Paar päeva olen puhanud, peitnud end toas, lugesin läbi Jung'i Vastus Iiobile, mis minu jaoks oli huvitav ja tekitas mitmesuguseid mõtteid, mis ju ühe raamatu juures on omaette väärtus.
On filosoofe, kes on kirjanduslikult andekad. Kas nende õpetus tundub maailmavaateliselt õige või lähenemine sümpaatne, loogika pädev, maailmavaade vastuvõetav jne, polegi alati tähtis. Mõne mõtleja tõed kattuvad enese poolt varem mõelduga ja sinna rongi lisandub pelgalt uusi vaguneid, huvitavaid mõttejätke või tõdemusi, kinnitusi oma mõtetele ja muud meeldivat (vt ka Zen and the Art of Motorcycle Maintenance Robert M. Pirsig). Aga võib ka olla, et autor lihtsalt paneb lugeja peas loetust erinevad, hoopis teised mõtted ja teises suunas liikuma ning inspireerijana on väärtuslik.
Selliste inspireerivate filosoofide hulka ma arvaks nt Kierkegaardi, Nietzsche, Spengleri, Berdjajevi jt; laiemalt võetuna ka C. G. Jungi, Erich Frommi, Krishnamurti, aga nt ka Alan Wattsi, R. D. Laingi jt. Eelnimetatuid on õige lugeda 14 kuni 20 eluaastakese paiku. Pealt kolmekümneselt ei ole minu arvates enamikku nendest sobilik mõne seisukoha esitamiseks tõsimeelselt tsiteerida. Võibolla erandina Jungi, aga muud on küll nõtked ja kütkestavad, aga pole lõpuni tõsiselt võetavad (vrdl Immanuel Kantiga).
Eelöeldu oli muidugi väga suur üldistus ja reegel mitmete eranditega; nt Vastus Iiobile on vist ca 78 aastase Jungi sulest ja selle tõsidus ja mõtlemise kartmatus on sellised, et mõjuvad igas vanuses lugejale.
Religiooni ja Jumala üle ma arutama praegu ei hakka. Ainult mainin, et on väga levinud, et inimesed konstrueerivad endale mingi ettekujutuse Jumalast, keda nad siis ei usu. Ja lisaks kinnitavad endale ja muile, et sellised teemad, mida puudutab religioon, ei ole neile üldse huvitavad ega pea nad neid oluliseks. Mis muidugi lamestab inimest. Võib juhtuda, et seejärel koondub kogu tähelepanu enda isikule, algab enesekeskne elu eneseabi raamatutega ja erisuguste kõutšide õpetuste all... Õnnetu jama, ühesõnaga. Aga vb pole palju antud ja ega siis nõutakse ka vähe ja las olla.
Paar palvid Ukraina eest. Olgu või vaiksed ja sõnatud, aga muusika ja lauluga palved olla topelt tõhusad ja allpool tekstides on segatud tunnete ehedust ja needmise jõudu.
"За Харків, Марік, за Ірпінь".
«чути гімн»
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar