600 aastat vana lumi

Meister Wenceslas (Venceslao) fresko Trento piiskopilossis, Kuud ja Tööd,

jaanuar. 

Mõningatel andmetel võiks see olla Lääne maalikunsti üks varaseimaid lumise maastikuga pilte.

Lumest 685 aastat tagasi

Lumest kirjutatakse ikka, põhiliselt lumi kui probleem ja labaseim kommunaalteema. "Kas te tõesti olete nii küündimatud, et ei saa lund ära koristada?" küsivad vihased kodanikud. Ilus/puhas/valge lumi, see ärritab linlasi kohutaval kombel.
  

Yoshida Kenko kirjutas (aga samas ei kirjutanud ka (ja sellest mittekirjutamisest seoses lumega kirjutas)) umbes 685 aastat tagasi sellise loo (vabandage järgnevat inglise keelt):

“One morning after a beautiful fall of snow, I had reason to write a letter to an acquaintance, but I omitted to make any mention of the snow. I was delighted when she responded, 'Do you expect me to pay any attention to the words of someone so perverse that he fails to enquire how I find this snowy landscape? What deplorable insensitivity!”

 

Lumi täna - lumine tänav

Talvine Pärnu on iselaadselt võluv. Hotellid on tühjad, koridorist kuuldub vahel harva rootsikeelseid kõnekatkeid, sekka aevastamist. Aeg-ajal kandub valvelaua  ning söögisaali poolt kõnekaja ja üksikuid uksepaugatusi. Täna on Heiti Talviku sünnipäev. Temal oli Pärnuga  perekondlik side, lisaks veetis ta siin ühe kooliaasta, hiljem ka osa suviseid rannapäevi, promeneeris ja poseeris parkides.
Täna oli tänavatel nii värsket lund, kui ka neid "rõõmsaid piimakärsse", kes üksteist lumekuulidega loopisid, seega oli täiesti talvi(ku)ne päev.  Keskhommikul suletud kohvipoodide vahel kõndides oli esialgu  ebamäärane ja ähmane kerge sisevirve, ""jälle vangun koju" tunne" ja nii tuligi just täna Talvik meelde.