Eelmine postitus oli muidugi osaliselt ajendatud Tallinna
GAG-i direktori tegemistest ja eriti mõtteavaldustest. Lootsin, et
viimastele lisa ei tule, sest "Ole vait, paistad targem välja," pidanuks
nüüd olema tema motto.
Aga lugupeetud Hendrik Agur...
avaldas pikema särkirebiva sõnavõtu,
mis võiks olla uurimisaineseks sotsiaalpsühholoogidele,
sest meie kandis pole just tavaline, et saab uurida pühasõdalase soodumusega isikut. Kui ta nüüd just ei praalinud oma valmisoleku teemal teha ülim ohverdus ja teenida ära postuumne orden. (Või vabandab teda väike naps enne sorava postituse sündi.) Olgu siin nüüd laul, tervitustega HA-le.
Ei ole nõukogude estraadi traditsioon veel surnd. Palun see kingitus vastu võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar