2024. aasta 17. päev

Taevas on selge ja päike paistab lumise Maarjamaa kohal.

Võiks olla pisut vähem külm. Aga kuna külmuv toru külmus kinni, siis pole ka väga tähtis. Ilu muidugi ei sulata veetorusid lahti ja ammugi ei päästa midagi olulisemat, aga samas on ta selletagi hea ja olulinegi. Nauditagu siis talvist ilu, mida muul ajal ei ole.

 

Käisin Maltal. 

Seal +14 ja siin -14; 

 

 

 

üldiselt ikka hoiatati, et pole mõtet praegu sinna sõita, siin lumi, seal vihm, aga madalhooaeg sobis mulle suurepäraselt. Ei mingit trügimist, järjekordi ja masse. Tühjad katakombid, minu lemmikud ja palju ruumi ajaloolistel tänavatel.  Paaril korral olime esimestel minutitel väärt söögikohtades kas ainus või siis teine laudkond.

Vastavalt sellele oli ka teenindajatel küllalt aega, mida meile pühendada ja teenindus kiirem.  

 Malta olla Vatikani järel kõige katoliiklikum paik ja mulle see sobis. 

Eks ta olnud ju mõne sajandi vältel johanniitide saar ja seejärel on tuntuna Malta Ordu nime all kuni meie päevini elujõuline ja tegus ordu, millele on rida iseseisva riigi tunnuseid (The Sovereign Order of Malta). Kahjuks küll ilma territooriumita.

 After the outbreak of the war in Ukraine, the Order mobilised its worldwide resources. Over the last two years it has undertaken an extensive humanitarian operation both in Ukraine and in neighbouring and other Countries to assist refugees and internally displaced people. Such interventions took different forms, from medical aid to psychological assistance, and were located in more than 60 centres within Ukraine itself. We estimate the value of the operation as a whole to be 60 million Euros. - Nõnda kõneles Ordu suurmeister John Dunlap 2024. aasta alguse kõnes diplomaatidele. 

(Pisut naljakas on eesti Vikipeedias olev lause, et Malta Ordu Peab end iseseisvaks riigiks, tal on diplomaatilised suhted 104 riiga ning alalise vaatleja staatus ÜRO ja Euroopa Liidu juures.) (Tegelikult praeguseks on nende riikide arv kasvanud ja on 113.)

Malta on võrrelduna Rhodosega ehk pisut kahvatum, 
aga selline on ajalooline paratamatus.

 

 

 

 

 

 Ja ega kõikjal peagi kõik 

olema suur ja värviküllane.

 

 

 

 (Koertega pilt ikka peab vahel olema.)

 

 

Aga nüüd hoopis muul teemal või kahel.

Ukrainlased lasid alla moskoviitide A-50 luurelennuki ja tabasid ka juhtimislennukit Il-22M. Sarnane luurelennukile A-50 brittide lennuk tõuseb mitu korda nädalas õhku ja lendab kuni Soomeni, nad ei tee sellest saladust ja kunagi soojal ajal ma isegi kirjutasin siin sellest. Ja eelmainituga samal ajal saime teada, et KAPO võttis kinni TÜ professori Morozovi, kellel lasub nüüd kahtlus Eesti-vastases tegevuses. Ilmselt on selline tegelane ka sarnane luurelennukile, näeb üsna kõrgelt suht' kaugele ja oskab anda nõu, kuhu/kelle suunda peaks agendivärbaja tähelepanu pöörama. Näib, et järgnevalt uusi agente maha ei võeta, järelikult see suur edulugu ei ole. Kui moskoviitidel on veel jäänud seitse A-50 lennukit, siis Eestis on küllaltki olulisel positsioonil ministeeriumides, valitsusasutuste lähikonnas, jõustruktuurides, äriringkondades, kultuuris, spordis jne neid vähemalt 50 veel. 

Naljakas lugeda, kuidas akadeemilised kolleegid imestavad, et vaoshoitud ja viisakas ja sõbralik jne jmt inimene võis osutuda spiooniks. Tuleks koostada vist mingi juhis ja ära märkida, et spioon ei ole sihuke karvane ja inetu ja ebasõbralik tegelane, kes püüab kolleegidega kohtudes neile jalaga virutada ja avalikult surub oma karvast kõrva vastu erinevaid uksi, et luurata ja salakuulata. Ei ole. Spioon peabki/võibki olla tore tegelane, kes õpib ruttu ära eesti keele ja püüab olla viisakas ja võimete kohaselt seltskondlik.