Translate

pühapäev, 15. jaanuar 2017

Voolukatkestus

Poose positiivselt positsioonilt


"Kõik voolab" ("panta rhei"), mis olla  (hiljem maha põletatud templiga Ephesose linnast) Herakleitose mõte, on üsna kahtlane. Midagi voolab, muutub, osa keerleb ja edasi ei liigu, midagi kaob aga tuleb tagasi, osa püsib.

Vahel ei tea oodatagi, kui äkki lõhkeb peale aastavahetuse huumoriprogrammide kordusi veel üks mõttelageduse vaakumpomm.  

Voolab, mis ta voolab, aga nüüd on Estonia mittemärgi otsinguil jõutud uue teetähiseni ja "see ei ole märk" on nüüd rändrahn ja veel üks asi. 

"Positively transforming?"





Kurb siil?
Roheline loik?








Abiks disainerile: kuidas joonistada loiku:


Rändrahnud on täiesti omaette meditatsiooni teema. Suured liikumatud kivid. Avardame vaimu.
Saame üle paradoksidest. Vabaneme vastuoludest. "Rändrahnud, rändrahnud...ommm... rändrahn..." 

Võtame slõuganiks "Liigu liikumata!" Me oleme ju uuendustele keskendunud ja samas muistset tarkust valdav rahvas. 


Laozi

Või "Kulge jõuliselt!" "Süvene pinnapealselt!"
"Tööriistakastis" on veel soo ja raba. Jeeeeeee! Sohu! Rappa!
Varasemas postituses on link Scorsese intervjuule, seal ta räägib natuke soisest maastikust seoses Jaapaniga. Soodest Euroopa kontekstis võiks/peaks olema kirjutatud põhikooli ajaloo õpikutes, aga ilmselt ei ole.
Järgmiseks aasta putukaks valime põdrakärbse.

kolmapäev, 4. jaanuar 2017

Katkestused

Elektrikatkestus

 


Hotellis hakkasid toas tuled vilkuma. Seepeale hakati koridoris kappides korke kontrollima ja välja vahetama. Pool korrust oli pime, seadsin end sisse fuajees. Joogid baaris maja poolt. Lugesin kolm tundi artikleid, mis rääkisid sellest, mis maailmas ja poliitikas toimub. 




Oli asjalikku analüüsi, tõenäoliselt õigeid tõlgendusi. Üldises plaanis ei ole ju mineviku ja oleviku osas võimalik ausal vaatlejal väga oluliselt eksida. Olid mõned uued mõtted, aga põhiliselt siiski meelelahutus. Ja lisaks üks või kaks arutlust, mille väärtuseks on, et tekitavad mõtteid või tuletavad midagi, mis kuhugi diivani taha kadunud, meelde.

Meenus lihtne, targa inimese poolt lühidalt väljendatud tõde: "Poliitika põhineb kultuuril. Kultuuri juured on religioonis." Tundub olevat lähtekoht, millest võib edasi mõelda.
Muidugi saab komplitseerida, targutada. "Poliitika on mitmetasandiline. Kultuuris on tänapäeval palju erinevaid kultuure. Religioonid on muutunud erinevate (kvaasi)religioonide segapudruks." Jne. Eriti mõjus on muidugi alustada, et "21. sajandil" või "Me elame 2017. aastal".

Aga siiski. Siin-seal, kus olukord on pinev ja rahva ning riigi jaoks on kaalul olulised eksistentsiaalsed küsimused, on näha, et poliitika kõrval seisavad ka kultuur ja religioon. Kui olukord on kriitiline, ohud on reaalsed, on poliitika, kultuur ja religioon kõik selgelt esindatud, kõrvuti, olulised ja üsna üheselt mõistetavad ja tunnustatud. See on üks põhjus, miks Euroopale on vaja Ukrainat, sealset uut energiat, reaalsuse tunnetust ja selle kõrval püüdlust uue ja parema poole.


Vastandina sellele asub USA etteotsa Trump väidetavalt (valesti mõistetud sõnum?) plaaniga muuta Ühendriigid taas maailma juhtivaks majanduseks. Justkui andes lootust, et kodanikud saavad jälle oma palga ostujõudu võrrelda aastakümnete taguse ajaga. Sama rahakeskne maailmavaade ja programm nagu meilgi. Ei tule seda õnne Ameerikale ja ega ka meile. Lihtsalt see ei ole praegu ("21. sajandil") võimalik.

 Huxley ja Lawrence

D.H. Lawrence kirjutas novellis The Rocking-Horse Winner sellest, kuidas lõpuks kogu õnnetu kodu, st maja seinad jm näis pidevalt kordavat: “There must be more money! There must be more money!” On selline õnnetu (ja veel õnnetuma lõpuga) lugu. 
Moraal -  pole mõtet püüda teha õnnelikuks kedagi, kelle jaoks "rohkem raha" on keskne mõte. 

esmaspäev, 26. detsember 2016

Uus film Scorseselt

Viisakus


 Ühes pisut ebatüüpilises Jaapani reisijuhis oli kirjeldatud, et kui jaapanlaselt küsida, kas ta on shintoist, siis ta vastab, et jah muidugi; ja kui küsida seejärel, kas ta on budist, siis ta vastab jälle, et muidugi, ikka jah; ja kui siis küsida, kas ta on kristlane, vastab ta jälle, et muidugi ikka natuke kristlane ka. 
Aga et kes teda täpselt teab, kes ta on, sest jaapanlane on eelkõige väga viisakas inimene.

Tunnen Jaapani poole ammust tõmmet. Äsja linastunud Martin Scorsese film Silence võib Jaapani ajaloole mõningaid minu jaoks uusi, ehk täpsemalt seni mitte nii väga tähelepanu pälvinud  tahke lisada. Eks tuleb vaadata.

Üht ja teist jagab Scorsese enda kohta siin: 
https://www.youtube.com/watch?v=TbYiGdinejU




pühapäev, 25. detsember 2016

Jõulud

Häid pühi!


Naeratava Maarjaga ikoon 
Jeesuse sünnikirikus Petlemmas 


Keiser Constantinuse ajal rajatud kiriku põrand




 Petlemm tänapäeval

reede, 16. detsember 2016

Läbi Maarjamaa

Esmaspäeval (12.12.) sõitsin diagonaalis läbi Eesti. Päike tõusis silmapiiril punase valgusmänguga. 
Karge ja puhas hommik. Taevas oli selge, maa oli kahutanud ja valge hõbedane. 

Sain hotellis toa nr 12. Õhtusöögi eest maksin 12 eurot. Kaksteist on eriline arv. 

Mõned tõsised matemaatikud on arvanud, et kaheteistkümnendsüsteem oleks matemaatikas parem ehk optimaalsem kui kümnendsüsteem.  Igatahes on see süsteem hästi vastu pidanud alates sumeritest, babüloonlastest ja egiptlastest. Mõõdab aja kulgu nii kellal kui kalendris. 



Kaksteist tähte on kujutatud Neitsi Maarja ilmutusliku medaljoni tagaküljel.  




O Maarja, pärispatuta sündinu, palu meie eest, kes me vajame sinu abi.

Püha Johannes Paulus Suure paavstiks valimise järel toodi misjonäride poolt neid medaljone Ida bloki riikide ja N Liidu aladele tuhandeid. Ja nende mõju üle järgnevate sündmuste käigule võib igaüks ise oletusi teha. Olid sellised pisut suuremad kuldsed ja hoopis väikesed hõbedased. 


  
 
Need medaljonid ärritasid koledal kombel nõukogulasi. Nüüdseks on paadunud sovettidest muidugi saanud gundjailastest "õigeusklikud". Ikka samade selgelt väljendunud sadistlike kalduvustega.  

reede, 9. detsember 2016

Triviaalne, ajast ja inimestest



"Suur aeg nõuab suuri inimesi."
Muidugi Jaroslav Hašek ja Švejk.
(Raamat, mille lugemine nõukogude armees oli igale sundajateenijast eestlasele enam-vähem kohustuslik. Oli meie tüvitekstide hulgas auväärsel kohal. 
Asendatud Sõrmuste isandaga.)

Aeg on parasjagu suur. Massid on liikvel, Vahemere lõunakaldal valitseb täielik segadus.

Muidugi praegu berberid ei valluta Hispaaniat ja probleem pole selles, et türklaste vägi oleks Viini all nagu õnnetul 16. sajandil või Suure Türgi sõja aegu. Türgi positsioon on selletagi tugev. Kui nad väravad taasavavad, on Kreekas araablaste üleujutus.

Idapiiri taga Mordoris on ülesköetud sõjameeleolu ja patriootlik hüsteeria. Ilmselt otsitakse sellele veel  lisarakendust. Ühtki muud mõeldavat teemat seal elanikele ette sööta ei ole. Uus doos, uued hallutsinatsioonid ja ekstaas. (3 võõrsõna, selgelt liiga palju 👲) Uus annus, pettekujutelmad ning moondunud tegelikkuse taju ja ülim vaimustus. (Puhas eesti keel!😆) 



Hirmus, hirmus, 8. detsembril 25 aastat tagasi otsustati N Liit lõplikult laiali saata.
Selle õigusjärgne jäänuk ootab lagunemist. Mida enam see edasi lükkub, seda ennustamatum saab selle käik ja tulem olema.

Tundub, et suurte sündmuste künnisel on ajaloo laval peamiselt väikesed keskpärased inimesed. Sellised, kes ei suuna protsesse. Pinged kumuleeruvad ja sahmerdajad ei jõua enam jälgida vektorite suunda ja analüüsida edasist arengut. Kunagi ei ole midagi laabunud iseenesest. Pakkumisel on  lohutus, et mingi osa toimuvast on simulaakrum. Keegi arvestab selle (akadeemiliste? analüütikute?) arvamusega? Vaevalt. Vist parem ongi.

Hašek kiitis Švejki suureks inimeseks sest: "Ta ei pannud Efesoses põlema jumalanna templit, nagu tegi seda lollpea Herostratos, et sattuda ajalehted veergudele ja kooliraamatute lehekülgedele. 
Ja sellest aitab."





kolmapäev, 30. november 2016

Kolm postitust tagasi kirjutasin, et kui läheb väga jamaks, siis tuleb minna Lätti. Tabasin, võib öelda, et lausa kuulutasin ette, trendi. Olukorras ja poliitikas toimuvad muutused ennaktempos.

Kaudsed märgid viitavad, et hr T.H. Ilves on end juba Lätis sisse seadnud.
Peagi tekkivale tohutule õllehinna erinevusele viidates räägivad täna Lätti minekust poliitgurud, hallid kardinalid ja majandusanalüütikud.
Väliseksperdid ennustavad Lätile buumi ja õitsengut.

Tartus toimus noorte meeleavaldus Lätti siirdumise loosungi all.

"Lähme lapsed Lätimaale..."   

kolmapäev, 23. november 2016

Kihin ja virvendus

Kui eespool mainisin Heiti Talviku sünniaastapäeva, siis oleks ebaviisakas täna vaikida ja mitte märkida, et täitub  Betti Alver 110! Ei hakka teda tsiteerima, aga pealkirjaks sai kolm viimast sõna tema poeemist Lugu valgest varesest.

KIHIN JA VIRVENDUS
versus näiteks Tõde ja õigus. Või Hälin ja raev. Või Kuritöö ja karistus.

Või Sõda ja rahu.

Liikudes mööda ringjoont punktist A punkti B - vt ka tänaseid pilte Laiuselt (väga Jõgeva lähedalt), kus praegu elavad ja magavad sisalikud.

 Tartu piiskopkonna vaatevinklist ja kitsama geopoliitilise olukorra hinnangust lähtudes oleks Laiuse linnuse niru seisukord ehk koguni rahuldust pakkuv.
 Samas tuleb tunnistada, et määravaks ei kujunenud piiskopkonna ja Liivimaa saatusele mitte tülikas Ordu. "Usupuhastajad" (veel juubelijuttu! 500!) ründasid seestpoolt, moskoviit tuli idast, nagu ikka, "õigustatud nõudmistega" ja "katkenud kannatusega". 
  Propaganda, hübriidsõda, moskoviidi surve ja pretensioonid, diplomaatilised ähvardus- ja meelitusmängud, keskvõimu teeniv "õigeusu" kirik  - need nähtused on nüüd nii "uued", et ei taha kohe uskudagi, et nad ikka olemas on.

Võib-olla ainult pool tuhat aastat vanad.
Ja ikka mõjuvad kellelegi üllatavalt.