Minu onu Oswaldi lugesin paari päevaga läbi (võib meelelahutuseks lugeda küll), aga natuke jäi ebaselgeks, miks ta erilise põhjalikkusega oli Marcel Prousti ette võtnud. Miks D.H. Lawrence´i kohta kirjutas, et selle sperma oli elutu, see on muidugi selge. Aga millega MP erikohtlemise on ära teeninud, ei oska päris kindlalt arvata. Et lihtsalt homo ja kogu lugu... liiga lihtne, siin võib olla midagi enamat. Ma ei ole leidnud, et keegi oleks seda teemat lahanud. Seepärast hakkasin lugema Prousti Taasleitud aega. Proust olla krooniviiruse aegu eriti moodi läinud ja trendis olla vist senini, aga minu huvi on küll praegu juhuslikult ligikaudu samasse aega sattunud.
Hea inimene tõi mitu kotitäit sirmikuid ja nüüd ähvardab küll selline asi, et vb söön isu nendest täis. Kahetine värk. Muudest haruldustest - mul on nüüd kapis liitrine pudel Aasovi pataljoni ühe endise juhi poolt valmistatud puskarit, mille avan ja võtan pitsi ehk mõne Ukrainat puudutava eriliselt positiivse sündmuse tähistamiseks. Loodan, et üsna pea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar