Õhtuse supluse järel nautisin eile õues kosutavat jahedust. Õhtu oli
erakordselt mahe, nagu on kirjutanud klassik. Esialgu katkendlikult,
hiljem märksa selgemalt, hakkas aeda kostuma laulupeo-tantsupeo
programm. Alates ühest pikk-pikast regivärsis laulust, ei teagi, kas oli see kaasaegne improvisatsioon/kompositsioon või
muistse üleskirjut' laulu esitus, hakkasid esitatavad teosed aina paremini kätte kostma ja järjest enam
mu teadvusse tungima. Kahjuks olin sattunud tantsuprogrammi kuulajaks ja
kõrvu jõudsid järjest reinlendrid ja polkad, igatahes sihuke 100 aasta
tagune tantsutarbemuusika.
Täna hommikul ajasin seda peast välja Miles
Davisega.
(Have a cigarette and) relax.
Täna tuleb minna lauluväljakule, kus taaslehvib Liivimaa lipp. Paadunud mägieestlase meel läheb seepeale rõõmsaks. Kui veab, siis ehk säästetakse nõretavalt tundlevas kõneviisis esitatud könekunsiteosseist selle kohta, kuis me essivannemail sada ja viiskümmend aisdad takkasi olla küll keskpaik õenes olnd, aga miel rõemus.
Ma tahan
küll kohal olla, kui lauldakse "sööge saia, sööge liha" ja "unustage tööd ja piina, jooge õlut, jooge viina!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar