Translate

laupäev, 15. juuni 2019

Kuidas taanlased Dannebrog'i said

Täna on see päev, mil pean avalikult kirjutama Taani lipu teemal. Olen mõnel korral keskaja uurimisele pühendunud ajaloolastele oma lihtsat versiooni selle lipu ilmumise kohta lühidalt jutustanud. Mitmeid aastaid tagasi. Aga tundub, et see pole eriti populaarseks saanud. Kas keegi ajaloolane meil või mujal on sama versiooni esitanud, pole viitsinud uurida. Niisiis lühidalt.

Teame, et taanlased peavad lahingut Tallinna all. Kuidas see konflikt tekkis ja kuivõrd see lahing oli taanlaste poolt ette kavandatud, me võime vaid oletada. Pigem vist mitte.  Kui aga juba lahing täies hoos oli ja kohalikeni jõudis arusaam, et nad jäävad alla, siis tegid nad liigutuse, mida varemgi, 12. sajandil ja meist lääne pool, mõned linnad/linnused olid teinud. Nimelt püüdsid linnad ristisõdijate lähenemist märgates müüridele heisatud ristilippudega märku anda, et linnas või linnuses on (teiste hulgas ka) kristlased. Sageli see praktilise meelega ja lõpptulemusele keskendunud sõdijatele eriliselt korda ei läinud, aga tasus proovimist. Väga võimalik, et ka Tallinna juures püüti ristilipuga märku anda, et tegu pole paganatega ja võiks asju läbi rääkida jmt. Kui lipp müürilt/linnuse ümber olnud puittarandilt vmt alla kukkus, mõjus see taanlaste väele muidugi hea ettekuulutusena ja tõstis võitlustahet. Eks ta siis taevast langes ja pisut enne lahingu (taanlastele) võidukat lõppu. Selline raudne ja realistlik võiks olla selle legendi alus. 

Aga muide - Taani kuninganna suitsetab, Norra kuninganna suitsetab, kui Kersti Kaljulaid ka suitsetaks, siis me saaksime haruldaselt hea võimaluse arendada hoopis tihedamaid suhteid nende riikidega.   Aga Kersti hoopis jookseb. Soliidsed inimesed ei jookse kunagi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar