Translate

kolmapäev, 19. jaanuar 2022

Nähtus "lõugav pätt"

 Pole olnud tahtmist kaasa lüüa keevas arutelus teemal Mis nüüd küll saab. Tuleb sõda või ei tule, mida kremloidid plaanivad, kuidas otsuse langetab voldemar ainuisikuliselt jmt. Ärkasin üsna vara, tegin Postimehe lahti ja ennäe, kell 0.01 olid nad jõudnud Vene ekspertide arvamusena publitseerida toreda hunniku kremloidide propagandistide jura, mis on osa käimasoleva hübriidsõja arsenalist. Praegu võiks küll riiulist välja otsida Sun Tzu raamatu sõjakunstist ja üle lugeda need mõtted (nagu nt Kõrgeim sõjakunst on vaenlane alistada ilma võitluseta või Võidelda ja võita kõik lahingud ei ole ülim eesmärk, ülim eesmärk on vaenlase vastupanu murdmises ilma võitluseta jt). Postimehe peatoimetaja võiks esitada endale küsimuse, kas ta kremlimeelset ähvarduskõnet vahendades ei osutu mitte putinoidseks kasulikuks idioodiks.

Jättes kõrvale kasutu fantaseerimise, et kuidas tsiviliseeritud maailm, EL, USA ja NATO peaks reageerima sel või teisel juhul, püüan mittepolitoloogilisel kombel ja ebaeksperdi vaatenurgast vaadata mordori  korraldatava pulli mõningaid nüansse ja tagamaid. 

Esiteks - mordori valitsemine on korraldatud alusel, et esiplaanil on voldemari huvid. Et mis väikesele voldemarile oluline. See on tema enda positsiooni tugevus, sisepoliitilised mängud, tasakaalus võimujaotus. Välistada võimalus, et keskpikas perspektiivis muutuvad reaalseks  košmaarsed nägemused reetmisest, vandenõust, paleepöördest vmt, mis teda punkris öösiti ärkvele ehmatavad. 

Seoses olemasolevate ja tõenäoliste täiendavate sanktsioonidega võib oletada, et osa nn oligarhidest tajuvad ebamugavusi ja seepärast ei saa neid ülirikkaid ja elu nautivaid endisi sambiste pidada enam voldemari kõige usaldusväärsemateks liitlasteks. Vanad sõbrad ja seltsimehed Leningradi kangialustest ja põlevate prügikastide kirbe suitsu järele haisvatest hoovidest tahaksid põhiosa vanaduspäevi veeta Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal viinamarjaistandustes armukestega vallatledes, aga xyiloo müttab kusagil Karjalas või tundras šoiquu seltsis. Või püüab oma naeruväärset mikroparadiisi ehitada kusagile Musta mere äärde. Prioriteetide erinevus on märgatav.

Teiseks - voldemari rikkalikus alaväärsuskomplekside puntras on kindel koht tõsiasjal, et ta ei ole kunagi olnud sõjaväelane. Sel pimedal nõukogude ajal, mil ta kusagil SDV-s väeosa kagebeežnikuna teenis, ei pidanud kaasteenijad-ohvitserid eriosakonna kgb-lasi endi hulka kuuluvaks ega ka ohvitseridega võrdseks. Sel olid omad kaalukad ajaloolised põhjused, samas olid need nuhid ohvitseride jaoks ka eluliste ebameeldivuste põhjustajateks. Juhtusid Saksamaal sellisele ette jääma ja järgmised 5 aastat olid koos viriseva naisega ja altkulmu põrnitsevate lastega kusagil Kaug-Ida kolkas, kus poeletil  vaid must leib ja mädanenud hapukurgid. Sel põhjusel on voldemar igati püüdnud endale mingit sõjaväelase immitsat külge kleepida ja püüab ka kindralitele muljet jätta. Kuna kindralid ka ei saa  teisel pool piiri vabalt ringi uidata, vaid on sunnitud nautima elu kallil kodumaal, siis nende olukord on hutini omaga mõneti võrreldav. Osa kõrgemaid sõjaväelasi muidugi etendab pistriku rolli, aga osa teab, et nende sõjaväge oleks parem tõsiselt proovile mitte panna.

Kolmandaks - rohkem võimu ja tähtsust on antud jõustruktuuridele, kes rõõmustavad võimaluse üle kottida kontrollimatult keda tahes alates kooliõpilastest ja lõpetades kuberneridega. Samas on osa ühiskonnast taas jahmunud, aga ka veendunud, et nende kõrvale on siginenud ekstremistid, fašistid, kodumaa reeturid, välisagendid jne. Nüüd on tore organites töötada. Saab näidata, et jäme ots ei ole mingite IT kuttide või intjuligentide käes. Pidasite meid luuseriteks jah... Et selline erimeetmete trall hoogsalt jätkuda saaks, peab ju sõjaohu olukord olema. 



Neljandaks ja viiendaks... võib juba üht-teist vahele jätta

sest

Kõige olulisem on, et sõda ei oleks! - vot selline maindset, teada-tuntud mantra veel bresku aegadest 50 aasta tagustest, peab taas saama valitsevaks. See on mugavaim viis mordorit valitseda. Asjad halvad, aga peaasi, et sõda ei ole! NATO juba ukselävel, aga küll puutin neile näitab... jne.  Ei ole mingi küsimus, kas orkide ajud võib nii ära töödelda, et sõgeda massina usuvad kõike, mis propaganda ette laulab; muidugi,  korduvalt nähtud ja juhtub jälle. Mingil perverssel kombel orkidele meeldib elada sellist erilist elu. Lärmata ja suurustleda ja samas jälle nutusel häälel kurta, kui suurt ülekohut neile tehakse ja kui halvad kõik on. Eriomane päti maailmatunnetus; kremloidid ja rahvas on selles tõesti  ühtsed. Peremees kremlist korraldas alamatele šõu, et nõuame ja ähvardame ja rivistame nad seal Läänes üle. 

Iseküsimus on, kas veel võib arvata, et USA president Biden või keegi Euroopas on kompetentne ajama adekvaatset mordoripoliitikat? Veel paar telefonivestlust Bideniga, veel diskusse Saksamaal ja orkid hakkavad Saaremaa juures kolmandat gaasitoru merre laskma. 

Aga aus oleks teha oma pakkumine, kas mordor tungib Ukrainale labasel tavakombel kallale ja tuleb sõda või ei. Arvan, et pigem ei tule seda sõda, üks võimalus viiest on selle puhkemise tõenäosus. Nimetatud ühe võimaluse realiseerumisel eeldaks, et eesmärk oleks võtta Mariupol ja vb ka Berdjansk, tõrjuda Ukraina välja Aasovi mere äärest ja teiseks lahendada probleem Krimmi veevarustusega. Kui väga veab, võib püüda vallutada kogu ala Ukraina merepiiril, mis oleks väga tõsine löök riigi majandusele ja arengule.  

Viimane lisandus sellele lõputule teemale. hujuutin on lubanud veebruari alguses Pekingisse olümpiale sõita. Ja  Hiina toetus on voldemarile väga oluline. Kui sõjaline tegevus on sel ajal juba käimas, oleks see väga kummaline visiit ja paneks Xi piinlikku olukorda. Kui sel ajal veel midagi ei ole alanud, siis on visiidi üks eesmärke hankida Xi'lt heatahtlik naeratus, vandeseltslaslik käepigistus vmt, märgiks, et mordor võib alustada.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar