Mõte eriti ei swingi

 Kus oleks oktoobri keskel parim koht umbes nädala jagu või pisut pikemalt chillida?

 Mõni paik, kus ei ole veel käinud. 

Ümbrus võiks olla idülliline ja olemine harmooniline. Kohvikus lõõgastuks vetevulina saatel kohvi nautides. 

Nagu Kreetal Spili külas. 

Õhtul võiks kõige tühisematel teemadel vesteldes juua punast veini.

 

Ei mingeid programme ega plaane järgmiseks hommikuks.

Küll päev ise kujuneb. Võib lihtsalt jõlkuda. Võib molutada. 

Võib paigal istuda ja vaadata, kuidas inimesed ringi askeldavad.

Võib käia poodides ja otsida sobivat maitseaine purki. 

Või antiigipoodides sobrada vanakraamis. 

Aega surnuks lüües võib pildistada kaotatud mänguasju ja pargitud rollerite peeglite peegeldusi.

Kalaturu lettide uudistamine pole ka paha mõte.

Mulle tundub, et tänase päeva ma jobutasin maha. Millised saavutused oleks ette näidata?

Tegin kalaga ja krevettidega pajaroa a la Caldeirada de Peixe, aga mõneti rikkalikuma variandi, rohkem värskeid köögivilju ja maitseaineid, mitte lihtne kaluri toit, vaid pigem selline nädalavahetuse tähistamiseks värvilisem jmt.

  Kuskussiga.👉

(ma olen väga vilets toidufotograaf)

Siis vaatasin ära põhilised sõjauuudised.

Siis lugesin Prousti.

Siis korjasin tomateid, mis olid maha pudenenud, sest juba mitu päeva pole peenra juurde jõudnud.

Siis mängisin arvuti vastu kaks partiid malet ja sain mõlemad pähe.

Siis vaatasin Stanley Tucci Itaalia avastamise sarja ja lisaks mõnda  temaga tehtud usutlust. 

Enam-vähem kõik sai ausalt kirja. Eesti uudised vaatasin kiirkorras ja pealkirjadena üle.

Päris nii pole ka lahe, põnevust suht null.  

Viidan õhtupooliku otsides inspiratsiooni ja püüdes äratada intuitsiooni ning kasutan selleks videosid, kus Emeline Rochefeuille teeb improviseeritud tantsunumbreid.