Lugesin Ungari kirjaniku Laszlo Krasznahorkai jutustust Viimne hunt (LR 2018/18), kus tõepoolest on juttu ka viimaste huntide hävitamisest kusagil Hispaanias ja sellest, millised erinevad tunded (ja erinev suhtumine huntidesse) võivad erinevatel inimestel huntide vastu (poolt) olla, küllap see teema on praegu paljudele eesti inimestele arusaadav ja hiljutise hundi(päästmise)loo ja kadumise (tõenäolise tapmise) valguses on mõnedki tundnud mingit poolehoidu nende toredate loomade vastu ja seda jagab muidugi ka arvestatav hulk inimesi mujalgi ilmas, mis seletab meie hundi päästmise uudise laiemat kajastust ja populaarsust kaugemates maades, kus siin-seal on huntidele kaasa tundvaid inimesi, nagu nt prantsuse pianist Helene Grimaud (piltidel), kes elab USA-s huntide kaitseala (Wolf Conservation Center (WCC) South Salem, New York) läheduses, vt ka Helene Grimaud - Living with Wolves. 2002 - https://www.youtube.com/watch?v=uE2P2nitE48
kui on tahtmist,
aga eelkõige köitis selle jutustuse juures, et olen vahel isegi mõelnud, et annaks järele kiusatusele ja kirjutaks jutu, mis vormilt on algusest lõpuni üks mitmekümne lehekülje pikkune lause, sest üsna sageli on volitatud toimetajad mu artiklite puhul ette heitnud, et laused on liiga pikad - seepeale ei oska muud soovitada, kui et proovigu lugeda mõnd lihtsamat teost nt Immanuel'ilt, saamaks teada, milline on pikk ja keeruline lause 😸; ning muidugi ma eeldan, et mõningatel teemadel tasub artikleid lugeda vaid juhul, kui on võime pikematest lausetest aru saada ja selle teemaga on punkt minu puhul, sest ma neid lauseid lühemaks ei nudi; aga jätkem see korraks kõrvale ning võtkem järgmiseks midagi täiesti erinevat, nagu näiteks... näiteks... mida meedia meile huvitavat pakkunud või mitte pakkunud olekski (lisaks tänakutelei?!) - võtame midagi värvikamat rubriigist "meie lehed ei kajastanud" (sest Venemaa raudteede valitsus ei kiidaks seda heaks?!) ja pakun vaatamiseks ja meele lahutamiseks Gruusia telemehe hiljutisest sõnavõtust inspireeritud otsest järge Ukraina teleprogrammist:
aga eelkõige köitis selle jutustuse juures, et olen vahel isegi mõelnud, et annaks järele kiusatusele ja kirjutaks jutu, mis vormilt on algusest lõpuni üks mitmekümne lehekülje pikkune lause, sest üsna sageli on volitatud toimetajad mu artiklite puhul ette heitnud, et laused on liiga pikad - seepeale ei oska muud soovitada, kui et proovigu lugeda mõnd lihtsamat teost nt Immanuel'ilt, saamaks teada, milline on pikk ja keeruline lause 😸; ning muidugi ma eeldan, et mõningatel teemadel tasub artikleid lugeda vaid juhul, kui on võime pikematest lausetest aru saada ja selle teemaga on punkt minu puhul, sest ma neid lauseid lühemaks ei nudi; aga jätkem see korraks kõrvale ning võtkem järgmiseks midagi täiesti erinevat, nagu näiteks... näiteks... mida meedia meile huvitavat pakkunud või mitte pakkunud olekski (lisaks tänakutelei?!) - võtame midagi värvikamat rubriigist "meie lehed ei kajastanud" (sest Venemaa raudteede valitsus ei kiidaks seda heaks?!) ja pakun vaatamiseks ja meele lahutamiseks Gruusia telemehe hiljutisest sõnavõtust inspireeritud otsest järge Ukraina teleprogrammist:
mil pole vigagi, kuna oluliseima ütleb ära ja reedel võib koguni jälgida selles reklaamitavat Ukraina ja Gruusia telesilda YT-st otse.
https://www.youtube.com/watch?v=AY2eIKY_C68
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar