Kultuur, poliitika, Eesti, maailm, inimesed, linnud, veidrused, minevik ja tänapäev ja homne - neist ja nende võimalike kombinatsioonide hulgast tehtud valik sõnas, pildis ja muus muusikas.
Konstrueerisin sõpradele Leedus (kes on kunstiajaloolased ja vihkavad kitši) jõulukaardi, mis on retro ja stiilis 1921 ja täiega kämp; loodetavasti leiavad nad mooduse, kuidas suvel Kaunase kultuuripealinna raames ja formaadis valmistada mulle mõnd võrreldavalt õõvastavat kontraüllatust.
(Lennukite joonitud valged pilved muidugi ei sobi XX sajandi algusega, alles Hitler hakkas reisilennundust promoma.) Raadiost tuli hommikupoolikul selliseid jõululaulukesi, et Jeesus oleks kindlasti raadio kinni keeranud ja tema jälgedes seda tegingi.
see ongi äsja möödunud ca 50 päeva eluloo alapeatüki sisu lühidalt. Õnneks kirjutasingi valmis. Ehkki tundus miskitpidi vaevaline ja kahtlesin oma motiivides. Aga peab ju jagama teadmisi, peab kirjutama teaduslikke artikleid isegi juhul, kui minule ei ole nende eest arvestatavad punktid olulised, akadeemiline tõmbamine ja lükkamine, ringmängud ja loendid jne ei mõjuta karvavõrdki.
Aga nüüd on aeg võtta üks enam-vähem puhkus ja valmistuda Jõuludeks. Loome meeleolu:
Kohalikul maastikul ei ole suurt mõtet erakordse ja uudse materjaliga või lähenemisega poseerida ja presenteerida (või provotseerida), et ON ikka huvitav ja vajalik ja hästi kirjutatud jmt. Kõigil niigi muresid, vaja hoolitseda oma uurimisrühma projektide eest ja püsida koosseisus ja ma ei tea, mis seal suures kitsikuses vireledes veel kõik on. Aga paari kolleegi arvamus ikkagi läheb korda ja trükis ilmumise järel on alati olnud positiivne meelevirvendus ja kui mõned aastad hiljem keegi mainib, et seal sa kirjutasid seda vmt, siis tabab kerge hämmeldus ja tore on.
Igatahes õnnestus kirjutada teemal, kus pole eelmiste uurijate jalajälgi, mis tundunub alati oluline.
Ja millest ma vahepeal eemal olin. Ikka sellest, mis juba pikalt näib olevat akuutne, aktuaalne jmt.
Kokkuvõttes:
Täna möödub 32 aastat päevast, mil teispoolsusesse lahkus Andrei Sahharov. Arutaks siis järgnevalt, mis hetkel toimub poliitlises plaanis ja kitsmalt ja laiemalt. Pole oma pead viimasel ajal sellega vaevanud, vaid hommikuti pealkirju näinud ja raadiost juhuslikult mingeid jutte tükati kuulnud.
Kremloidid kogusid 100 000 orki Ukraine piiri äärde ja võitsid järjekordse väikese lahingu hübriidsõjas. Üldiselt on Voldemaril täiesti ükstapuha, kas tema orkid külitavad kasarmus ja lükkava selle ümbert lund või on telkides lagedal põllul ja soojendavad ennast bursuikade ääres. Muidugi on naljakam ja huvitavam kui mingeid tagajärgi kartmata võib kogu Euroopa kihama panna ja on meeldiv mõelda, et kõik kardavad Mordorit. Mis sellest, et välispoliitiliselt on moskoviidid viimased 15 aasta käitunud laamendava pätikambana. Ja retoorika on viimastel nädalatel muutunud aina ülbemaks. Et nende välismin võib kirjutada avaldusi, kus näeb võimalust "mastaapseks (sõjaliseks) konfliktiks Euroopas". See on muidugi orkide sisu ja alussambad, valitsejate ja rahva ühisosa. Aasta või kahe pärast on Mordoris kõik juba täiesti vaikne, kõik on ära hirmutatud ja kontrolli all. Voldemar võib siis olla uhke, et on toiminud tõhusamalt kui Andropov, kes valitses ajal, kui väike Voldemar oli alles tähtsusetu kagebiit.
Ja kahjuks on Läänes praegu võimul väga keskpärased juhid Biden, Macron, Johnson, Draghi jt.
Hale tüütu jama. Pikemas perspektiivis saab määravaks, kas tsivilisatsioon, mille alusväärtused loodi 2000 aastat tagasi ja mille uuemad mehhanismid on töötanud ca 200 aastat, laguneb ühelt poolt vanal ja uuel tasemel totalitaristlikeks antiutoopiateks ja teiselt poolt pidevas afekti seisundis ja stressis vaevlevateks sektideks killustunud ühiskondadeks, või suudab see uueneda ja kaotatu läbi kannatuste taasleida. Ma panustan viimasele, sest totalitaarsed režiimid ja sektid on siiski suhteliselt lühiajalised nähtused, tunduvad tugevad ja ägedad, aga kaovad ootamatult kiiresti. Või kapselduvad. Harvemini lõhkevad, mis ei pruugi olla hea.
Et piisav hulk inimesi ühel või teisel moel väärastataks, nii et inimloomus muutub ja kaob see pide, mis seni on kõige kiuste aidanud elu valdavalt inimväärselt korraldada, ei tahaks uskuda. Aga muidugi
Ahistatud ja hangunud olek oli liiaks pikalt kestnud ja möödapääsmatu vajadus sundis lõpuks liikuma, põhimõtteliselt kuhugigi, mujale, uude ümbrusse. Ja kui nii, siis oktoobri esimeses pooles on Kreeka saared täiesti sobiv sihtkoht.
Õnneks neid on palju, fantaasiavaeguses võib lihtsalt järgmise valida ja sihtkohti jätkub.
Väike hotell oma rannaga, esimest korda elus võtsin kõik hinnas pakkumise, et oleks nii tšill kui veel saab olla. Eelveendusin, et hotelli arvustused oleksid ülekaalukalt vikside ja viisakate kultuurrahvaste sulest. Väikeste kõrvalefektidega muidugi, aga üldplaanis läks nagu plaanitud. (Saksa estraadimuusikaga peaks nüüd paaril järgneval aastal vahet. Siinkohal võiks jätkuda 1943. aastal ühes Tallinna lokaalis Wehrmachti ohvitseride omavaheline arutlus teemal, millal lõppes saksa kultuur, aga ma ei hakkaks sellesse sekkuma.
Varusin paraja jao Gauloises'id ja võtsin basseinibaarist ilma jääta rakit ning säärase varjestusega võis õhtuid mööda saata/veeta ka kohalikust meelelahutuse haardes või embuses.
Sama palju aega võis veeta tutvudes Minose kultuuriga, mis kitsamates piirides eksisteerinuvat ca 2000 kuni 1100 eKr. Heraklioni arheoloogia muuseum võttis tunde ja Knossose varemed samuti. Viimases noppisin maast ühe Minose kultuuri eelse savinõu killu, sellise lihtsa ja pronksiaja alguse poolse.)
(Kellele meeldib Joan Miró, loomulikult meeldib ka Minoa, eks.)
Võib ju nii mõelda...
et mis see 4000 või 3000 aastat ära pole...
(Moodsast Kreekast meeldisid mulle kõige enam bussitalongid, millel oli peal igasugu moodsaid vidinaid, bussi sisenedes andsid talongi juhile, see rebis selle pooleks ja andis pool reisijale tagasi, teise poole viskas papist karpi. Taibukad inimesed, oskavad lihtsaid lahendusi leida.)
(Ajatu Kreeta meeldiv külg tõusis esile juustupoes. Müüja lõikas proovimiseks lahke tüki värskemat gravierat ja laagerdunumat gravierat ja muidugi oli leti kaugemas servas ka plastikpudelisse villitud poolkodutoodangu raki. Tuletas meelde Gruusiat, kus just samuti sai komplektis ostetud juustu ja tšatšat.)
zoi!
olemine ja härjavõitlus
mis kõik ikka mastgõuon
olgu siis metsatulekahjud või maavärin.
Väikeste eripäradega, nagu nt olümpiamängude toimumine Hiinas. Suvemängud võiks küll edaspidi alati toimuda Kreekas, talimängu nt Šveitsis, oleks vähem probleeme.
