Kuidas taanlased Dannebrog'i said

Täna on see päev, mil pean avalikult kirjutama Taani lipu teemal. Olen mõnel korral keskaja uurimisele pühendunud ajaloolastele oma lihtsat versiooni selle lipu ilmumise kohta lühidalt jutustanud. Mitmeid aastaid tagasi. Aga tundub, et see pole eriti populaarseks saanud. Kas keegi ajaloolane meil või mujal on sama versiooni esitanud, pole viitsinud uurida. Niisiis lühidalt.

Teame, et taanlased peavad lahingut Tallinna all. Kuidas see konflikt tekkis ja kuivõrd see lahing oli taanlaste poolt ette kavandatud, me võime vaid oletada. Pigem vist mitte.  Kui aga juba lahing täies hoos oli ja kohalikeni jõudis arusaam, et nad jäävad alla, siis tegid nad liigutuse, mida varemgi, 12. sajandil ja meist lääne pool, mõned linnad/linnused olid teinud. Nimelt püüdsid linnad ristisõdijate lähenemist märgates müüridele heisatud ristilippudega märku anda, et linnas või linnuses on (teiste hulgas ka) kristlased. Sageli see praktilise meelega ja lõpptulemusele keskendunud sõdijatele eriliselt korda ei läinud, aga tasus proovimist. Väga võimalik, et ka Tallinna juures püüti ristilipuga märku anda, et tegu pole paganatega ja võiks asju läbi rääkida jmt. Kui lipp müürilt/linnuse ümber olnud puittarandilt vmt alla kukkus, mõjus see taanlaste väele muidugi hea ettekuulutusena ja tõstis võitlustahet. Eks ta siis taevast langes ja pisut enne lahingu (taanlastele) võidukat lõppu. Selline raudne ja realistlik võiks olla selle legendi alus. 

Aga muide - Taani kuninganna suitsetab, Norra kuninganna suitsetab, kui Kersti Kaljulaid ka suitsetaks, siis me saaksime haruldaselt hea võimaluse arendada hoopis tihedamaid suhteid nende riikidega.   Aga Kersti hoopis jookseb. Soliidsed inimesed ei jookse kunagi.

Spordist ja toidust

Kas on veel keegi peale minu, kes pole kunagi lugenud ühtegi Tänakut puudutavat uudist? Kahtlen.

Ainus spordiala millest ma midagi tean ja tavaliselt vaatan, on tennis. See on ka ainus ala, kus on aukohal teatud rüütellikkus, viisakus, traditsioonid. See on õilis ala. Ja  seda vaadates sirutub mu käsi kõigi mõeldavate tubaste võimlemisvahendite poole. Vaatan mängu ja teen innustunult harjutusi. 

Ma ei eita, et selles on koomiline element olemas.

Hoiatus! Põnevamate kohtade peal võib tähelepanu olla sedavõrd häiritud, et paigaljooksu käigus võib jala murda vmt. Ikka omal vastutusel, eksole. Nüüd lõppes French Open ja ma kardan, et lihased hakkavad jälle kärbuma. 

Veel on päästvaks õlekõrreks ratas; kui tahtejõule panustada, siis ratas+ ujumine. Igal suvel kahtlen, kas see ikka on reaalne ja teostatav. Aga vahel on.

Elektrirattad vuravad Tartus ringi ja tunduvad esimestel päevadel olevat eriliselt populaarsed. See on äge. Kui see süsteem suudab püsida, siis on tegemist väga hea ettevõtmisega.

Ei viitsi pikalt lahata, kuidas Kersti Kaljulaid ja mitmed teised ametlikud isikud sattusid ÜRO istungitesaalis ekstaasi. Millise riigi delegatsioon, millise otsuse puhul, oleks seal varem sellist vaatepilti pakkunud? Kui fännid lemmikmeeskonna värava puhul tribüünidel või kodus selliseid žeste teevad, on see loomulik; mõne kontserdi ajal iidolit tervitades ka.  

(Vist ei ole varem maininud, et uusi inimesi tööle võttes ma muidugi kontrollin nende netikontosid ja tavaliselt ei võta tööle neid, kes poseerivad V märki näidates (kui see on koos plasttopsiga, pokaaliga vmt, siis raudselt ei võta). See on liiga labane, kiisud.) 

Loodetavasti me nüüd hakkame tegelema mõningate aafrika probleemidega (suur HIVsse nakatunute arv, narkomaania, vaktsineerimine, arstiabi kättesaadavus, transpordisüsteemi arendamine, vaesuse vähendamine jmt). Mingi edasiminek võiks ju olla, vähemalt prooviks.   

Aga lõpuks kõige olulisemast - toetage Eesti põllumeest ning minge turule ostma kodumaist värsket kartulit. Unustage makaronid ja mis muud talvel sõite, ning nautige, kuni see lühike hooaeg kestab.

Kui keegi vaidleb vastu sellele, et meie värske kartul keedetuna kuulub maailma 10 maitsvaima toidu hulka, siis ma olen valmis appi võtma rahvusvaheliselt tunnustatud kokkade vastavad kinnitused.   

siis tõsteti ta üles nende nähes

Täna on Kristuse taevaminemispüha. Võiks arvata, et Õlimäel, kohas, kus see aset leidis, on uhke katedraal, aga seal seisab viimased tuhat aastat hoopis imeväike kabel, mille põrandas on raamitud kivi Jeesuse viimase maale jäetud jalajäljega. 

Kunagi selle ümber paiknenud kirik on ammu hävitatud.  Võrreldes teiste lähikonnas asuvate kirikutega, külastab seda kabelit suhteliselt vähem inimesi. Selles kohas aset leidnud sündmus on sisuliselt Kristuse ülim nähtav triumf ja samas ka lõplik kehaline lahkumine oma õpilaste keskelt. Selle sündmuse kohta esitatud kirjeldused on äärmiselt napid. Päris kindlasti ei ole Piiblis selle kohta öeldud midagi ülearust. 

Omamoodi kuiva huumoriga on mainitud, et kaks valgeis rõivais meest vahetult selle sündmuse järel laususid  jüngritele: "Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole?" 

No võiks ju arvata, et sel kohal peaks seisma kõige suurejoonelisem katedraal ja selle kohta oleks Piiblis mitu lehekülge kõrgelennulist kirjeldust, aga kõik on hoopis teisiti.