Liblikas

igapäevane, st tavaline

Täna sündis (ehk koguni ümbersündis, endisest röövikust) minu korteris vanade kreeklaste (eks nad olid kunagi kellelegi ka noored kreeklased) jõejumala Inakhos'e tütre Io järgi  Inachis io'ks nimetatud... liblikas. Eesti keeli lihtsalt päevapaabusilm. 

Tiibadel kenad sini-must-valged silmad.

Tema esimese kohmaka lennukatsetuse luhtumise järel tahtis kass oma lõuad ta ümber kokku lüüa, aga vahejuhtum sai lahendatud ja jõudsime peagi teisele katsele ning õhkutõus õnnestus. 

 Kuna esmalt laperdas see tiivuline ringi koridori
seina ääres, kus tavapäraselt seisab mu ratas, siis

tekib mõte, et röövik jõudis talvekorterisse

jalgrattaga 

sügisel Emajõe äärest, 

kus ma  sageli ju sõidan ja teen vahel mõne pikema peatuse. 

Nojah, igatahes...

Ärge arvake, et ma tean ainult seda, et õhus on lõhnu ja liblikaid... 

Õhus on ka raamhankeid, avalikke konkursse, pakkumusi, aruandeid, minikonkursse jne jmt - aga - ma ei ole veel valmis, et kirjutada raamatut pealkirjaga "Protsess, tulemus - idiootsus".

 

Küberturvalisus

Õpetlik video, tasuks natuke mõelda, et meie siin Eestis,

kas teeme või räägime?

Retooriline küsimus; seni muidugi räägime. Kahjuks suuremad rääkijad ei tunne asja isegi kutseõppeasutuse tasemel. Lihtsalt tähtsad tegelased räägivad tähtsat juttu. Ja mõni nomenklatuurne punnpõsk on  vastaval hästi tasustatud ametipostil. Sama olukord - paraadkõnedes kõmistati aastaid, et "meie piir on paremini kaitstud kui kunagi varem" ja siis äkki! selgus, et väga oleks vaja hakata seal võsa lõikama ja piiririba pole ollagi.   

Kevad