olgu lõhki, aga vähemalt punased.




Laiemas plaanis kirjutatakse 2021 ajalukku kui aasta, mil Afganistanis lõppes USA ja liitlaste sõjaline missioon, Taliban võttis riigi üle ja mingi võimu seal kehtestab. 
 
Kummalised on kommentaarid, justkui kremloididel olla nüüd põhjust muret tunda. 
 
Ei ole.
Voldemar ja tema mordori kamp on ilmselt rõõmsad võimaluse üle minna Kesk-Aasiasse sõdima. Luua baase Usbekistani nt. Rohkem vägesid Tadžikistani. Midagi ehk ka Türkmenistani. Ja kui siis kusagil mordori oblastis lendaks mõni maja õhku, oleks täiega pidu. Mis viga valitseda, kui käib sõda. Võtta tarvitusele meetmeid ja kindlustada turvalisust, st kontrollida ühiskonda, luua õhkkond, kus riiklik terror on norm, erimeetmed ja vaenlase otsimine põhjendatud jne jmt. 
Sõda lõunarindel oleks mordorile väärt kingitus. Kas mõne liblika tiivalöök selle valla päästab, vaevalt, aga hea tahtmise korral poleks ju keeruline kombineerida klassikaline intsident piiril. 

Unistus tormata kirsades India ookeani randa jääb küll unistuseks, aga pikas perspektiivis sobib Aasia Indoneesiast Türkmenistaanini permanentseks sõjatandriks kõigile suurematele tegijatele. Orkidele sobiks hindufašiste pommitada, hiinlased nüpeldaks põlismoslemeid, kapistaanlased viskaksid tuumapommi hindudele, Vietnami ümber on naabritel palju asju klaarida, no ja P-Korea sõjavägi ootab juba kaua oma võimalust; Afganistanis oleks siis vb üsna rahulikki.  

Ja lõpetuseks numbrimäng - näinud eilseid kogunemisi, taaskohtumisi  ja  rõõmsat massimelu pakun, et 
10. septembril tuvastatakse meil 1000 uut nakatumist. Ma täpselt ei ole aru saanud, kas me pidime õppima sellega elama või ei pidanud, palun konkreetset infot.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar