Kevad

Üks sketš

natuke meenutas mulle kedagi...

Nali  (enam-vähem või?) mitte kõige peenem huumor. Aga mingi element tuli tuttav ette, oleks nagu kodumaises teles näinud neid pilke ja küllap heidetakse neid valijate poole peagi veel.

Putini valimised Venemaal

Riigijuht sai kodanikelt mandaadi jätkata pingete kruvimist, viljeleda väljakutsuvat militaristlikku poliitikat, eirata tsiviliseeritud maailma reegleid ja rikkuda kokkuleppeid.

Hilja on arutleda, et ega ometi ei alga Teine külm sõda. Lääs ei ilmuta erilist indu sõdida, aga sõda käib juba mõnda aega.

Venemaa on veendunud, et tänu tuumaarsenalile on talle pea kõik lubatud. Lääne nõrgad vastusammud serveeritakse kodupublikule paksudes värvides propagandana teesi "meid ümbritsevad vaenlased" tõestuseks. 

Lihtne, töökindel ja tõhus süsteem.

(Kui nafta ja gaasi hind lähinädalatel tuntavasse langusse ei lähe, siis tähendab see, et Venemaa võib julgelt teha mõne uue sigaduse. Näiteks valmistada sügishooajaks mingi kriisi Balkanil. Tõsta pinget Vahemerel. vmt.

Kui nafta ja gaasi hind surutaks 1985.-1987. aasta tasemele, muutuks Venemaa taltsamaks.)

Homme linastub KUMU-s  Rüdiger Suchslandi dokumentaalfilm «Hitleri Hollywood» ja Mart Sander peab selle eel sütitava ettekande.

Arvan, et ta räägib pikemalt Irene von Meyendorff'ist, kes oli ju Tallinnas sündinud ja kasvanud. Selle aja tõeline iluideaal ja Saksa kino megastaar. (Tegelikult on ta ilu muidugi aegumatu.) 

Loodetavasti Goebbels ei pahanda, et ma reprodutseerin siia selle pildi, sest ajalehtedes on praegu Putini pilte nii palju, et ajab öökima ja midagi peaks vastukaaluks olema.

Kui retro ja eskapismi õrnas tuules sihitult edasi seilata, siis sõuab kerge mõttepilv juba sellesse aega, mil massid suundusid kaevikutesse kaasas husaarimundris printsesside pildid





ja mürkgaase alles hakati kasutama.