Liblikad ✅ kevad ✅ sõda 😼

 Eilne päev täitis ootusi, harilikud kevadvaksikud 

👉
 

 

ja koerliblikad 

 👈

 

sebisid võsaservas, 

 

 

üks lapsuliblikas laperdas uimaselt ringi ja jäi kohe silma kahele metsikule jõmpsikale, kes kaotasid enda üle kontrolli ja meeletu jahikirega tõttasid õnnetut putukat püüdma. 👇

 

 

Liblikaga on mul mingi side, sest ehk olnuks huvi teda pildistada, aga nende lastega mul side puudub, ehkki tegin paar pilti noist väänikutest. 👎

 

 

 

 

Eelmises postituses andsin lubaduse midagi arvata orkide koondumisest Ukraina piirile ja viimast ähvardavast ohust; vahepeal on sel teemal kõikjal palju arvatud, pole neid arutlusi eriti jälginud; küllap on juba keeruline olla originaalne, aga sai lubatud, seega järgnevalt põgusalt puudutaks.

Suurte sõdade puhul on näha olnud, et sammud ja vastusammud, mida kõik pooled peavad vajalikuks heidutuse jaoks, võivad lõpuks viia nii kaugele, et enam tagasi keerata pole võimalik ja kõige lihtsam ongi kusagil natuke sõdida, misjärel peab muidugi veel sõdima jne kuni lõpuks ongi sõda kokku soperdatud. 

Samas on ka kogemusi, et järeleandmiste kaudu õnnestub suuremasse sõtta  tüürida. 

Antud juhul on kõige lihtsam oletus, et moskoviidid taovad trumme ja maksimaalselt viivad (poolsajandi suurima kriisi ähvardusel, tuumakonflikti võimalusel mängides) väed nn dnr-i ja lnr-i "rahvavabariikide" aladele. Samm sellel teel kaugemale oleks Krimmist edasi tungida (tuues ettekäändeks viimase varustamise veega).  Muidugi on see voldemari ja kremloidide jaoks sõda USA-ga, soov varakult näidata, et Biden pole Euroopa ega kellegi teise jaoks mingi julgeoleku garant. Sisepoliitiliselt on efekt muidugi nõrk, puhkev vaimustus moskoviitide juures jääb leigeks, aga raskel ajal asi seegi. Miks ma arvan, et kremloidid lisaks ähvardamisele ja vägede liigutamisele (krooniviiruse leviku pidurdamiseks on sõdurite paigutamine välilaagritesse muidugi mõistlik samm) üldse midagi teevad, põhineb sellel, et viimaste ümberpaigutuste käigus on voldemar kuberneride jm tähtsamate ametite peale nimetanud mitu kaitseministri klanni liiget ja järelikult on tal mingid soovid, mida šoigu peaks täitma. Samas võib tegeväes olla üsna palju neid komandöre, kes oskavad orkide tavarelvastuse ja sõdurite ettevalmistuse osas kainelt hinnangut anda ja nende jaoks ei pruugi lahingutegevusse astumine tunduda väga meelitav.  

Just saabus teade, et väljas olla 18 kraadi, seega siinkohal lõpetan. 😺

Madalrõhkkondmeeleolu

 Oli viljakas päev, täitsin tähtsaid pabereid ja pidasin ametnikuga kirjavahetust ja langetasin (väga piiratud hulgale inimestele) olulisi otsuseid. Samas olin mingis järjest edasi lükkuva, hommikust lõunasse, lõunast tööpäeva lõppu ja lõpuks homsesse töise aktsiooni ootuses ja sellest jäi tunne, et päev on kuidagi ebaõnnestunud. 

 

 

 

 

Täitsin neid ootustundide tühikuid lugedes erinevaid mälestusi, mitte kuulsuste omi, lugedes luuletusi, selliseid, mis varsti koos enamiku kirjandusklassikaga ära keelatakse, aga sellegi poolest ei ole piisavalt silmapaistvad, et avaldataks antoloogiates.

 Ma ei ole siin vist kunagi otsesõnu andnud mõnda lugemissoovitust, täna teen erandi ja soovitan 6. aprillist ja mõneti totralt kulgenud päevast ajendatuna lugemiseks neile, kel mingi huvi võiks olla 60ndate ja SF kontrakultuuri vastu ja tahaksid besuretowearsomeflowersinyourhair tilulilule vastukaaluks midagi paremat, lugeda Emmett Grogani Ringolevio't, mida seni pole viletsa tõlkega õnneks solgitud.   

Võiksin lisada veel mõned luuletused, mis ette sattusid (nt W.B.Yeats The Second Coming jmt), aga vaevalt sellest lõbusamaks läheb. 

Tahtsin täna-homme põgusalt kirjutada sellest, kuidas voldemar on plaaninud USA presidendile vingerpussi mängida ja saadab oma orke Ukraina piiri äärde, aga jääb mõneks teiseks korraks.  

Vormi ja sisu harmoonia nimel lõpetan hoopis täna avaldet Vasja Oblomovi uue looga.

Algab Maarja-aasta ja tulevad Palmipuudepühad

Tänane päev on hea näide, kuis üks aeg võib mahutada palju vastuolulist, kuidas kokku langeb nii kurba kui rõõmsat. 

Maarja kuulutamise päev. Küüditamise mälestamise päev. Kevad on tulnud, Kuu on kasvufaasis.  Võiksime olla lootusrikkad, kuna juhtumisi või paratamatult on see ainus mõistlik valik. 
Alates esmaspäevast loobun laua taga töötamisest ja eneseisolatsioonist ning teen esimesed töösõidud, suur väljakutse või... Tartu on ju õdus ja hangunud olek hakkab juba harjumuspäraseks saama. Not responding signaali väljastamine on ka lihtne, peagi võiks olla juba refleks.

 Palmipuudepüha on mu lemmikpühi. Lapsepõlvest on udune mälestus üllatusest, et kord kevadel tõi ema koju mingid kahtlased valgete tuttidega oksad ja pani vaasi. Praegugi liigub jõe ääres inimesi, kelle ilme ja ekslev/otsiv pilk reedavad, et neil on plaanis jalutuskäigult tuppa viia peotäis noid oksi. 

Lugesin väikest raamatut, mida vahel ikka sirvin, see on Isa James E. Sullivan'i 

My Meditation on the Gospel.

Palmipuudepühaga seoses on selles häid mõtteid, mh juhib tähelepanu, et Jeesus teadis Jeruusalemma sisse sõites, et teda joovastunult tervitav rahvas vaid mõned päevad hiljem asub vaenajate poolele ning sestap' on JK eeskujuks, et inimesi tuleb sallida vaatamata sellele, et neil on vigu, nõrkusi, eksimusi jne.

Lihtsamalt väljendades - võta inimesi sellistena, nagu nad on, eksole. 

Ja teiseks, kui Jeesus ei ilmutanud erilist uhkust/vaimustust/rõõmu rahva hõiskamise üle, samuti ei teinud ta välja ka variseride poolt esitatud nõudmisest rahvast vaigistada. Tema ükskõiksus nende seisukoha suhtes on samuti heaks eeskujuks heale kristlasele. 

Let no fear of human respect cause me to move one inch from my convictions.

On 25. märts ja täna on seoses küüditamise mälestamise päevaga avaldatud päris huvitavaid õpilaste kirjatöid, omalt poolt sel teemal ei tahakski midagi lisada. (Hälbin. Seoses 30 aasta möödumisega iseseisvuse taastamisest on meedias viimastel kuudel avaldatud ka siukseid usutlusi ja kirjatükke, et tundub, nagu oleks plaanis viimastele kõbusatele kommunistidele/karjeristidele/kaasajooksikutele hakata EV ordeneid jagama nende panuse ja teenete eest, ennastsalgavuse, julguse  jne eest, käib  üle mõistuse. Sallimise proovikivi.)

(Hälbin edasi. Mõistuse vastu käib ka Mati Graf'i poolt uhkelt käibesse toodud mõiste "rahvuskommunistid".  (N liidu ajal võis ehk Leedu NSV juhtkonnas olla mõni, kes rahvuslike huvide eest mingil määral ja vahel seisis, aga ENSV-s kuni perestroika ajal toimunud ümberrivistumiseni ei olnud sest' õrna varjugi.) Jättes tähelepanuta, et "rahvuskommunistid" on üsna lähedal nimetusele "natsionaalsotsialistid" ja seega absurd kuubis igast küljest.) 

Täna on lisaks muule väike ja kandiline tähtpäev, mida peale minu tuletab meelde vb mõni üksik, või tähtpäevana keegi ei arvestagi. 1944. a 25. märtsil pühitseti  Isa Stanislaus Dobrovolskis Kaunases preestriks. Tema roll ühe väikese osa intellektuaalsemate eesti noorte vaimsuse allhoovuse kujundajana n okupatsiooni viimastel kümnenditel  väärib märkimist. 

(Hälbin taas. Leedu poole oli eesti mässumeelsematel noortel (ja eriti pärast 1972. a maikuud, mil end protestiks okupatsiooni vastu süütas Romas Kalanta ning selle järel toimunud demonstratsioone) 

                                                                  

 niikuinii eriline tõmme. Leedu KGB ja miilits püüdsid Kaunases ja Vilniuses  karvaseid terve 1972. aasta suve.) 

Ehk kannab Isa Stanislaus tänasel pidulikul päeval õndsate keskel eriti kirkalt säravat rüüd; aimdus... seletamatult, samas selgelt. Teema lõpetuseks üks tsitaadi temalt: "Mulle meeldivad rõõmsad inimesed." 

(Ütles ta ja loovutas pudeli konjakit leedu-eesti segaseltskonnale, kes juba kaks tundi oli püüdnud vestlust katkestavaid naerupahvakuid alla suruda, et majaperemeest mitte häirida, kuna Isa Stanislaus puhkas õhtupoolikul, enne kui vastu ööd hakkasid tema kiriku juurde saabuma autod/inimesed ("kommunistid" nagu neid nimetasid kohal viibivad leedulastest abilised), kes tulid salaja lapsi ristima.) 

Oma suure elukogemusega ja pärast aastate vältel kuuldud loendamatuid pihtimisi, oli tema inimestetundmine muidugi eriline. Sellistest inimestest on alati puudus, aga praegu on nad eriti nõutud.