Translate

neljapäev, 10. november 2022

Mis rõõmu teeb ja lisaks ka urinat

Advendiaeg on varsti algamas. Kui villaste riiete kogumise kampaania läbi, on mõte moel (raha) või teisel (ise kokku panna/osta) teha mingi arv jõulupakke Ukraina pagulaste lastele. Mõte tekkis tänu sellele, et suht juhuslikult mänguasju ära andes selgus, et neid on väikeste (ukrain)lastega peredele vaja küll ja miks siis mitte sellisel ajal üks tore asi korda saata, teeb ennasti rõõmsamaks. 

Järjepidevuse (mida siin blogis vähe on) otstarbel lisan siia ühe juba varem postitatud loo live esituse,  kontserdi publik on lihtsalt sedavõrd 👍🔥 (Eelmine kord oli mitteoriginaalmultikasvideoga cover.)


Viimase kahe nädala jooksul on kolme ajalehe peale ilmunud kaks või kolm artiklit/arvamuslugu, mis väärisid trükkimist, päris tavapärane saak.

 Täna ilmus Postimehes lause, mis kannab mõtet, mis mu meeles mõlkunud väga kaua; vb olen kusagil siin blogis selle mõtte järelmeid ka kirja pannud seoses mõnd tüüpi inimestega, kellele tunnen enamasti kaasa seoses nende sisemise ebakindluse ja alusetu alaväärsuse tundega. Pole juhuslik, et see lause on kirjutatud reageeringuna värskele loomeliitude pöördumisele. 

Ja lause ise, Peeter Espaki sulest kõlab nii: Pole võimalik olla eurooplane ilma ise olemata samal ajal soomlane, setu, lätlane, bask, inglane, eskimo, leedukas või prantslane. 

Nii on. Seletused ja põhjendused oleksid nii banaalsed, igale mõtlevale inimesele enesestki kergesti mõistetavad, et pole sobilik esitadagi. Loomeliidud on hukas, muidugi karta oli. Eks nende kollektiivses alateadvuses hiilib hallis mantlis mehike, kes sosistab vaikselt kõrva, et "õndsal nõukogudeajal" ikka peeti loomeinimestest lugu ja kenasti kanti pilpa peal ja mõnele anti korter ja tuusik Bulgaariasse. "Riik hoolitses" jne. Ja loomingut sai teha küll ja pulli ja lolle parteilasi pidevalt ninapidi veetud jmt.

Mündi teine külg on aga, et eks EV-s on kultuuri peetud üsnagi vähetähtsaks ja kultuuriga seonduvat "juhitud" asjatundmatult. Stiilis, et "teatrid töötavad ja mis veel vaja?!". Karin Paulus EE-s kirjutas alles äsja väga õige jutu ERM-i näituste kohta ja muuseumide kohta andis üsna otsese vihje, kuidas need on alla käinud. Aga vaevalt leidub poliitikute ja ametnike hulgas sajast üks, kes midagi taipaks milleks muuseumid peaksid töötama ja mitte olema laopaigad (ehkki ERM näeb välja nagu modern juurviljabaas või netikaubanduse vaheladu), mitte meelitama külastajaid kontsertide ja teatriga, savipätsimisega ja muude "toredate üritustega toreda tädi juhendamisel".  

Ega nüüd pane imestama seegi, et Tartu Ülikooli rektor on väga positiivselt meelestatud Toomele katedraali varemetesse restorani rajamise plaani suhtes. Novaaaatorlik! Jeeee! 👏 Lihtsalt häbi hakkab.

Demagoogiast selle rajatise poolt kõlavates sõnavõttudes jääb põleva prügikasti suitsune järelmaitse.


 Neil päevil,

 mil ma midagi korralikku korda

 ei saatnud ja teha ei suutnud 

peale     

magamise ja lugemise, valmistasin 

mõned

 üsna okeid täidetud kalmaarituubid.    

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar